Johannes Vermeer C. Karus 2017 Jan Vermeer van Delft (31.10.1632 – 15.12.1675) Hollandi maalikunstnik Abikaasa Catharina Bolenesi Abielust sündis 14 last, kellest 4 suri enne ristimist Maalijate gildi vanem, kunstikaupmees ja kõrtsipidaja Elas vaesena, isegi kui ämm oli rikas Vermeeri Looming Enamasti maalis ta tellimustöid - Pieter van Ruijven Kasutad kalleid ja eredaid värve Tuntud valguse meisterliku käsitluse poolest Enamasti olustikumaale maalis Maalid pakuvad läbilõiget 17. sajandi Hollandi ühiskonnast 40 maali (u. 3 maali aastas) Tütarlaps pärlkõrvarõngaga Ehk Madalmaade Mona Lisa (hollandi keeles "Meisje met de parel")
Triinu Kask 2009 Jan Vermeer van Delft Fakte isikust Johannes Vermeer 31.10.1632 15.12.1675 Delftis, Hollandis Vanemad : Ema Digna Baltens Isa Reynier Jansz siidikangur, võõrastemaja peremees ja kunstikaupmees. Suri 1652 1653 vahetas usku, abiellus Catherina Bolnes´iga 8-11 last Karjäär Õppis Leonard Brameri juures. Avastati alles 1866 a. prantslasest kriitiku Theophile Thoré poolt. Varajasemas loomingus enne 1657 a. maalis ajaloolisi maale nt Piiblist, mütoloogiast ja antiik ajaloost Hiljem olustikumaale Maalid Kupeldaja Muusikatund Kirjalugeja avatud akna Konserdis kolmele juures Kirjalugeja sinises Klaas veini Kirjalugeja kollases
Jan Vermeer van Delft Hollandi maalikunstnik Johannes Vermeer sündis 31. oktoober 1632. aastal Delftis. Tema elukutse valikut mõjutas ta isa, kes oli siidkangur, võõrastemaja peremees ja kunstikaupmees. Jan Vermeeri peetakse Leonardo Brameri õpilaseks. Peale isa surma aastal 1652 jätkab ta isa tööd kunstikaupmehena. Aasta hiljem võtab ta vastu katoliku usu, abiellub ja võetakse vastu Delfi maalijate gildi. Aastatel 1662 ja 1670-1671 juhib ta maalijate gildi. Varasel loomeperioodil tegeleb ta ajloolise maaliga. Kujutab episoode Piiblist, mütoloogiast, antiik-ja kaasaegsest ajaloost, aga olustikustseene (nt. ,,Kupeldaja"). Teda on mõjutanud itaalia kunstnikud.
12. Millistele vormidele püüdis Cezanne lähendada looduses nähtavaid vorme? Ta püüdis looduses nähtavaid objekte kujutada stereomeetriliselt (silinder, kuup, koonus jne) 13. Kuidas kasutas Cezanne perspektiivi? Ta maalis erinevast vaatepunktist, et kujutada objekti ilmekalt (lõhkus tsentraalperspektiivi) 14. Milliseid motiive Cezanne enamasti maalis? Natüürmordid, staatilised figuurid 15. Millal ja millega seoses toimus tõsisem Cezanne'i tunnustamine? Pariisi kunstikaupmees korraldas talle soolonäituse. Sellest ajast hakati teda kunstiringkonnas tunnustama. 16. Keda kolmest postimpressionistist peetakse sillaks impressionismi ja kubismi vahel? Sillaks impressionismi ja kubismi vahel peetakse Cezanne'i 17. Kes kolmest postimpressionistist kannatas vaimuhaiguse all? Van Gogh kannatas viimased 10a oma elust psüühikahäirete all.
