Raivo Järvi Sünniaeg ja -koht 23.12.1954 Pärnu Perekonnaseis Abielus, poeg Erakondlik kuuluvus, valimisringkond Järvi on 2002. aastast Eesti Reformierakonna liige. Ta oli X Riigikogu liige ning on XI Riigikogu liige. Tallinna Mustamäe ja Nõmme linnaosa valimisringkond Haridus Eesti Riiklik Kunstiinstituut 1979 Tallinna 46. Keskkool 1973 Töökohad X Riigikogu 2003 Vabakutseline kunstnik 19832003 Kirjastuse Eesti Raamat toimetaja 19791983 Kuuluvus muudesse ühendustesse Eesti Kunstnike Liit Keelteoskus Vene, inglise ja soome keel Töökäik Ta on illustreerinud üle 22 lasteraamatu, töötanud saatejuhina Eesti Televisioonis ("Kõige suurem sõber"), Kanal 2-s ("Onu Raivo jutupliiats") ning Kuku Raadios (saatesari "Onu Raivo Rännakud"). Autasud Valgetähe teenetemärgi medal, 2001
Raivo Järvi Raivo Järvi on sündinud 23.detsembril 1954 Pärnus. Ta oli eesti raamatugraafik, raadio- ja telesaadete juht ja poliitik. Tema elu on olnud väga värvikirev ja loominguline. 1973. aastal lõpetas ta Tallinna 46. Keskkooli, sealt edasi Eesti Riiklik Kunstiinstituut, mille ta edukalt lõpetas 1979. aastal. Läbi aegade on ta töötanud saatejuhina neljas saates: ETV-s ''Laupäeva õhtu koos isaga'', ''Kõige suurem sõber'', ''Jutupliiats'' ja Kanal 2-s ''Onu Raivo jutupliiats''. Kõige rohkem tuntust ongi ta kogunud saatest ''Onu Raivo jutupliiats'', tänu sellele on ta hüüdnimeks kujunenud Onu Raivo. Tema saade oli suur lastelemmik, ta joonistas terve muinasjutu ühele paberile ise samal ajal lugu jutustades
koido, K. Tihase, V. Meigas Ida-Euroopas väljaränne Siberisse otsima paremat elu otsima, lõputu venemaa jõukad Eesti külad. Eestisse tulid ka vene arhitektid. Meil elatustase sõjajärgse venemaaga vrld kõrgem. O. Ljalin Arhitektide puuduses, ülendati tehnikuid. I. Laasi, G. Jomm Head/soositud arhitektid – punaarmees olnud arhitektid H. Arman, V. Tippel, L. Haljak Halvad - Saksa ajal Eestis olnud arhitektid – E. kuusik, a. Kotli, P. Tarvas 1951 – eesti NSV Riiklik kunstiinstituut = ERKI TPI (Tallinna Polütehnikum) Tallinna Tarbekunsti Instituut(Riigi kunstitööstuskooli) Tartu riiklik kunstiinstituut(Pallas) Armas Lindgren ja Wivi Lönn Estonia Nõukogude võim püüdis näidistaastamise kaudu näidata, kuidas eestlaste kultuurist hoolitakse. Alar Kotli projekti järgi taastatud(koostöö E. J. kuusikuga, kuid koostöö lõppes konkursiga, kus kaks tegid erladi projektid A ja B ). Teatrisaalis vennasvabariikide reljeefid, mis kõrvaldati 1995 1947 E. Okase laemaal
Eestimaa laul Laulva revolutsiooni ajal üks silmapaistvamaid üritusi 11. september 1988 Tallinna lauluväljakul väidetavalt 300 000 inimest Ürituse ühes kõnes nõudis Trivimi Velliste esimest korda avalikult Eesti iseseisvuse taastamist. Heinz Valk Heinz Valk (õigesti Heinrich Valk) on sündinud aasatal 1936 ning on eesti kunstnik ja poliitik. Ta lõpetas 1954. aastal Tallinnas keskkooli ning pärast seda Eesti Kunstiakadeemia (tol ajal Eesti NSV Riiklik Kunstiinstituut) Heinz Valk on üks Rahvarinde asutajaliikmeid. 11. septembril 1988 toimunud üritusel "Eestimaa laul" ütles ta oma kõne lõpus lause "Ükskord me võidame niikuinii!". See kujunes populaarseks lööklauseks, mida korrati massiüritustel kogu taasiseseisvumise aja jooksul. Aastail 19942009 kuulus Valk Keskerakonda. Heinz Valk 20. augustil 2011. Heinz Valki tunnustused
