oktoobril 1854 aastal Dublinis. Tema isa oli arst, ema luuletaja ja ajakirjanik. Pärast kooli lõpetamist õppis ta alates 1871. aastast Dublinis klassikalist filoloogiat ja jätkas aastatel 1874-1878 õpinguid Oxfordis. Seal vormus tema kunstikäsitus, mille kandvaks põhimõtteks oli . Sellega tõusis Wilde inglise estetismi juhtfiguuriks. Alates 1879. aastast elas ta dändi ja kunstikriitikuna Londonis. Loenguturneed viisid ta aastatel 1881-1884 Põhja-Ameerikasse, Prantsusmaale ja Inglismaale. 1884. aastal abiellus ta Constance Lloydiga, neil oli kaks last. Algul kirjutas Wilde lüürikat ja tähtsusetuid melodramaatilisi tragöödiaid. Esimene edu tuli muinasjutuga "Õnnelik prints" (1888) ja jutustustega, nagu "Canterville' lossi vaim" (1987). Läbimurre õnnestus esimese ja ainukese romaaniga "Dorian Gray
" karjub ta selgituseks tuttavate küsimustele · Keisririigi saabudes tõmbub ta pettunult poliitikast kõrvale "Poe - see olen mina!" · Kirjanikuteed alustab ameerika kirjaniku Edgar Allan Poe tõlkimisega · Mõttemaailm sarnane- mõlemad keskendusid ilule, surmale ja veidrustele E. A. Poe Kunstikriitikuna · B. tunneb hästi Pariisi kunstielu, on G. Courbet ja E. Manet sõber, imetleb Corot'd · Baudelaire kirjutab ajakirjadele kunstikriitikat, esseesid ja ülevaateid · Varasemad tööd Eugene Delacroix'st ja Gustave Courbet'st toovad talle kunstikriitikumaine C. Baudelaire. G. Courbet maal Luulekogu "Kurja lilled" · Ainus luulekogu "Kurja lilled" ilmub 1857 (eesti keeles 1967, Tõnu Õnnepalu tõlkes täielik kogu 2000 "Kurja õied")
8. Oscar Wilde Iiri päritoluga luuletaja, proosa-ja näitekirjanik Oscar Wilde oli inglise estetismi juhtfiguure. Emalt päris ta kirjandusehuvi ja isalt armastuse antiikkultuuri vastu. Ta õppis algul Dublinis, siis Oxfordis klassikalist filoloogiat. Ülikooliajal kujunes välja ka tema kunstikäsitus, mille põhimõtteks oli ,,kunst kunsti vastu" kunstil polevat midagi ühist tõe ega moraaliga. Ta leidis, et kunst rajaneb valetamisel. Kunstikriitikuna pidas ta loenguid peale Inglismaa ka Põhja-Ameerikas ja Prantsusmaal, kirjandusese astus luule ja lühiproosaga. Edu tõid muinasjutud ning jutustused aga ka vaimukad salongikomöödiad. Tema peateoseks sai ,,Dorian Gray portree"
Kuu aega pärast sündi antakse talle ristimisel nimeks hoopis Wilhelm-Albert-Wladimir- Apollinaris de Kostrowitzky ja lapse võtab omaks tema poola-itaalia päritolu ema. Lapsepõlve veedab Apollinaire Itaalias ning Lõuna-Prantsusmaal. 19011902 töötas ta Saksamaal. Tagasi Pariisis, peab ta pangaametniku ning ajakirjaniku ametit ja suhtleb laia kirjanike ja kunstnikeringiga, tema sõprde hulgas on Maurice de Vlaminck, Pablo Picasso, André Derain jt. Kunstikriitikuna kaitseb Apollinaire avalikkuse ees avangardistlikku kunsti ja tal on head kontaktid itaalia futuristidega. 1911. aastal kahtlustati Apollinaire'i alusetult seotuses vargusega Louvre'is ja ta veetis viis aastat vanglas. 1913 ilmus luulekogu "Alkoholid". 1914 astus Apollinaire sõjaväkke. 1916 sai Apollinaire haavata ja peaaegu samal ajal ilmub "Mõrvatud poeet", novellikogu, mille nimilugu esitab mütologiseerivalt autori eluloo. Sõna `sürrealism', mis hiljem märgib
