Mitmekeelne oskussuhtlus
rääkimiseks teha erand ja lähtuda sõnast tõlkimine. See peatükk
käsitlebki nähtusi, mida keegi kuskil tõlkimiseks nimetab, kuigi neil
suurt midagi omavahel ühist ei ole.
158 Tõlkimine
Siinne peamine huvi on kirjalik tarbetekstide tõlge, mida ainult
pool-naljatamisi on nimetatud „päris” tõlkeks, kuna reaalsetest töödest
tõlketurul moodustab see umbes 90%.
Vähem rõhku on kunstikavatsustel, nt ilukirjandus- või luuletõlkel,
ja üldse ei käsitle võõrkeeletundides kasutatavat sõnade äraõppimise
kontrollimeetodit, mida seal samuti tõlkimiseks nimetatakse. Suuline
tõlge on mahukas ja oluline tõlkimise liik, mis omakorda jaguneb
mitmeks üsna eraldiseisvaks alamliigiks; neid samuti siin ei käsitle,
kuna nende kohta on ilmunud eraldi õpik (Puusepp 2013).
Samas saab kõike siin tõlkimise kohta öeldavat piisava üldis-
annaabi.ee 