Aastail 19942008 on Kõiva elanud ja töötanud Soomes, Rootsis, USA-s, Saksamaal, Belgias. Koostööprojektid Helsingi, Stockholmi, New Yorgi ja Seattle'i tipparhitektide ja inseneridega. Meeli Kõiva isa Harri Kõiva oli ehitusinsener ja karikaturist, ema Ottilie-Olga Kõiva on folklorist. Meeli Kõival on poeg Martin Kõiva (sündinud 1987. aastal). Õde Katre Kõiva on laulja. Haridus 1984. Eesti Riiklik Kunstiinstituut Täiendõpe USA-s, Saksamaal, Soomes Valik monumentaalteoseid * "Laotuse Kaja" klaas- valgusskulptuur, Tallinna Teletorn, Eesti * "Tee vastu mäge" vitraazid, Tartu tervishoiutöötajate maja, Eesti * "Lind läbi silma" vitraazid, Printest OY, Tallinn, Eesti * "Kriipiv silmapiir" vitraazid, Tallinna Sadama juhtkonnahoone, Eesti * "Dragon R" vitraaz, Tallinna Restoran "Katamaraan",Eesti * "Suund I-IV" vitraazid, Hansapank (endine Tööstuspank),Eesti
kunstitehnikaid. Ta tegutses Eestis. 7: Eesti kunstiseltsi põhikiri kinnitati 1906. Aasta augustis 8: "Noor-Eesti" kunstitoimetaja oli K. Mägi 9: Tallinna Kunsttööstuskooli avamise aeg oli 1914. Aastal. Selle järeltulijat teatakse praegu kui Eesti Kunstiakadeemiat, vahepeal nimetati seda aga Riigi Kunsttööstuskool, Tallinna Riiklikuks Tarbekunsti Instituudiks, Jaan Koorti nimeline Riigi Rakenduskunsti Kool, ENSV Riiklik Kunstiinstituut. 10: A. Laikmaa potreed: "Marie Underi portree"-pastell, "August Kitzbergi portree"-pastell, autoportree (1902) 11: Tema looming oli rahvusromantiline ja müstiline. Suur osa Kristjan Raua loomingust on seotud eesti folklooripärandiga. Tema joonistustel on saanud esmakordselt nähtava kuju kummalised muinasolendid, tondid ja kratid ning personifitseerunud loodusjõud, lood lendavatest järvedest. Põhiliselt kasutas ta sütt või pliiatsit, vahel ka tussi, guassi või muid värve
õpetaja Riigi Tööstuskoolis, Riigi Tööstusõpilaste Koolis ja Poeglaste Ametikoolis 1942 1944 kuulus Jaroslavli eesti kunstnike kollektiivi, rindekunstnik 1943 Eesti NSV Kunstnike Liidu asutajaliige 8 KRONOLOOGIA (4) 1944 dekoratiiv- ja monumentaalmaali eriala dekaan ja monumentaalmaali ning joonistuse õppejõud Tallinna Riiklikus Tarbekunsti Instituudis (1951 aastast Eesti NSV Riiklik Kunstiinstituut) 1954 Eesti Riikliku Kunstiinstituudi professor 9 KRONOLOOGIA (5) 1962 NSVL Kunstide Akadeemia korrespondentliige 1963 Firenze Kunstiakadeemia auliige, NSVL rahvakunstnik 1972 valiti Leningradi Eksliibriste ja Graafika Ühingu auliikmeks 1975 NSVL Kunstide Akadeemia akadeemik 10 ISIKUNÄITUSED
