" George Dickie 1973 2) Definitsioon ei pärsi ega ahista vaid pigem edendab loomingulisust ja innovaatilisust! · Artefaktsus on loomingu eelduseks, sest artefakti tegemisel avaldub loomingulisus. V Institutsionaalse kunstiteooria kriitika 1. Formaalne ja mitte-formaalne 2. nn "Wollheimi dilemma" 3. Kas kunst on olemuslikult institutsionaalne? 1. Formaalne ja mitte-formaalne Dickie iseloomustab kunsti nagu see oleks midagi ametlikku, formaalset. AGA kunstnikuks/kunstikriitikuks olemine ei nõua mingeid formaalseid kriteeriumeid. Kunst on mitte-formaalne institutsioon! (Cohen 1973, Beardsley 1982). 2. nn "Wollheimi dilemma" Milles seisneb nn ,,Wollheimi dilemma"? Kas kunstimaailma esindajad omistavad kunsti staatus, mingisusgustest põhjendatustest lähtudes? Kui ei, siis käitub kunstimaailm meelevaldselt ja rakendab suvaliselt oma võimu. Kui jah, siis need põhjendid ongi see millest võiks võrsuda kunsti definitsioon
ei saa olla kunst. 9. Selgitage Beardsley ideed, et kunst ei ole formaalne institutsioon! Dickie iseloomustab kunsti (nt" kellegi nimel ...staatuse omistamine") just nagu see oleks formaalne institutsioon! Et olla piiskop (ja omistada preestri staatust) peab inimene rahuldama formaalseid kriteeriumeid (olema katoliiklane, jms ). Presidendi kandidaat peab samuti rahuldama teatud kriteeriume (olema vähemalt 35 a, jms) AGA kunstnikuks / kunstikriitikuks olemine ei nõua mingeid formaalseid kriteeriumeid (Beardsley1982). Kunstonmitte-formaalneinstitutsioon! 10. Kuidas kritiseerida institutsionaalset kunstiteooriat (vähemasti kahel viisil)? Institutsionaalse kunstiteooria kriitika: formaalne ja mitte-formaalne (Dickie iseloomustab mitte-formaalset institutsioonoi kunsti formaalsete institutsioonide keeles nt kellegi nimel...staatuse omistamine; AGA kunstnikuks või kunstikriitikuks olemine ei nõua mingeid
Institutsionaalne kunstiteooria ütleb aga, et saab ikka küll ja et „kunstisus“ ei pea olema silmaga nähtav omadus, vaid objekti seos millegagi. Institutsionaalne kunstiteooria iseloomustab kunsti justkui see oleks formaalne institutsioon. 7. Kritiseerige institutsionaalset kunstiteooriat vähemasti kahel viisil. 1) Formaalne ja mitte-formaalne Dickie iseloomustab kunsti justkui see oleks formaalne institutsioon. Aga kunstnikuks/kunstikriitikuks olemine ei nõua mingeid formaalseid kriteeriumeid. Kunst on mitte-formaalne institutsioon! 2) Nn „Wollheimi dilemma“ Kas kunstimaailma esindajad omistavad kunsti staatust mingitest põhjendustest lähtudes? Kui jah, siis põhjendid ongi see millest võiks võrsuda kunsti definitsioon! Ent siis on ekslik rääkida kunsti staatuse “omistamisest,” sest siis kunstimaailma
- artefakt – inimese poolt tehtud asi. Mitte kogu artefakt, vaid mingi tahk. - hindamisele kandideerimine – teatud omaduste presenteerimine, mida kunstnik peab väärtuslikuks ja esitamisväärseks - kunstimaailm – kunstnikud, kunstikriitikud, kuraatorid jms. Kriitikat: - Formaalne vs mitteformaalne. Dickie iseloomustab kunsti kui formaalset institutsiooni (kellegi nimel...staatuse omistamine). Kunstnikuks või kunstikriitikuks olemine ei nõua formaalseid kriteeriumeid. Kunst on mitteformaalne institutsioon! - Wollheimi dilemma. Kas kunstimaailma esindajad omistavad kunsti staatust mingitest põhjendustest lähtuvalt? Kui jah, siis põhjendid ongi see, kust võiks võrsuda kunsti definitsioon. Kui ei, siis pole tegemist kunstiteooriaga. Dickie vastus: põhjendid on, aga ainult neist jääb väheks, on vaja ka kunstimaailma kinnitust. IV Esteetiline kunstiteooria
