Rajati 1080-ndatel William Vallutaja poolt On olnud kasutusel nii kindluse, palee kui ka vanglana Toweris paiknevad muuhulgas kuningas Henry VIII relvakogu ja kuninglike Kroonijuveelide kogu Autor: Adrian Navarro https://www.flickr.com/photos/adr inavarro/6046879369/ Louvre Louvre`i lossi ehitus algas 1190.a Algset kindlust on sajandite jooksul rohkelt ümber ehitatud erinevate kuningate poolt, kes kasutasid Louvre`i residentsins kuni 1682.a Alates 1793 kasutusel kunstimuuseumina, mille kogud on ühed maailma rikkailikumad Autor: Dzung Tran https://www.flickr.com/photos/d zung_banme/14800746707/ Kasutatud kirjandus Maailmatorn (2. märts 2009). Tehnikamaailm, http://www.tehnikamaailm.ee/maailmatorn/ Wiki.gomaailm.ee (2016). Colosseum. Viimati külastatud 3.12.2016, http://wiki.gomaailm.ee/wiki/colosseum/ Wiki.gomaailm.ee (2016). Eiffeli torn. Viimati külastatud 3.12.1016, http://wiki.gomaailm.ee/wiki/eiffeli-torn/ Wiki.gomaailm.ee (2016)
Kadrioru kunstimuuseumi püsinäitus 7. aprillil külastasime klassiga Kadrioru kunstimuuseumi. Mis juba algul külastuse minu jaoks eriliseks tegi, oli kunstimuuseumina kasutatav Peeter I poolt rajatud barokkstiilis loss, mis on tõsiselt lummav ning ei saa jätta kedagi külmaks. Muuseumi põhinäitus koosnes 16.-20. sajandi Madalmaade, Saksa, Vene, Itaalia meistrie maalikunstist ning 18.-20. sajandi Lääne-Euroopa ja Vene tarbekunstist ning skulptuuridest. Kunstiteosed ei ole ise seotud lossiga, vaid need on Eesti kunstimuuseumi väliskunsti kollektsioonist sinna eraldi toodud. Imeilusa lossi kõrval oli väga silmapaistev ka kunstinäitus. Oli nii mõnigi
tahtel. Suured muudatused lossi elus ja sisustuses toimusid 19. sajandi esimesel poolel, kui moodsaks kuurordiks kujunenud Tallinnas käisid sageli Nikolai I ja ta pere. 1920. aastatel ja 1946–1991 oli loss Eesti Kunstimuuseumi peahoone. 1930. aastatel asus siin Eesti Vabariigi riigipea residents. Sel ajal valmisid juurdeehitised – banketisaal, talveaed; paljud ruumid said uue kujunduse. 2000. aastal avas loss uksed Kadrioru kunstimuuseumina, kus näidatakse Eesti suurimat Lääne-Euroopa ja Vene vanema kunsti kogu. Presitendi Loss 1930-ndatel aastatel otsustas valitsus ehitada Vabariigi Presidendile ametihoone tema ametikodu, ajaloolise Kadrioru
(intarsiatehnikas seinapaneelidega) + elutuba + magamistuba + vannituba + külalistetuba. teise korruse merepoolsesse otsa (algsesse Peeter I kabinetti ja garderoobi) kujundati eesti rahvuslikus stiilis toad. Kavandite autor Olev Siinmaa (tuntud eelkõige kui Pärnu Rannahoone ja funktsionalistlike villade arhitekt) 10. Konstantin Pätsi ajal, aastatel 1933–1934 toimus lossi põhjalik renoveerimine ja Aleksander Vladovski projekti järgi laiendamine. Kadrioru kunstimuuseumina, kus näidatakse Eesti suurimat Lääne-Euroopa ja Vene vanema kunsti kogu. Lossi imeilusat barokksaali, 1930. aastatel ehitatud uusbarokset banketisaali, eesti rahvuslikus stiilis tuba ja Tallinna ajalooliste vaadetega Intarsiatuba. Kadrioru kunstimuuseumi (Eesti Kunstimuuseumi filiaal) maali-, skulptuuri-, graafika ja tarbekunsti püsinäitusi. Kõige enam Madalamaade 17 ja Vene 18.-19. sajandi kunsti ning hõbedakambrit.