baasil andsid 3 aastalist kutseharidust mõnel konkreetsel erialal koos üldise keskharidusega. Kõrgkoolide võrku on Nõukogude ajal Eestis korduvalt reorganiseeritud. 1987 aastal töötasid Eesti NSV-s järgmised kõrgkoolid; - Tartu Riiklik Ülikool, asut 1632 3 - Tallinna Riiklik Konservatoorium , asut. 1919 - Tallinna Polütehniline Instituut, asut. 1936 - Eesti NSV Riiklik Kunstiinstituut, asut. 1950 - Eesti Põllumajanduse Akadeemia, asut. 1951 - Ed. Vilde nim. Tallinna Pedagoogiline Instituut, asut. 1947 - Tallinna Kõrgeim Poliitiline Ehitussõjakool, asut. 1980 - Eesti NSV Agrotööstuskompleksi Juhtimise Kõrgeim Kool, asut. 1985 4 Silma paistvamaid Nõukogude pedagooge; N.K.Krupskaja (1869-1939) Pühendus koolieelsetele kasvatusküsimustele. Üks esimesi
olema ka selle aine kaudu toimuva kommunistliku kasvatuse metoodika. Hindamise aluseks peavad olema kõigile koolidele kohustuslikud õpilaste edasijõudmise normid selliselt, et üht ja sama teadmiste taset hinnataks võrdselt kõigis koolides. Novembris 1944 taasavatakse uuesti Nõukogude Liiduga liidetud Eestis viis kõrgkooli: Tartu Ülikool, Tallinna Polütehniline Instituut, Tallinna Riiklik Konservatoorium, Tallinna Riiklik Tarbekunstiinstituut ja Tartu Riiklik Kunstiinstituut. Uute õppejõudude hulgas on palju Nõukogude Liidust tulnuid, kelle teadmised ja eesti keele oskus ei vasta teadustööks vajalikele nõuetele. Kontaktid väljaspool NSV Liitu tegutsevate ülikoolidega katkevad täielikult kuni 1950. aastate lõpuni. Ülikoolil puudub igasugune autonoomia. Võimatu oli ka sta_eerimine välisriikides. Ühiskonnateaduste, eriti nn 4
Kaasaegsed kriitikud heitsid ette, et ta lõikab maaliservadega esemeid ja inimesi läbi; räägiti koguni, et ta lihtsalt ei oska mahutada pildi formaati seda, mida vaja. Kuid selline võte oli täiesti läbi mõeldud. Peamised tööd · Noored sportlased, 1860-62. Rahvusgalerii, London. · Ooperi tantsustuudio, 1872. Metropolitani kunstimuuseum, New York. · Tantsutund, 1874. Orsay muuseum, Pariis. · End kuivatav naine, 1903. Chicago Kunstiinstituut. ,, Kunstnik ei pea maalima mitte seda, mis ta näeb, vaid seda, mida ta tahab, et teised näeksid." (Edgar Degas) Kasutatud kirjandus: "Laste Kunstiraamat" Rosie Dickins http://www.paideyg.ee/kunstiajalugu/kunstilugu/impressionism/degas/tekst.htm http://www.tdl.ee/~anu/kunstiajalugu/impressionism.htm http://et.wikipedia.org/wiki/Edgar_Degas http://209.85.135.104/search? q=cache:hfh4DTTtc2EJ:www.koolielu.ee/pages.php/03130107%3Ftxtid
ajalooline sõprus. Vallandati paljud EV aegsed õpetajad, st kooliõpetuse tase langes. ENSV kehtestati alguses 7-kl ja alates 1959.a 8-kl kooliharidus. 1970.a. muudeti keskharidus kohustuslikuks. KÕRGHARIDUS: Uute ainetena hakati kõikidele õpilastele õpetama kommunistliku partei ajalugu ja teadusliku kommunismi. Isel- üliõpilaskonna kasv: 1945- 3700 õpilast 1985- 23500 õpilast. Kaotati Pallas 1950 ning avati Eesti Riiklik Kunstiinstituut. VAIMNE VASTUPANU VENESTAMISELE: 1968 a. Tšehhoslovakkia sünd lõpetasid liberaalse ajajärgu kogu NSVL. Kultuurielus asendus optimism pessimistiga, tugevnes kultuurielu administreerimine, tsensuur kakskeelne propaganda. 1970a. vastupanuliikumise tekke aeg, kandjaks rahvuslikult meelestatud haritlaskond. Suurenes protest valitseva režiimi vastu. 7. Eesti NSV rahvastik, muudatused rahvastiku koosseisus, selle põhjused.