Eesmärgiks oli valguse tõepärane kujutamine. Pointism ehk püäntillism, Divisionism (jaotamine), impressionismi teaduslik korrigeerimine, spektraalanalüüs. GEORGES SEURAT "Pühapäeva pärastlõuna Grande-Jatte'i saarel" PAUL SIGNAC POSTIMPRESSIONISM 19.saj lõpukümnditel töötas 4 suurt maalijat, kellest said 20.saj moodsa kunsti eelkäijad. VINCENT VAN GOGH Lõpetas enesetapuga, vend kunstikaupmees Theo (Vincenti jaok olulisim isik, vaimne tugi), oma eluajal ei müünud ta ühtegi teost, vend ostis ta teosed, õnnetu ühepoolne armastus, läks vaimuliku kooli kirikuõpetajaks õppima, läks Pr-le Söekaevurite piirkonda. Rajas kiriku traditsiooni + rajas kooli Theo abiga, jälle õnnetu armastus ja asus tagasi maalima. Maalikunst: väga kontrastne koloriit, kasutades vastandvärve; kasutab tumedat kontuuri;
aktsiad ja muud väärtuslikud asjad raha vastu, et alustada uut elu. Katkend /-/Saabuvaid kunstikaupmehi oli kerge ära tunda. Neil paistis olevat kiire, nad ei andnud endale aega Madonnat vaadatagi, nad vahtisid tõtlikult ringi, veendumaks, et mõnda konkurenti kohal ei ole. Seejärel palusid nad luba minuga omaette ruumis rääkida. Kutsusin nad töötuppa kaasa ja tõmbasin drapeeringu ette. ,,Oled sa hinna suhtes otsusele jõudnud?" küsis seejärel iga kunstikaupmees. ,,Ma ei mõista, mida sa mõtled," vastasin mina. ,,Sul ei pruugi häbeneda," ütles kunstikaupmees. ,,Nimeta ainult summa." Nad kõik kohtlesid mind ühtviisi alavääristavalt ja kõrgilt. Ma olin kretiin, kellel oli õnnestunud tõmmata kuradima õnneloos. ,,Tegelikult mõtlesin ma ta endale jätta," kostsin ma. ,,Oma erakogusse." Mõned neist küsisid seepeale pisut hämmeldunult, milliseid meistreid mul peale selle veel kogus on
Jan Vermeer Johannes Vermeer ehk Jan Vermeer van Delft (ristitud 31. oktoobril 1632 Delftis nimega Joannis maetud 15. detsembril 1675 samas nimega Jan) oli Hollandi maalikunstnik. Vermeer oli Delfti linna maalikunstnik, kes elu ajal erilist edu ei saavutanud. Ta sai küll maalijate gildi vanemaks, kuid elas suhteliselt vaesetes oludes nagu enamik tolle aja kunstnikke. Tema elust on suhteliselt vähe teada. Tema isa oli siidikangur, võõrastemaja peremees ja kunstikaupmees, kes suri 1652. aastal. Pärast isa surma jätkas Vermeer tema tööd kunstikaupmehena. 29. detsembril 1653 sai Vermeer Püha Luuka gildi liikmeks. See gild ühendas maalikunstnikke. 1662 valiti Vermeer gildivanemaks. Ta valiti tagasi aastail 1663, 1670 ja 1671, mis tõendab, et teda peeti heaks kunstnikuks. Johannes Vermeer ristiti kalvinistlikus kirikus. 1653 läks ta üle katoliku usku ja abiellus katoliiklase Catharina Bolenesi (Bolnesiga)
· meremaal · linnavaated · loomamaal · natüürmort surnud elu (e.k."vaikelu")komp.mitmesug.esemetest,puuv.,lilledest jne. JAN VERMEER van DELFT 1632-1675 · olustikumaalija · maalidest õhkub rahu · mahe keldriluugivalgus · tegevus siseruumis (enamasti) · naine mõnd lihtsat tegevust tegemas (pitsi valm.,kirja lug.,piima valam.) · kollakad ja sinakad toonid · kunstikaupmees · 35 maali o Kunstnik oma ateljees o Köögitüdruk o Pitsiniplaja FRANS HALS 1580-1666 · portreekunstnik (karakterportreed) · ilmekad grupipildid · värvikad tüübid: kõrtsikülastajad,mustlased, ohvitserid,palgasõdurid · naeru erinevad varjundid o Püha Jüri laskurid o Mustlanna o Narr lautoga REMBRANDT 1606-1669 · maaligeenius · suurepärane graafik
12. Millistele vormidele püüdis Cezanne lähendada looduses nähtavaid vorme? Ta püüdis looduses nähtavaid objekte kujutada stereomeetriliselt (silinder, kuup, koonus jne) 13. Kuidas kasutas Cezanne perspektiivi? Ta maalis erinevast vaatepunktist, et kujutada objekti ilmekalt (lõhkus tsentraalperspektiivi) 14. Milliseid motiive Cezanne enamasti maalis? Natüürmordid, staatilised figuurid 15. Millal ja millega seoses toimus tõsisem Cezanne'i tunnustamine? Pariisi kunstikaupmees korraldas talle soolonäituse. Sellest ajast hakati teda kunstiringkonnas tunnustama. 16. Keda kolmest postimpressionistist peetakse sillaks impressionismi ja kubismi vahel? Sillaks impressionismi ja kubismi vahel peetakse Cezanne'i 17. Kes kolmest postimpressionistist kannatas vaimuhaiguse all? Van Gogh kannatas viimased 10a oma elust psüühikahäirete all.
