Kaljo Põllu Koostaja: Berit Baluta 12A Tallinna Õismäe Gümnaasium Ülevaade eluloost · Sündis 28.novembril 1934 Kopa külas,Kõrgessaare vald · Kuulus Eesti Kunstnike Liitu 1966 · 1956.1962. aastani õppis ta kunstiinstituudis klaasikunsti erialal, pärast ERKI lõpetamist läks tööle Tartu Riikliku Ülikooli kunstikabineti juhatajaks, kus töötas kuni 1975 .aastani · 1967. aastal asutas Kaljo Põllu kunstirühmituse Visarid, juhtides selle tegevust 1972. aastani · 1973.1975. aastani valmis 25 tööst koosnev metsotintosari ,,Kodalased", mis äratas suurt tähelepanu · Ta oli Eesti Vabariigi kultuuripreemia laureaat 1997. aastast ja Tartu ülikooli rahvusmõtte auhinna laureaat 2007. aastast. Tegevusvaldkonnd · Tegeles kaasaegse lääne kultuuriga · 1975
Nemvaltsi näitust, mis on tema 10. personaalnäitus. See koosnes enamasti viimastel aastatel valminud akvarellmaalidest, mis on seal väljas 18.09 10.11.2012. Virge Nemvalts sündis Tartus ja lõpetas Tartu 5. Keskkooli keemia eriklassi 1966. aastal ja Tartu Ülikooli arstiteaduskonna 1974. aastal. Pärast ülikooli asus ta tööle Kuressaare haiglasse, kus töötab tänaseni. Koolis käis Nemvalts kunstiringis ja õppis Tartu Lastekunstikoolis, osales veel Tartu Ülikooli kunstikabineti töös. Huvi kaunite kunstide vastu päris ta filoloogist isalt, Eduard Ertiselt, kes oli kauaaegne Tartu Kirjandusmuuseumi direktor. Juba lapsena käis ta koos isaga klassikalise muusika kontserditel, õppis 4 aastat Tartu Laste Muusikakoolis klaverit ja on laulnud mitmetes koorides. Nemvalts oli ka 1978. aastal asutatud Saaremaa Kunstiklubi asutajaliige, samal aastal sai ta Kuressaare linna kunstipreemia. Tema tööd on olnud näitustel Tallinnas, Kuressaares, Pärnus, Põltsamaal ja Soomes
seal ei saa ju keegi olla! seal ei saa ju keegi olla!!!!! KALJO PÕLLU ,,TEEKONNA ALGUS" Kaljo Põllu (1934) on eesti kunstnik, kes on sündinud Hiiumaal. Alates aastast 1966 on ta ka Eesti Kunstnike Liidus. 19531955 teenis ta Nõukogude Armees, peale seda oli ta õpetaja ning hiljem õppis ERKIs klaasikunsti erialal. 19621975 oli ta Tartu Riikliku Ülikooli kunstikabineti juhataja ja pärast Eesti Kunstiakadeemias joonistuskateedri õppejõud. Kaljo Põllul on olnud väga palju isikunäituseid nii Eestis kui ka välismaal. Oma tegude eest on Põllu saanud koguni 9 auhinda. ,,Teekonna algus" (1978) on nagu imeline muinasjutt, kus väikesed tegelased, kes meenutavad mulle pisut hatifnatisid, pisut umpalumpasid, seilavad keset pilkast
SOUP 69 korraldas oma I näituse kohvikus Pegasus, kus esinesid Ando Keskküla, Andres Tolts, Leonhard Lapin, kes olid ka rühmituse ideoloogid. Neid kunstnikke on iseloomustatud kui intellektuaalset, ideekeskset, tõsidust vihkavat, hüperkriitilist, süsteemidevälist, eelarvamustevaba rühmitust. SOUP-i näituseplakatil oli Andy Warholi Campbelli supipurk. SOUP69 ringkonna oluliseks väljendusviisiks olid happening`d. Kunstirühmitus „Visarid” (1967–1972) tekkis Tartu Ülikooli kunstikabineti baasil, mille juhatajaks oli aastatel 1962–1975 Kaljo Põllu. Rühmitus määratles oma tegevuse eesmärke manifesti kaudu, kus oli kirjutaud ka rahvusliku kultuuri omapärast, harmooniast ja tasakaalust. Visarite liikmeiks olid kunstnikud Peeter Lukats, Jaak Olep, Kaljo Põllu, Rein Tammik, Peeter Urbla, Kaur Alttoa jt. Visarid ületasid piiri Tartu konservatiivsuse ja Tallinna. Postmodernismi (ld post, peale/pärast; ehk siis see, mis tuleb pärast modernismi) on
Vatikani kunstikogud on näiteks ühed olulisemad. Paavstide kogud kuulusid muidugi maailma tippu, kuid ka rikkad kaupmehed hakkasid koguma ning üheks heaks näiteks on näiteks Medicite kollektsioonid. Ühel hetkel andsid Medicid enda kogu riigile, kuid sel tingimusel, et need esemed oleksid rahvale vaatamiseks väljas. Medicid võtsidki uuesti kasutusele muuseumi mõiste, et kogusid eksponeeriti rahvale. Baijeri hertsog Albrecht V oli esimene, kes lasi enda kunstikabineti jaoks ehitada eraldi hoone, mis teeb temast esimese inimese, kes lasi ehitada esimese päris muuseumi. Hollandlane Samuel von Quiccheberg avaldas 1565 esimese käsiraamatu, mis õpetas, kuidas esemeid eksponeerida, säilitada ning eraldas erinevad kunstikogud. Esimesteks, kes hakkasid säilitama oma aja olevikust esemeid, olid rootslased. Rootsi kuningas Gustav II Adolfist on säilinud näiteks tema kantud riidekomplekte. Eesti muuseumikogude kujunemine
samane nii raudse eesriide ühel kui teisel pool. Andy Warholi supipott jäi liidukodanikule veel võõraks ja keelatuks, kuid vaimne vabanemisne on märgatav sõjajärgselt sündinud põlvkonna uuenduslikus lähenemises, mis ei seisnenud enam vana asja värskendamises. NSV Liidu poliitika tegi küll mis võimalik, et peatada ja hallata lääneprovintidesse imbunud läänekultuuri mõjusid, blokeerides kunsti ja ühiskonna dialoogi, kuidas aga võimalik. Sellegipoolest oli Tartu Ülikooli kunstikabineti juures kasvanud kunstirühmitus "Visarid" näiteks NewYorgis toimuvaga võrdselt popp. Kaljo Põllu käe all studeerinud tudengid korraldasid 13 aasta jooksul 47 näitust, tõlkisid ja levitsaid temaatiklist kirjandust läänest. Selle loomuliku tulemusenad koondusid Lembit Karu, Peeter Lukats, Kaljo Põllu, Jaak Olep, Rein Tammik, Enn Tegova, Peeter Urbla, Asta Põldmäe, Kaur Alttoa, Tomas Raudam ühisnimetaja alla "Visarid". Aastatel 1068-1972 korraldati seitse ühisnäitust
annaabi.ee 
