Pildi lisamiseks klõpsake ikooni Looming •On viljelenud maali, graafikat, tegevuskunsti •Palju töid avaldatud postkaartidel ja kalendrites •Kujundanud Tallinki parvlaeva Galaxy •Sagedaseks motiiviks on mitmesugused loomad nende jaoks harjumatus keskkonnas ja unenäoliste maastike taustal Lüliti • Heiki koos Tarmo Roosimöldriga loovad mitteametliku kunstnikerühmituse Lüliti • Lüliti protestib ametliku kunstiideoloogia vastu • 1989/90 toimub esimene Lüliti näitus Nõukogude tänava ateljees • Näituste kõrvale loodi ka performantse (kukkede tapmine) Pildi lisamiseks klõpsake ikooni Alexela kevad NII ET TEIE ARVATES OLEN MA IMELIK? „TULGE MEIE PARKI“ „KIRJAK“ Tänan tähelepanu eest!
amal aastal astub Tartu Ülikooli geoloogiat õppima T arvilikud tehnilised algteadmised kunstist kogus Navitrolla Võrus Viive Kuksi stuudios. NIME SAAMISE LUGU LÜLITI eiki koos Tarmo Roosimöldriga loovad mitteametliku kunstnikerühmituse Lüliti üliti protestib ametliku kunstiideoloogia vastu 989/90 toimub esimene Lüliti näitus Nõukogude tänava ateljees äituste kõrvale loodi ka performantse (kukkede tapmine) NAVITROLLA L üliti perioodi näitustest kirjutades kasutab Võru poetess Kauksi Ülle noorkunstniku kohta nimetust Navitrolla
laadi Eestis, eel meelsamini aga välismaal. Teine osa püüab iga hinna eest säilitada oma privileege, mida tõid omal ajal rahvakunstniku ja professori tiitlid. Eriti kannatab selle all meie ainus kunstikõrgkool, mis on muutunud konservatismi peamiseks tugipunktiks. Kolmas osa püüab kohaneda avatud maailma elitaarsema kunstielu suundadega. Selles punktis on Eesti vastakuti parem- ja vasakpoolne kunstiideoloogia. Õieti on need kategooriad siinmail lootusetult sassis. Nn parempoolsed kunstnikud väidavad, et iga kunstnik peab end oma tööga ülal pidama ja et riigi käest manguvad raha ainult need, kelle kunstil pole tarbijat. Paradoks on aga selles, et sotsialistlikule ,,vasakpoolsusele" on hetkel kõige võimsamaks vastuargumendiks just elitaarsem ja avangardsem kunst, mida omal ajal ei soositud. Teine binaarne opositsioon oli tekkinud mõistete ,,rahvuslik" ja ,,internatsionaalne" vahel.
AASTATE ALGUS 40 9. ,,KULDSED SEITSMEKÜMNENDAD" 43 10. POSTMODERNISM JA MÜÜDID. AASTAD 1980-1990 47 11. 1990. AASTAD EESTI KUNSTIS 49 Eesti kunstiajaloo seisukohalt on oluline, et Saksamaa poolt okupeeritud Eestis oli natsionaalsotsialistliku kunstiideoloogia mõju eesti kunstnikele palju väiksem kui sotsrealismi mõju Venemaal töötanud eesti kunstnikele. 1941-1944 oli Eestis väga vilgas kunstielu, toimus palju näitusi, avaldati rohkesti kunstikriitikat ja õitses kunstiturg. Stiililiselt kestis edasi 1930. aastate laad, mis omandas lisaks esteetilisele ka poliitilise tähenduse. Siiski olid kunstnike mõtted ja meeleolud teistsugused kui varem, Eesti maa ja rahva saatus paistis masendavana, kui mitte lausa meeleheitlikuna
annaabi.ee 