Aga 1913-1915. aastatel on märgata tema maalimises uut kvaliteeti. Just neil aastail omandasid Modigliani maalid oma kordumatu tundelaadi ja hakkasid rääkima ,,täiel häälel". Ta valis endale modellideks lähedasemad inimesed. Modigliani tahtis muidugi, et portree oleks modelli sarnane aga ta otsis ka alati sügavamat mõtet. Ta üritas maalida nii, et pildilt kajastuks ka maalitu hing ja olemus. Kevadel 1914 tutvus Modigliani kunstikaupmees Paul Guillaume'iga, ta oma hoole alla võttis. Guillaume esindas juba käputäit kunsnikke ja hakkas esindama ka Modiglianit, kui too oli pärast sõja algust sõjaväkke võetud Paul Alexandre'i silmist kaotanud, ning võttis tema töid mitmele rühmanäitusele oma galeriis. Kui sõda algas, tahtis Amedeo Modigliani vabatahtlikuna sõjaväkke minna, kuid halva tervise tõttu teda ei võetud, mis oli talle pettumuseks. Modigliani kuulus endiselt Pariisi kunsnike seltskond, mis aga aina kahanes
aastani. Sel aastal läbi kaaskunstnik Antoine Guillemet' sekkumise pani Cezanne välja Louis-Auguste Cezanne, kunstniku isa lugemas 'l'Evénement'. See oli tema esimene ja viimane edukas esitis Saloni. Enne 1895. aastat pani Cezanne koos impressionistidega töid välja kaks korda ( esimesel Impressionistide näitusel aastal 1874 ja kolmandal Impressionistide näitusel 1877 ). Hilisematel aastatel näidati mõnd individuaalset tööd erinevatel venüüdel kuni aastani 1895, mil Pariisi kunstikaupmees Ambroise Vollard korraldas kunstnikule tema esimese sooloekspositsiooni. Vaatamata kasvavale avalikkuse tunnustusele ja majanduslikule edule, otsustas Cezanne maalida aina suuremas üksinduses. Tavaliselt maalis ta Prantsusmaa lõunaosas, oma armastatud Provence'is, kaugel Pariisist. Ta keskendus mõnele teemale ning oli hea igas valdkonnas: natüürmordid, portreed, maastikumaalid. Suplejaid maalis ta enam- vähem peast, kuna aktimodelle oli vähe saadaval
7 perega oma Vetheuil' maja. Kui Camille aasta hiljem suri, hoolitses Alice Monet' kahe väikese poja eest. Sellel raskel ajal maalis Monet peaaegu 200 maastikupilti(vt Lisa 3.), mille keskpunkt lasus puutumatul loodusel.(Zeidler 2007, 50) REISID JA TAANDUMINE 1881-1889 1.9 Tour de France Pärast esimest näitust Pariisis hakkas tema majaduslik seisukord lõpuks paranema. Seda väljendas ka see, et kunstikaupmees Durand-Ruel ostis jätkuvalt tema töid ning maksis nende eest head hind.Monet oli liikunud jällegi edasi. Seekord siis Poissysse, millel oli üks eelis Vetheuil' ees-seal oli raudteevõrk. Nii võis ta sõita teda paeluvale rannikule-Normadliale. 1882. aastal hakkas pihta uus reisimine. Esialgu küll üksi, kuid hiljem ka koos perege. Siis siirdus ta Pourville'i. See oli üks turistide meelispaiku ja kuurorte. Üksi looduses viibides edenes rannaribade ja kaljumaastike maalimine jõudsalt
Venemaa Louvre. Teoseid: Paul Cezanne “Natüürmort eesriidega,” Jean-Mar Nattieri Peeter Suure portree, Paul Gauguini “Kolm tahiititari,” Rembrandti “Danae.” Rootsi: Rahvusmuuseum Stockholmis – Aadress: Södra Blasieholmshamnen, Stockholm. Rootsi kunst. Teoseid: Carl Larssoni “Vähipüük,” Alexander Roslini “Daam looriga,” August Strindberg “Päikeseloojang.” Šveits Ernst Beyeleri kunstikollektsioon – Aadress: Baselstrasse 101, Riehen/Basel. Kunstikaupmees Ernst Beyeler vahendas mitmeid tuntuid kunstnikke, kelle loominguid saab näha selles muuseumis. Teoseid: Francis Bacon “In memory,” Nicolas de Stael “Vaikelu pirnidega.” Muuseumihoone projekteeris Renzo Piano. Kunsthaus Zürich – Aadress: Heimplatz 1, Zürich. Dokumenteerib konföderatsiooni kunstiajalugu täielikult. Teoseid: Gioavanni Segantini “Edevus ehk kurjuse allikas,” Johann Heinrich Füssli “Vaikimine,” Alberto Giacometti pronksskulptuur “Väljakut ületav inimene
