Eesti kirjanduse ajalugu I
realismi üle. Üleliigsed pinged siiski kurnasid Juhan Liivi ning 1894. aastal paigutati ta Tartu
närvikliinikusse, skisofreeniast ei paranenud. Tegutses veel mõni kord teiste toetustel kultuurielus,
viimased aastad elas Kavastu Koosal.
Liivi tõekspidamisi mõjustasid rahvusliku liikumise radikaalse suuna seisukohad, vend Jakob ja
Väike-Maarja luuleringi liikmed. Tajus olemuslikku konflikti elukauge kirjanduse ja elutegelikkuse
arengu vahel, epigoonliku ja kunstimeisterliku vahel. Kirjandusse tuli romantiliste
tundeluuletustega, sekkus 1887. aastal kirjanduslikku poleemikasse rahvusliku liikumise aadete ja
traditsioonide kaitsjana, märkas esteetilise kutluuri teisenemisprotsessi.
1891 ,,Ühe kirjaniku päevaraamatust" - naeris välja abituid ja elukaugeid epigoonlikke kirjamehi,
sõnasõdis Vildega.
Alustanud luules, oli ta eelkõige 1888-1894 prosaist, seega eraldab aasta 1894 tema loomingu
kirjandusliigiliselt.