Liikmetel oli hea materjalidega varustamine, parem teenimisvõimalus, õigus näitustel osaleda ja õigus olla vabakutseline, kuid vastutasuks alluti nõukogulikule kont- rollile. Kohe ei surutud peale rangeid kunstireegleid. Rõhutati eesti kultuuri õigust omapärale, kunsti iseloomustas loosung ,, sisult sotsialistlik, aga vormilt rahvuslik". Kunstiharidus taastati kiiresti. 1944.a. alustas tööd Eesti Riiklik Tarbekunsti Instituut (kõrgkool) ja Tartu Riiklik Kunstiinstituut. Esialgu olid õppejõududeks tuntud Eesti Vabariigi kunstnikud: GÜNTHER REINDORFF (1889- 1974) sündis Peterburis tolliametniku peres. 1897.a. tuli pere Eestisse. Reindorff õppis Peterburis Stieglitzi koolis tarbekunsti ja 1914.a. läks stipendiaadina Pariisi. Aasta pärast taas Peterburis, kus töötas riigi väärtpaberitrükikojas, mis viidi 1919.a. üle Moskvasse. 1920.a. tuli Eestisse, kus oli Riigi Kunsttööstuskoolis graafikaõppejõud (kuni 1943.a-ni). Tegi kaastööd
Liikmetel oli hea materjalidega varustamine, parem teenimisvõimalus, õigus näitustel osaleda ja õigus olla vabakutseline, kuid vastutasuks alluti nõukogulikule kont- rollile. Kohe ei surutud peale rangeid kunstireegleid. Rõhutati eesti kultuuri õigust omapärale, kunsti iseloomustas loosung ,, sisult sotsialistlik, aga vormilt rahvuslik". Kunstiharidus taastati kiiresti. 1944.a. alustas tööd Eesti Riiklik Tarbekunsti Instituut (kõrgkool) ja Tartu Riiklik Kunstiinstituut. Esialgu olid õppejõududeks tuntud Eesti Vabariigi kunstnikud: GÜNTHER REINDORFF (1889- 1974) sündis Peterburis tolliametniku peres. 1897.a. tuli pere Eestisse. Reindorff õppis Peterburis Stieglitzi koolis tarbekunsti ja 1914.a. läks stipendiaadina Pariisi. Aasta pärast taas Peterburis, kus töötas riigi väärtpaberitrükikojas, mis viidi 1919.a. üle Moskvasse. 1920.a. tuli Eestisse, kus oli Riigi Kunsttööstuskoolis graafikaõppejõud (kuni 1943.a-ni). Tegi kaastööd
1939 1940 Riigi Kunsttööstuskooli aktiklassi õppejõud 1939 1941 joonistamise ja joonestamise õpetaja Riigi Tööstuskoolis, Riigi Tööstusõpilaste Koolis ja Poeglaste Ametikoolis 1942 1944 kuulus Jaroslavli eesti kunstnike kollektiivi, rindekunstnik 1943 Eesti NSV Kunstnike Liidu asutajaliige 1944 dekoratiiv- ja monumentaalmaali eriala dekaan ja monumentaalmaali ning joonistuse õppejõud Tallinna Riiklikus Tarbekunsti Instituudis (1951 aastast Eesti NSV Riiklik Kunstiinstituut) 1954 Eesti Riikliku Kunstiinstituudi professor 1962 NSVL Kunstide Akadeemia korrespondentliige 1963 Firenze Kunstiakadeemia auliige, NSVL rahvakunstnik 1972 valiti Leningradi Eksliibriste ja Graafika Ühingu auliikmeks 1975 NSVL Kunstide Akadeemia akadeemik Evald Okas on osalenud eesti kunstiajaloos enam kui 60 aastat. Ta on omandanud erialahariduse Riigi Kunsttööstuskoolis ja Riigi Kõrgemas Kunstikoolis. Okas alustas
Viibides 1955. a suvel õppejõuna Riikliku Kunstiinstituudi õppebaasis Kihnu saarel, maalis E. Okas hulga portreid kohalikest kaluritest ja kalurineidudest. Evald Okas on töötanud 1944 aastast Eesti Kunstiakadeemia õppejõuna, alates 1954 aastast professorina ning alates 1993 emeriitprofessorina. 1944 dekoratiiv- ja monumentaalmaali eriala dekaan ja monumentaalmaali ning joonistuse õppejõud Tallinna Riiklikus Tarbekunsti Instituudis (1951 aastast Eesti NSV Riiklik Kunstiinstituut) 1954 Eesti Riikliku Kunstiinstituudi professor. 1962 NSVL Kunstide Akadeemia korrespondentliige. 1963 Firenze Kunstiakadeemia auliige, NSVL rahvakunstnik. 1972 valiti Leningradi Eksliibriste ja Graafika Ühingu auliikmeks 1975 NSVL Kunstide Akadeemia akadeemik Praegu elab Evald Okas Tallinnas, maalib, korraldab näitusi ning on Eesti Kunstnike Liidu liige. Tal on tütred Mari Roosvalt ja Kai Koppel, poeg Jüri Okas ning kolm lapselast