· lemmikvärvid olid kollased kuldsed ja soojad toonid · 1634 abiellus rikka Saskiaga, ka tema tööd muutusid rikkamaks, tööd hakkasid "särama" · 1634 Saskia ka suri, Rijni loominguline töö muutus kehvemaks ning raha jäi vähemaks · "Danae" · "Püha perekond" · 1649 saavutas ta dramaatilise uue lahenduse, kus inimesed seisid "Öinevahtkond", töö on väga lärmakas, minek paraadile. · "Autoportree" · "Kunstikaupmees" graafiline töö · "Kadunud poja tagasitulek" 11. peatükk Barokk arhidektuur Prantsusmaal · põhiteemadeks on aed, katus jne Francois Mansart 1598-1666 · järsud katused ja kõrged korstnad (mansart-korrus - meie mõistes pööning) · arendas edasi renessansiarhidektuurist päris katusearhidektuuri · iga lossi osa oli kaetud iseseisva kõrge ja järsu katusega, mida ehivad kõrged eenduvad korstnad ja eenduva viiluga aknad, sllist
tähtsad on aga kaks figuuri pildi paremal serval, eriti nende näod, kus näeb sugulust neegriplastikaga. Kuid siin avaldub juba ka tendents, mis sai iseloomulikuks kogu kubistlikule koolkonnale nähtava reaalsuse lagundamine osadeks ja püüe kujutada eset korraga mitmest küljest. Selle suuna arendas Picasso välja koos Braque'ga. Alates aastast 1909 keskendus Picasso täiesti figuuride maalimisele, jõudes oma arenguga analüütilise kubismini. 1910. aasta kevadel lõpetas ta kunstikaupmees Ambrosie Vollard'i portree. Portreel istub Vollard näoga vaataja poole, tema taga on laud, millel ühel pool modelli on pudel, teisel pool avatud raamat. Kujutatud objektide loetelu on vajalik, sest esemete vormid on tundmatuseni muudetud. Kogu kompositsioon hargneb tasapinnaliselt, ühe objekti vormi markeerivad väikesed killud lähevad sujuvalt üle teiseks objektiks. 1911
aga kaks figuuri pildi paremal serval, eriti nende näod, kus näeb sugulust neegriplastikaga. Kuid siin avaldub juba ka tendents, mis sai iseloomulikuks kogu kubistlikule koolkonnale nähtava reaalsuse lagundamine osadeks ja püüe kujutada eset korraga mitmest küljest. Selle suuna arendas Picasso välja koos Braque'ga. Alates aastast 1909 keskendus Picasso täiesti figuuride maalimisele, jõudes oma arenguga analüütilise kubismini. 1910. aasta kevadel lõpetas ta kunstikaupmees Ambrosie Vollard'i portree. Portreel istub Vollard näoga vaataja poole, tema taga on laud, millel ühel pool modelli on pudel, teisel pool avatud raamat. Kujutatud objektide loetelu on vajalik, sest esemete vormid on tundmatuseni muudetud. Kogu kompositsioon hargneb tasapinnaliselt, ühe objekti vormi markeerivad väikesed killud lähevad sujuvalt üle teiseks objektiks. 1911. aastal jätkasid Picasso ja Braque analüütilise kubismi arendamist, järgnesid mitmed
