Kuldse kolmiku panus Eesti kultuurilukku.
Vaatajate ja kriitikute tähelepanu keskpunktis olid sel näitusel N. Triigi ja K. Mäe looming,
kelle kõrval Laikmaa osa jäi suhteliselt tagasihoidlikuks. Vahetult järgnes näitusele Laikmaa
viiekümnes sünnipäev ning kunstniku teened ja isikuomadused pälvisid avalikkuse ees
asjakohast hindamist. ,,Postimehes" võttis juubeli puhul sõna peatoimetaja J. Tõnisson
isiklikult.
1923. a. täitus kakskümmend aastat Laikmaa kunstipedagoogilise tegevuse algusest. Tema
juures oli sinnamaale lühemat või pikemat aega õppinud ühtekokku 778 inimest, kellest
arvestatavaiks kunstnikeks oli saanud paarikümne ringis. Tekkis loomulik soov teha sellest
tööst mingi kokkuvõte. 1923. a. kevadel organiseeriski Laikmaa üsna suurt vaeva nähes oma
endiste õpilaste teoste näituse. Välisministeeriumi peosaalis Toompeal esines nelikümmend
üks kunstnikku ligemale kolmesaja tööga.
Tasapisi hakkas aga halvenema vanameistri tervis. 1930. a
annaabi.ee 