kohaselt.Jaroslavis loodud Eesti Kunstnike Liiduga kutsuti Eestis püsinud kunstnikud ühinema ja ühinetigi,sest väljaspool Kunstnike Liitu oli kunstnikuna tegutsemine pea võimatu.Eesmärk oli jällegi kindlustada kunstnike väline loajaalsus ja kunstielu käivitumine NSV reeglite järgi.Kunstiharidus taastati kiiresti.Juba 1944 aasta lõpul alustasid tööd Tallinna Riiklik Tarbekunsti Instituut-mis tõsteti taas kõrgkooli tasemele ja Tartu Riiklik Kunstiinstituut.Esimest juhtis Adamson-Eric,teist Anton starkopf.Õppejõududena jätkasid mitmed nimekad eesti kunstnikud. Eestisse jäänud kunstnike esimeste sõjajärgsete aastate looming oli vähe muutunud.Mõnes teoses on tunda elurõõmu või vähemalt kergendust sõja lõppemisest.Elmar Kits- Lilled.Johannes Võerhansu- Lambapügajad. Venemaa-kogemusega kunstnike loomingus olid nõukogudelik temaatika ja stiil silmatorkavamad
kooliastmest kõrgemasse. Loodi emakeelsed alg-ja keskkoolid. o Leedus piirduti alguses 4-klassilise algharidusega, mis muudeti kohustuslikuks 1930.a. 1936.a. muudeti kohustuslikuks 6-aastane algharidus. Lätis ja Eestis kehtestati kohustuslik 6-klassiline algharidus juba omariikluse algaastail. Rahvuslikud kõrgkoolid o Leedus tegutsesid Kaunase ülikool ning põllumajandusakadeemia, veterinaarakadeemia, kunstiinstituut ja konservatoorium jt. o Lätis avati Riia polütehnilise instituudi baasil loodud Läti ülikool, mille kõrval töötasid kunstiakadeemia ja konservatoorium ning põllumajandusakadeemia. o Eestis olid jagatud kõrgkoolid kahe keskuse vahel: Tartus tegutsesid Tartu ülikool, kõrgem kunstikool Pallas ning kõrgem muusikakool, Tallinnas tehnikaülikool, kõrgem kunstikool, konservatoorium ja kõrgem sõjakool. o Kõrgkoolid kujunesid peamisteks teaduskeskusteks.
Tassa, Starkopf, Mägi jne. Kõrgem Kunstikool hakkas andma kõrghariduse diplomit. Pallase põhihoone asus Teenindusmaja regioonis, Riia mäe all. Vähesel määral õpetati ka kunstiajalugu. Pallas kujundas kogu kunstielu EV ajal ja ta likvideeriti, kui tuli NL võim. Pallase vaim ja stiil olid alles veel 60ndatel ja 70ndatel. Tallinnasse asutati Riiklik Kunsttööstuskool, mis tegeles peamiselt tarbekunsti alase hariduse andmisega, selle baasil loodi NL ajal Tallinna Kunstiinstituut, mis võttis üle ka Pallase funktsiooni. 20ndate esimesel poolel olid peamised kunstitegijad varem alustanud kunstnikud, 20ndate teisest poolest ilmub Pallaslaste esimene põlvkond. 20ndatel levisid Eestis igasugused ismid, seda perioodi peetakse avangardseks. Kõik moodsa kunsti voolud jõudsid pea korraga Eestisse, ekspressionismi mõju oli väga tugev, eriti saksa oma. Eestis avaldus see veidi tagasihoidlikumal kujul. Parim näide on Wiiralt, tema graafilised tööd
Ivan Johannes Käbin (Joonis 4), mõõdukas stalinist, kes oskas peagi oma liiga käremeelsetest abilistest vabaneda ning laveeris osavalt Moskva nõudmiste ja Eesti tegelikkuse vahel. Ometi tähendas tema võimuletulek Venemaa eestlaste parteikildkonna võitu ja venekeelsema ja -meelsema tiiva domineerimist Eestis kuni 1980. aastate keskpaigani. Pleenumi järel algasid ka repressioonid kodumaale jäänud eesti intelligentsi vastu. Suleti Õpetatud Eesti Selts, Tartu Kunstiinstituut, Eesti Riiklik Teatriinstituut, vallandati teadlasi, kõrgkoolide õppejõude. Põletati raamatuid, hävitati ausambaid, rüüstati kalmistuid ning seati sisse totaalne ideoloogiline kontroll ühiskonna vaimuelu üle. Loovintelligents rakendati stalinismi propagandavankri ette ja sunniti tootma truualamlikke laule, taieseid ja näidendeid. "Kultuurirevolutsiooni" käigus püüdsid okupatsioonivõimud juurida välja kõike, mis meenutas iseseisvat Eestit, selleks asendati uuega isegi