Kunsti defineerimatus ei ole probleem, sest kunstiteoste tuvastamine ei käi definitsiooni järgi! INSTITUTSIONAALNE KUNSTITEOORIA George Dickie, T. J. Diffey, Stephen Davies. idee: “kunstisus” ei pea olema silmaga nähtav omadus (vaid objekti seos millegagi). Institutsionaalsele kunstiteooria kriitikat 1. Formaalne versus mitte-formaalne: Dickie iseloomustab kunsti justkui see oleks formaalne institutsioon! (“kellegi nimel …staatuse omistamine”) AGA kunstnikuks/kunstikriitikuks olemine ei nõua mingeid formaalseid kriteeriumeid. 2. nn “Wollheimi dilemma”: Kas kunstimaailma esindajad omistavad kunsti staatust mingitest põhjendustest lähtudes? Institutsionaalne kunstidefinitsioon “Liigitavas tähenduses on kunstiteos 1)artefakt 2) millele on mõni teatud sotsiaalse institutsiooni (kunstimaailma) nimel toimiv isik või isikute grupp omistanud hindamisele kandideerimise staatuse” George Dickie (1971: 101) ESTEETILINE KUNSTITEOORIA Monroe C
Dickie pakkus (a. 1969-1984) välja institutsionaalse kunstiteooria erinevaid versioone (vt Dickie 2000). Käsitleme varasemaid! Institutsionaalsele kunstiteooria kriitikat 1. Formaalne versus mitte-formaalne: Dickie iseloomustab kunsti justkui see oleks formaalne institutsioon! ("kellegi nimel ...staatuse omistamine") Piiskopil (et omistada preestri staatust) tuleb olla katoliiklane jne. Presidendikandidaat peab olema vähemalt 35 a vanune jne. AGA kunstnikuks/kunstikriitikuks olemine ei nõua mingeid formaalseid kriteeriumeid. Kunst on mitte-formaalne institutsioon! (Cohen 1973, Beardsley 1982). 2. nn "Wollheimi dilemma": Kas kunstimaailma esindajad omistavad kunsti staatust mingitest põhjendustest lähtudes? Kui jah, siis põhjendid ongi see millest võiks võrsuda kunsti definitsioon! Ent siis on ekslik rääkida kunsti staatuse "omistamisest," sest siis kunstimaailma esindajad ainult kinnitavad kunsti-staatust, mis sel teosel juba nagunii on.
Tema kirjanduslik talent ja tegevus oli äärmiselt mitmekülgne. Voltaire oli pigem nö ideede algataja. Diderot kirjutas neid rohkem läbi. Voltaire ostutas mitmetele momentidele näiteks draamakirjutamise alal, aga Diderot arendas neid momente ja otsib uusi teid. Ta räägib ka lavastamisest ja teatrist. Oli ka omaaja häid prosaiste. Kirjutas ilukirjanduslikku proosat jne. Ta kirjutab filosoofiast, eetikas, näitleja meisterlikkusest, kunstinäitusest (sai esimeseks Euroopa kunstikriitikuks). Nii nagu valgustusautritel ikka, paistab tema teostes silma kombinatsioon filosoofiast ja meisterlikkusest. Kirjandusse tuleb ta tõlgetega. Põhimõtteliselt võib öelda, et siin kehtib sama, mis Voltaire puhul .Seal kumab taga inglise olustik, kultuur ja kirjandus. Eriti paistab silma tõsiasi, et ta tõlkis ühe artikli Pransuse keelde ja sellel oli oma mõju. Ta hindas ja Laurence Sterne'i väga. Diderot on Sterne'i maaletooja Prantsusmaal. Tänu Diderot vahendusele saab Sterne
annaabi.ee 
