Sissejuhatus Eesti kunst on rikas andekate isiksuste poolest, ent rahvusliku kunstigeeniuse eredaimateks väljendajateks võime vaieldamatult pidada kahte Eduard Viiraltit ja Kristjan Rauda. Nende isiksuste keskendumisel graafikale oli otsustav mõju omapärase graafikakoolkonna väljakujunemisele eesti kunstis. Ja muidugi on siiani ületamatu mallina püsinud Viiralti harukordne virtuooslikkus kõige erinevamates graafilistes tehnikates. Elulugu Eduard Wiiralt sündis Peterburi kubermangus mõisateenijate pojana.
võiks rääkida klassitsismist kui liikumisest, mis juba renessanss-ajast alates on kestnud aastasadasid. Sest ju ka renessanss tugenes väga tunduval määral antiikkunstile ja eriti kõrgerenessanssi-ajal oli antiikkunsti elustamise püüd kaunis intensiivne. Orjalikust antiigi jälgimisest, täielikust antiikse ehituskunsti uuestielustamisest ei võinud olla muidugi mingit juttu; olid ju praktilise elu nõuded hoopis teised ning virgunud itaalia kunstigeeniuse tung uue ja iseseisva poole küllalt tugev. "Renessanss pole antiiki kunagi teisiti käsitlenud, kui väljendusabinõuna oma iseseisvate ehitusideede jaoks" (Burckhardt). Siiski oli üksikuid meistreid, kes lähenesid antiikehituskunsti vaimule kaunis tunduvalt; sarnastest on tähtsaim kuulus hilisrenessanssi meister Andrea Palladio (1518-1580), tuntud oma ehitiste kui ka teoreetiliste kirjutistega. Kui nüüd pinnast, millele aluse pani Michelangelo oma vägivaldselt-omapärase
arhitektide töödest, vaid ammutavad inspiratsiooni antiikvaremetest, tavapärased on ka reisid Itaaliasse. Prantsuse kõrgrenessansi tuntumad arhitektid on Lescot, Delorme ja Bullant. (Vaga 2004: 474) Pierre Lescot’(1510-1578) olulisimaks tööks oli Louvre’i lossi ehitamine pärast 1546. aastal keskaegse hoone maha lõhkumist – tema ehitatud Louvre on oma harmoonilise ülddispositsiooni ja rafineeritud dekooriga üks prantsuse kunstigeeniuse parimaid väljendusi. Philibert Delorme (1510-1570) oli mõjukas teoreetik, kelle kuulsaimaks tööks on Tuileries’ lossi alustamine. 8 Kõrgrenessansi arhitektidest on olulisemad nimed veel Jean Bullant (1510-1578) ja Jacques Androuet Ducerceau (1512-1584). (Vaga 2004: 475) Hilisrenessanss oli valitsev XVI saj lõpul ja XVII saj algul. Selle aegseteks tuntuimateks
Vilde tõi eesti draamakirjandusse uued ained ja probleemiasetused. Kui Kitzberg kirjutas külaelust, Luts alevikomöödiaid, siis Vilde kujutab linnas elavaid eestlasi. Vildet huvitab oma näidendites kunstniku ja seltskonna, kunsti ja äri suhted. Kunstnikudraama "Tabamata ime" (tr. 1912) on püsinud lavastatavana peamiselt tänu seal kergitatud probleemide jätkuvale aktuaalsusele. Nendeks probleemideks on ühiskondlikul pinnal ühe noore väikerahva kibelus end mõne kunstigeeniuse kaudu maailmas tuntuks teha ning isiklikumal pinnal oma ande piiride äratundmise ja nendega leppimise vajadus. Üldisemalt on näidendis palju ülearust tekstivoha ning rohkelt tegelasi, mis muudab teose mõnevõrra staatiliseks. "Pisuhänd" (tr. 1913) seisab seevastu kõigepealt leidlikul intriigil, kus valenime all avaldatud romaan laseb rahatul Piibelehel kosida suurärimees Vestmanni tütre. Sügavamal tundetasandil realiseerib näidend nõnda vaimuinimeste
.... 12 Kokkuvõte................................................................................................................................................................ 12 Kasutatud kirjandus :..........................................................................................................................................13 Sissejuhatus Eesti kunst on rikas andekate isiksuste poolest, ent rahvusliku kunstigeeniuse eredaimateks väljendajateks võime vaieldamatult pidada kahte Eduard Viiraltit ja Kristjan Rauda 1. Näib, nagu peaks Kristjan Raud olema rahvale lähedasem oma monumentaalse arhaiseeriva stiiliga, millest hoovab rahvaluule eepilist hingust, põhjamaise looduse rüpes kujunenud talupoeglikku ilumeelt. Viiralti looming, stiililt ja aineilt nii erinev Kristjan Raua omast, võib esmapilgul tunduda üpris kosmopoliitilisena. Ometi on selle paremik niivõrd populaarne, niivõrd kindlalt
"Laokoonis" näeme küll meisterlikku kehavormide modelleerimist ja huvitavat kompositsiooni, kuid grupi peamiseks puuduseks on füüsilise piina naturalistlik rõhutamine ja pooside kaalutletud teatraalsus ning efektitsemine. Rhodose koolkonda kuulub arvatavasti ka "Milo Venus" (õieti Melose Aphrodite), Leonardo da Vinci Mona Lisa kõrval populaarseim ja kuulsaim Louvre'i kunstivaradest. Ehkki juba languse ajal ajastul tekkinud, on see teos siiski kreeka kunstigeeniuse üllamaid saavutusi. Imetlusväärne on selles nii vaba ja elav seisang kui ka võrratu täiuslikkus, millega on käsitletud ainulaadselt ilusat naisekeha. Varase hellenistliku plastika näiteks on "Samothrake Nike" kuju. Võidujumalanna oli kujutatud kiirelt kihutava sõjalaeva ninas pasunat puhumas. Vastutuul paneb voogama jumalanna õhukese rõiva ja muudab selle nagu läbipaistvaks. 49
annaabi.ee 