● Kasutati palju klassitsismist tuttavaid kaunistusdetaile: vanikud, medaljonid, vapid, poolsambad ja sambad. Peeter Tarva, August Volberg; Kino “Sõprus” Sillamäe stalinlistlik linnaosa SULAAEG, 1950NDATE LÕPP- 1960NDAD Sulaaeg: ● Vähenes kontroll kunstnike tegevuse üle; ● Lubati modernistlikumat loomelaadi; ● Taastekkisid kontaktid Lääne-Euroopa kunstiga; ● Eesti Riiklik Kunstiinstituut (ERKI) kujunes üheks edumeelsemaks kunstiõppeasutuseks NSV Liidus; ● Loodi noorte kunstnike rühmitused. Altar Kotli, Henno Sepmann, Endel Paalmann: Tallinna laululava, 1960. aasta Ado Vabbe: Kompositsioon Ülo Sooster: ● Pärast Karaganda vangilaagrist vabanemist jäi elama Moskvasse; ● Üks tähtsamaid ühenduslülisid Eesti ja lääne kunsti vahel;
Negatiivselt mõjutasid hardusolusid mitmesugused kampaaniad, mis olid sageli lõpuni läbi mõtlemata. Kõrghariduse nõukogustamine väljendus pealesurutud kursustes, milleks olid kommunistliku partei ajalugu ja teaduslik kommunism. Iseloomulikuks oli üliõpilaskonna arvukuse kasv. Kõige olulisem kõrgkool, kus säilis osaliselt akadeemiline mõtte- ja eluviis, oli Tartu Riiklik Ülikool. 1950. aastal kaotati Tartus kõrgem kunstikool Pallas ning Tallinnas avati Eesti Riiklik Kunstiinstituut. 1951. aastal loodi Tartus Eesti Põllumajanduse Akadeemia. 11 1968. aasta Tsehhoslovakkia sündmused lõpetasid suhteliselt liberaalse ajajärgu kogu NSV Liidus. Järgmistel kümnenditel asendus kultuurielu sotsiaalse pessimismi ja minnalaskmismeeleoludega. Süvenes kakskeelsuse propaganda ja tsensuur. Ühiskonnas süvenesid kahestumine ning mugandumine reziimiga. Kõik need negatiivsed tendentsid ilmnesid eriti selgelt 1970
Pärsimägi, Nikolai Kummits, Karl Liimand, Andrus Johani · Siis tuli IIMS, osad kunstnikud sattusid nõukogude tagalasse, kui sakslased peale tungisid. 1944 aastal, kui NSV väed uuesti eestisse tulid, tulid ka nõukogude tagalas olnud kunstikud, osad põgenesid läände ning nendest said ,,pagulaskunstnikud". Nõukogude võimu ajal lõpetati Pallase tegevus Tartus, asutati Tallinnasse kunstiinstituut, kogu kunstiharidus koondus Tallinnasse. 1960. Aastani viljeldi siin kohustuslikus korras sotsialismi, ROMANTISM · 19. sajandi esimene pool · Vastandus liiga rangete ettekirjutustega klassitsismile. · Ainestik: Keskaeg, legendid, eksootilised paigad. · Iseloomulik: Liikumine, dramaatilisus ja järsud kontrastid. · Corot, Friedrich, Delacroix REALISM · 19. sajandi teine pool
Kõrg- ja Keskerihariduse Komitee 1959-68/ministeerium 1968-88 Riikliku Kutsehariduse Peavalitsus/Riikliku Kutsehariduse Komitee 1968-88 Eesti kõrgkoolid Tartu Riiklik Ülikool (TRÜ) Eesti Põllumajanduse Akadeemia (EPA) 1950 Tallinna Polütehniline Instituut (TPI) Tallinna Pedagoogiline Instituut (TPdel) 1952 Tallinna Riiklik Konservatoorium Kõrgem Kunstikool “Pallas” kuni 1951 Eesti NSV Riiklik Kunstiinstituut 1951. Aastast Teaduste Akadeemia 1946 ENSV TA asutamine Eriala instituutide rohkus Peamine vabariigi teadusasutus 1989. aastal 50% teadusrahadest TA-le ja 19% kõrgkoolidele 1989. aastal teadlaste osakaal. 55% TA, 24% kõrgkoolid (kokku 6184 teadlast) Teaduskaraadid + aunimetused (ENSV teeneline teadlane) Kultuurielu tunnused Loomingulise vabaduse piiramine (puudumine) Kultuuri rakendamine ideoloogilises võitluses