juhtlause). Sellega tõusis Wilde inglise estetismi juhtfiguuriks. Wilde´il olid erakordsed teadmised antiikpoeesias, eriti andekas oli ta klassikaliste keelte alal, ent tuleviku kohta arvas ta järgmist: ,,Igatahes ei saa minust mõnd kuivetunud Oxfordi õppejõudu. Minust saab luuletaja, kirjanik, dramaturg. Igal juhul saan ma kuulsaks, ja kui mitte kuulsaks, siis vähemalt kurikuulsaks." Alates 1879. aastast elas ta dändi ja kunstikriitikuna Londonis. Kunstiteemalised loenguturneed viisid ta Põhja-Ameerikasse, Prantsusmaale ja Inglismaale. Wilde katsetas kõiki kirjanduslikke vorme: ajakirjandust, kriitikat, luulet, romaani ja biograafiat; oma teel puistas ta sära estetismile, dekadentsile ja sümbolismile. Oma loomingulisi otsinguid alustas kogumikuga ,,Luuletusi" (1881). Jutustusi oli ta kirjutanud juba varem, näiteks ,,Canterville´i kummitus", ,,Mõistatuseta sfinks" jt. Wilde oli alati seltskonnas
suure hulga texte. Mustanahaline Jeanne, tantsijanna, väga rumal, halva iseloomuga, kasuahne, aga ilus, joodik, puhas füüsiline tõmme. 2.muusa oli tark, südamlik, ilusa hingega, seltskonnadaam. B.jumaldas teda, neil oli kirjavahetus, naine andis talle järgi ja huvi kadus automaatselt, kuid kirjavahetus jätkus. Pärandus ja tervis said üsna korraga läbi, oli ka narkomaan, viimased 2 aastat oli ema põetada voodihaige. Looming: alustas hoopis kunstikriitikuna, kogumik "Salon". Edaspidi luuletaja "Kurjad lilled", millele kirjutas juurde tsükleid. 1.pikem ja tähtsam. "Uued kurjad lilled". Kogus pole ei puhast romantismi ega realismi. Meie ideaalid on üxkõik, aga maailm on väga saastane koht. 20.2. A.H.Tammsaare ,,Tõde ja õigus" "Mina kavatsesin oma romaani nõnda, et I jagu (1926) kujutaks võitlust maaga, II (1929) jumalaga, III (1931) ühiskonnaga, IV (1932) iseendaga ja oma eluõnnega, V(1933) alistumist
põnevasse, juba varem Kesk-Euroopast saabunud intellektuaalide seltskonda, kuhu kuulusid Nanna Schwarz (hilisem Nobeli kirjanduspreemia laureaat), Endre Némes (hiljem Göteborgi ülikooli professor), ajakirjanik ja poeet Günther Dallmann, Giacomo Oreglia (itaalia keele professor, poeet ja tõlkija) ja Lütfi Özkök (Türgi päritolu poeet ja fotograaf). Rootsis tegi I. Laaban endale nime põhiliselt asjatundliku ja sõnaosava muusika- ja kunstikriitikuna, kirjutades artikleid ja pidades loenguid kunstist ja muusikast; ta kuulus ka elektronmuusika keskuse Fylkingen liikmeskonda 297 ning ajakirja Nutida musik (Tänapäeva muusika) toime- tusse. Tema suur seotus muusikaga, seda nii uuema süvamuusika kui džässi kontekstis, avaldus juba nooruses ja kestis läbi kogu elu, olles mingil moel seoses kogu tema tegevusega teistel elualadel. 298 Ilmekaks näiteks eelmainitud sidemele on ka tema viljeldud suund
annaabi.ee 