1920. aastatel ja 19461991 oli loss Eesti Kunstimuuseumi peahoone. 1930. aastatel asus siin Eesti Vabariigi riigipea residents. Sel ajal valmisid juurdeehitised banketisaal, talveaed; paljud ruumid said uue kujunduse. 2000. aastal avas loss uksed Kadrioru kunstimuuseumina, kus näidatakse Eesti suurimat Lääne-Euroopa ja Vene vanema kunsti kogu. Palmse mõis Keskajal kuulus Palmse Tallinna Mihkli nunnakloostri valduste hulka, mõisana on teda esimest korda mainitud 1510. Aastal, mil
aastatel alustasid tööd esimesed Eesti Kunstimuuseumi filiaalid. Alates 1995. aastast toimub kõikides muuseumi filiaalides ka aktiivne haridusalane tegevus erinevates muuseumitundides ja kunstistuudiotes saavad osaleda nii lapsed kui noored. 1996. aastal avati näitustesaal Rotermanni soolalao esimesel korrusel, mis lõpetas oma tegevuse 2005. aasta mais. 2000. aasta suvel avati taas restaureeritud Kadrioru loss, ent nüüd enam mitte muuseumi peamajana, vaid filiaalina Kadrioru kunstimuuseumina, kus eksponeeritakse Eesti Kunstimuuseumi väliskunsti kogu. Nüüdseks on Eesti Kunstimuuseum kasvanud mitmete erinevate muuseumidega institutsiooniks: Kadrioru kunstimuuseum (Kadrioru loss ja Mikkeli muuseum), Niguliste muuseum, Adamson-Ericu muuseum. Alates 2006. aasta veebruarist on Kadriorus külastajatele avatud Kumu kunstimuuseum Eesti Kunstimuuseumi uus peahoone. Esmakordselt oma peaaegu sajandipikkuse ajaloo jooksul on Eesti Kunstimuuseumil
aastatel alustasid tööd esimesed Eesti Kunstimuuseumi filiaalid. Alates 1995. aastast toimub kõikides muuseumi filiaalides ka aktiivne haridusalane tegevus erinevates muuseumitundides ja kunstistuudiotes saavad osaleda nii lapsed kui noored. 1996. aastal avati näitustesaal Rotermanni soolalao esimesel korrusel, mis lõpetas oma tegevuse 2005. aasta mais. 2000. aasta suvel avati taas restaureeritud Kadrioru loss, ent nüüd enam mitte muuseumi peamajana, vaid filiaalina Kadrioru kunstimuuseumina, kus eksponeeritakse Eesti Kunstimuuseumi väliskunsti kogu. Nüüdseks on Eesti Kunstimuuseum kasvanud mitmete erinevate muuseumidega institutsiooniks: Kadrioru kunstimuuseum (Kadrioru loss ja Mikkeli muuseum), Niguliste muuseum, Adamson-Ericu muuseum. Alates 2006. aasta veebruarist on Kadriorus külastajatele avatud Kumu kunstimuuseum Eesti Kunstimuuseumi uus peahoone. Esmakordselt oma peaaegu sajandipikkuse ajaloo jooksul on Eesti Kunstimuuseumil spetsiaalselt
valitsejaid. Suured muudatused lossi elus ja sisustuses toimusid 19. sajandi esimesel poolel, kui moodsaks kuurordiks kujunenud Tallinnas käisid sageli Nikolai I ja ta pere. 1920. aastatel ja 1946–1991 oli loss Eesti Kunstimuuseumi peahoone. 1930. aastatel asus siin Eesti Vabariigi riigipea residents. Sel ajal valmisid juurdeehitised – banketisaal, talveaed; paljud ruumid said uue kujunduse. 2000. aastal avas loss uksed Kadrioru kunstimuuseumina, kus näidatakse Eesti suurimat Lääne-Euroopa ja Vene vanema kunsti kogu. Teema impressionism ja postimpressionism Maaliti väikeste kiirete pintslilöökidega. Tekkinud erineva pikkuse ja laiusega pintslijoontest sündis värvikontrastidega natuke mosaiigitaoline pind. Selline maalimisviis aga välistas detailide esiletoomise ja pilt tundus harjumatule silmale visandlik. Ka visati värvikarbist must värv üldse välja, sest leiti, et vari ei
Tekkinud süvendisse kujundati püsililledega ümbritsetud Kirdetiik, kuhu juhiti kivirikka nõlvaga oja Väike Hundikuristik. Kokkuvõtlikult Kadrioru pargis näeme 18., 19. ja 20. sajandi iseloomulikke pargikujundusvõtteid. 1990. aastal moodustas Tallinna linn Kadrioru Pargi Väikeettevõtte, mille juhtimisel hakati parki korrastama ja renoveerima. Täielikult uuendati Mere ja Kaarna allee, Kirdetiik ja Luigetiik koos ümbrusega. Lossi restaureerimisjärgsel taasavamisel kunstimuuseumina 2000. aastal avati ka taastatud lossitagune Lilleaed koos purskkaevudega. Miraazi sein taasehitati paar aastat hiljem ning 2005. aastal paigaldati kaskaadiorva M. Karmini pronksskulptuur ,,Poseidon". Samal aastal taastati Kontsertväljak ja loodi kunagise kiviktaimla asemele roosiaed (5600 roosi) ning taastati purskkaev. 2006. aastal paigutati Ülemise aia terrasside tugiseina orvadesse presidentide K. Pätsi ja L. Meri büstid, nii nagu seda nägi ette 1938.
annaabi.ee 