sellepärast, et ta oleks halb kunstnik. Asi on selles, et Adamson kui partei liige ja Kunstnike Liidu esimees ajas parteivastast liini. Ta esindas kodanlik- natsionalisdikke tendentse kunstis. Uue poliitika juurde kuulus ka kõrgema kunstihariduse reorganiseerimine. Kunstikõrg- kool viidi Tartust Tallinna, et sellel oleks lihtsam silma peal hoida. Iseseisvusajal kogu kunstielu suunanäitajaks olnud Tartu Pallase kunstikool suleti ja Tallinna asutati uus kunstikõrgkool Eesti NSV Riildik Kunstiinstituut. Katse katkestada side Tartuga teenis ka poliitilisi eesmärke. 1955. aasta paiku alanud sula lasi kultuurielus ohje lõdvemaks ja tõi kogu kümnendiks tagasi esteetilise kriteeriumi kunstis. Esile kerkisid kõige vormi vastu, graafikas tehnikate täieliku valitsemise ja üldreeglina vastumeelsuse iga-
1966. ja 1968. a. muutus koolivorm. 1961. aastast rõhutati ateistliku ja internatsionalistliku kasvatuse tähtsust. 1962. a. kaotati keskkoolides ja keskerihariduslikes õppeasutustes õpilaste kutse-eelse sõjaline ettevalmistus, kuid see taastatakse juba 1968. a. Novembris 1944 taasavati uuesti Nõukogude Liiduga liidetud Eestis viis kõrgkooli: Tartu Ülikool, Tallinna Polütehniline Instituut, Tallinna Riiklik Konservatoorium, Tallinna Riiklik Tarbekunstiinstituut ja Tartu Riiklik Kunstiinstituut. Uute õppejõudude hulgas oli palju Nõukogude Liidust tulnuid, kelle teadmised ja eesti keele oskus ei vastanud teadustööks vajalikele nõuetele. Kontaktid väljaspool NSV Liitu tegutsevate ülikoolidega katkesid täielikult kuni 1950. aastate lõpuni. Ülikoolil puudub igasugune autonoomia. Ühiskonnateaduste, eriti nn rahvusteaduste osa õppeplaanis kärbiti ja ainete sisu esitati moonutatult. Teadusliku kommunismi riigieksami edukas sooritamine oli mistahes ülikooli
töötasid kõrgemad kunstikoolid nii Tallinnas vähenev ideoloogiline sõda. kui Tartus, kuid seoses kodanlike natsionalistide Viimasena lisandus Nõukogude ajal Eesti väljajuurimise ja üldise kontsentree kõrgkoolide nimekirja 1952. aastal asutatud rimiskampaaniaga Tartu “Pallas” likvideeriti, ja Tallinna Pedagoogiline Instituut (TPedI). uksed avas Eesti Riildik Kunstiinstituut Eesti teaduses alustas nõukogude võim Tallinnas (ERKI). Peeti tõsiseid plaane ka oma ümberkorraldusi Tartus asuva Eesti ülikooli üleviimiseks Tallinna, mis siiski ei Teaduste Akadeemia sulgemisega, sest ise teostunud. Suleti ka Tartu kirjastused, millest seisvusaegne akadeemia ei vastanud uutele
*1970 muudeti keskharidus kohustuslikuks. Pärast 8. klassi pidi haridust jätkama kas üldhariduslikus keskkoolis või kutsekoolis. Kõige selle pärast langes haridus veelgi, sest lõputunnistuse said ka need, kes seda ei väärinud. *Kõrghariduses senine ainesüsteem asendati kursuste süsteemiga, mis kitsendas üliõpilaste valikuvabadust ja iseseisvust. *1950 kaotati Tartus kõrgem kunstikool ,,Pallas" ning Tallinnas avati Eesti Riiklik Kunstiinstituut (ERKI). *Veel tegutsesid Tallinnas Polütehniline Instituut (TPI), Riiklik Konservatoorium ja alates 1952 Pedagoogiline Instituut (TPedI). Tartus jätkas tööd Tartu Riiklik Ülikool (TRÜ) ja 1951 alustas Eesti Põllumajanduse Akadeemia (EPA). *Kultuurielus asendus 60ndate optimistlik õhustik järgmisel kümnendil sotsiaalse pessimismi ja minnalaskmismeeleoludega. *Tugevnes kultuurielu administreerimine, kakskeelsuse propaganda ja tsensuur.
