ROOMA KUNST Kuigi Rooma kunst pole kunagi olnud eriti originaalne, sest roomlased võtsid palju üle etruskidelt ja kreeklastelt. Küll aga oli roomlastel endil palju tehnilist ja praktilist taipu, mistõttu nendele kuuluvad mitmed tehnilised avastused ning uuendused ilma milleta me kaasaega eriti ette ei kujuta. Roomlased õppisid ehitama tahutud ja üksteisega sobitatud kividest kaarekujulisi arkaade, võlve ja kupleid, sest need suudavad kanda suuremaid raskusi kui kreeka talastikud. Kreeklased kasutasid tahutud kive ilma sideaineta. Marcelluse teatri arkaadid.Arkaade (ladina arcus- vibu) kasutati praeguseni osaliselt kasutamiskõlblike sildade, veejuhtmete ja hoonete ehitamisel. Võlv on kaarekujuline lagi. Juba Mesopotaamias osati ehitada silindervõlve, kus raskus langeb kahele küljele. Roomlased õppisid aga ehitama ristvõlve, mis tekivad kahe silindervõlvi ristumisel. Roomlased hakkasid
Rooma kunst SISSEJUHATUS Kunst on inimese põline kaaslane kõik rahvad nii meie ajal kui kauges minevikuski on ikka püüdnud luua ilu enda ümber ning alati on kunstiteoseid imetletud ja nende loojaid austatud. Miski muu peale kunsti ei suuda nii hästi edasi anda maailma kogu selle rikkuses ja mitmekesisuses. Muistsetest aegadest ja ammu kadunud rahvastest teame just kunsti vahendusel. Tihedalt on kunst seotud ajaloo ning oma ajastu vaimse eluga. 2 Järgnevalt Roomast ja selle kunstist. I aastatuhandel e.m.a tekkis Itaalias Rooma linna ümbruses riik, mis hakkas oma maa- alasid laiendama naabrite arvel. See umbes 1000 aastat püsinud maailmariik elas orjade tööst ja võõraste maade vallutamisest. Rooma hiigelaegadel kuulus sellele riigile kogu Vahemere ümbrus nii Euroopas, Aasias kui Aafrikas. Sellise hiigelriigi valitsemiseks
tellistest ning need laoti lubimördil. Palju kasutati kivi ja puitu, mida leidus Mesopotaamia põhjapoolsetel aladel või siis veeti piirnevatelt aladelt sisse. On andmeid ka klaasitööstuse arengust. Uusi ehitusvõtteid Assüürlased ei leiutanud, küll aga arendasid edasi juba sumerite 6 ajast tuntud võlve ja kaari. Hoonete seinu olevat assüürlased ladunud tellinguteta, kuhjates seite äärde muldvalli, millelt ehitati ja mis hiljem ära veeti. Vaatamata kindlustatusele, võimsale sõjaväele ja jõukusele, ei jäänud püsima ka Assüüria. 7. sajandil eKr. vallutasid meedlased Assüüria viimase pealinna Ninive. Uus riik viis oma pealinna Babüloni, selle järgi nimetatakse ka Mesopotaamia alade viimast võimast riiki Uus - Babülooniaks ( 7. - 6. saj. eKr. ), selle tuntuima valitseja
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