paremal serval, eriti nende näod, kus näeb sugulust neegriplastikaga. Kuid siin avaldub juba ka tendents, mis sai iseloomulikuks kogu kubistlikule koolkonnale – nähtava reaalsuse lagundamine osadeks ja püüe kujutada eset korraga mitmest küljest. Selle suuna arendas Picasso välja koos Braque’ga. Alates aastast 1909 keskendus Picasso täiesti figuuride maalimisele, jõudes oma arenguga analüütilise kubismini. 1910. aasta kevadel lõpetas ta kunstikaupmees Ambrosie Vollard’i portree. Portreel istub Vollard näoga vaataja poole, tema taga on laud, millel ühel pool modelli on pudel, teisel pool avatud raamat. Kujutatud objektide loetelu on vajalik, sest esemete vormid on tundmatuseni muudetud. Kogu kompositsioon hargneb tasapinnaliselt, ühe objekti vormi markeerivad väikesed killud lähevad sujuvalt üle teiseks objektiks. 1911. aastal jätkasid Picasso ja Braque analüütilise kubismi arendamist, järgnesid mitmed
paremal serval, eriti nende näod, kus näeb sugulust neegriplastikaga. Kuid siin avaldub juba ka tendents, mis sai iseloomulikuks kogu kubistlikule koolkonnale nähtava reaalsuse lagundamine osadeks ja püüe kujutada eset korraga mitmest küljest. Selle suuna arendas Picasso välja koos Braque'ga. Alates aastast 1909 keskendus Picasso täiesti figuuride maalimisele, jõudes oma arenguga analüütilise kubismini. 1910. aasta kevadel lõpetas ta kunstikaupmees Ambrosie Vollard'i portree. Portreel istub Vollard näoga vaataja poole, tema taga on laud, millel ühel pool modelli on pudel, teisel pool avatud raamat. Kujutatud objektide loetelu on vajalik, sest esemete vormid on tundmatuseni muudetud. Kogu kompositsioon hargneb tasapinnaliselt, ühe objekti vormi markeerivad väikesed killud lähevad sujuvalt üle teiseks objektiks. 1911. aastal jätkasid Picasso ja Braque analüütilise kubismi arendamist, järgnesid mitmed
aga kaks figuuri pildi paremal serval, eriti nende näod, kus näeb sugulust neegriplastikaga. Kuid siin avaldub juba ka tendents, mis sai iseloomulikuks kogu kubistlikule koolkonnale nähtava reaalsuse lagundamine osadeks ja püüe kujutada eset korraga mitmest küljest. Selle suuna arendas Picasso välja koos Braque'ga. Alates aastast 1909 keskendus Picasso täiesti figuuride maalimisele, jõudes oma arenguga analüütilise kubismini. 1910. aasta kevadel lõpetas ta kunstikaupmees Ambrosie Vollard'i portree. Portreel istub Vollard näoga vaataja poole, tema taga on laud, millel ühel pool modelli on pudel, teisel pool avatud raamat. Kujutatud objektide loetelu on vajalik, sest esemete vormid on tundmatuseni muudetud. Kogu kompositsioon hargneb tasapinnaliselt, ühe objekti vormi markeerivad väikesed killud lähevad sujuvalt üle teiseks objektiks. 1911. aastal jätkasid Picasso ja Braque analüütilise kubismi arendamist, järgnesid mitmed
1915 kuni 1940 Eesti soost kunstnike tööd. Kuid vaatamata erakordsele rikkusele on Kalle kaunis tagasihoidlik ja ise kunstikaupmeestega ei suhtle. Selleks kasutab ta oma vana sõbra Siimu abi, kellel ei ole midagi selle vastu, et avalikkus teda kirglikuks kunstihuviliseks peab. Lisaks tuleb tõde tunnistada, et sõber Siim vaatab ise ka meeleldi kauneid maale ja seetõttu meeldib talle Kallet aidata. Kord, ühel juunikuu pärastlõunal (täpsemalt 17.06.2012), palub Kalle minna Siimul kunstikaupmees Peebu juurde ja osta temalt Eduard Wiiralti joonistus ,,Daamid". Kuna Siim on ise ka päris varakas, siis ei pea Kalle vajalikuks pildi ostmiseks raha Siimule kaasa anda, vaid lubab hiljem vajaliku ostuhinna tasuda ja lisaks ühe hea margiveini kinkida. Siim lähebki 20.06.2012 kunstikaupmehe juurde, kaupleb osavalt esialgset turuhinnale vastavat müügihinda viie protsendi võrra madalamaks, tasub ostuhinna ja võtab Wiiralti teose kaasa. Lepingu p 2.2 kohaselt on maali hinnaks 25 000 eurot.
annaabi.ee 