Vabbe osales ka kunstiühingu Pallas asutamises. Ta oli Eesti Kunstnike Liidu liige. Eesti kunsti tõi ta esmakordselt futuristlikke elemente. Matkas 1914. aastal kunstivaradega tutvumise eesmärgil Itaalias. Oli maali- ja graafikaõppejõuks erinevatel aegadel paljudes õppeasutustes, nagu näiteks "Pallas", Konrad Mäe nimeline Riigi Kõrgem Kunstikool, Tallinna Kujutava ja Rakenduskunsti kool, Tartu Riiklik Kunstiinstituut. 1953-1956 juhatas Tallinnas graafika eksperimentaalateljeed. Alates 1917. aastast kuni 1930ndate lõpuni kujundas ja illustreeris Ado Vabbe üle 60 raamatu, alates luuletuskogudest ja lõpetades teaduslike väljaannetega. Enne I maailmasõda Lääne-Euroopas õppides tekkis tal huvi moodsate kunstivoolude ekspressionismi, kubismi, futurismi ja abstraktsionismi vastu, mille sugemeid võib leida ka tema järgnevas graafilises loomingus.
Juba paberid olid väga hõbedarikkad. Suur ava, plaatkaamera. Oluline 1940. On et pannakse alused tulevikufotograafiaks. Ajakiri "Aperture" Minor White. Kõik on teemanumbritega ajakirjad. USA: modernne arhitektuur. Fordism ja moodsad autod. Metropoli kultuur N.Y.C(Pariisi asemel) raha, turg, muudatused, ideed kõik olid USA Hollywoodi kino. Kunst ja foto mahajäämus modernsetest printsiipidest Chicago Kunstiinstituut. Tehnoloogiliste kujutamisvahendite sobivus USA-tehnokultuuri.Kriitilise sotsioloogia ja dokumentalistika traditsioonide tugevus USA-s New York School Tänavadokumentalistika. Robert Frank(sveitslane). The Americans. Kuna Frankil on kerge distants, uus ja huvitav, seega on tal ka teistsugused pildid. Drive-in kinod. Vabadus, kõik on võimalik. Wild open road, where everything seems to be possible. "Americans" ei ole ei kriitiline ega propageeriv. Autori muljete mitte ideoloogiakeskne
+ Osalesid Klara Hallik, Aare Laanemäe, Harry Roots, Enn Vetemaa, Kalju Komissarov ja Enn Leisson + Veel vähemtähtsaid võimuvahetusi: ÜN, Ministrite Nõukogu. Juunikommunistide arreteerimised Kultuurirevolutsioon + Käbin oli Moskvale kuulekam, kuid hea laveerija, sai hästi läbi Nikita Hrustsoviga (NLKP esimees) + Suleti Õpetatud Eesti Selts, Tartu Kunstiinstituut, Eesti Riiklik Teatriinstituut, vallandati teadlasi, kõrgkoolide õppejõude. Hilary Karu 77 D 11 EESTI AJALUGU + Põletati raamatuid, hävitati ausambaid, rüüstati kalmistuid ning seati sisse totaalne ideoloogiline kontroll ühiskonna vaimuelu üle. + Loovintelligents rakendati stalinismi propagandavankri ette ja sunniti tootma truualamlikke
mõõdukas stalinist, kes oskas peagi oma liiga käremeelsetest abilistest vabaneda ning laveeris osavalt Moskva nõudmiste ja Eesti tegelikkuse vahel. Ometi tähendas tema võimuletulek Venemaa eestlaste parteikildkonna võitu ja venekeelsema ja -meelsema tiiva domineerimist Eestis kuni 1980. aastate keskpaigani. Pleenumi järel algasid ka repressioonid kodumaale jäänud eesti intelligentsi vastu. Suleti Õpetatud Eesti Selts, Tartu Kunstiinstituut, Eesti Riiklik Teatriinstituut, vallandati teadlasi, kõrgkoolide õppejõude. Põletati raamatuid, hävitati ausambaid, rüüstati kalmistuid ning seati sisse totaalne ideoloogiline kontroll ühiskonna vaimuelu üle. Loovintelligents rakendati stalinismi propagandavankri ette ja sunniti tootma truualamlikke laule, taieseid ja näidendeid. "Kultuurirevolutsiooni" käigus püüdsid okupatsioonivõimud
annaabi.ee 
