Romaani stiili tunnused. Kristluse levikuga kaasnev kirikute ehitamine jättis oma tunnusmärgi romaani stiili. Nimelt peamiseks kirikute ehitustüübiks kujunes romaani stiilis basiilika. Kuid uus ajastu nõudis ka uusi lahendusi ja seega polnud basiilika selline nagu Roomas. Romaani stiil tõi basiilikasse uusi ja huvitavaid lahendusi. Kuna koor ja vaimulikud koondusid teenistuse ajal idapoolsesse otsa ja see nõudis ruumi, pikendati pikihoonet transepti teisele poole, nii et transepti ja apsiid vahele jäi nelinurkne ruum, mille nimeks sai koor (sest seal laulis koor). Selline põhiplaan, mille nimi on Antoniuse rist, muutus kõige levinumaks romaani ja gooti ajal. Basiilika kõrvale kujunes välja ka kodakirik. Kodakirik oli samuti kolmelööviline nagu basiilikagi, kuid vahe seisnes selles, et kodakirikul ei ehitatud kesklöövi ülaossa aknaid. Keskaja uksi nimetatakse portaalideks. Portaalid asusid tavaliselt kiriku pikiküljel, kuid on
Algaas Saksamaal, edasi jätkus Prantsusmaal ja Inglismaal. Peamine tunnus on SUUR LAI ÜMARKAAR. Kiviarhitektuur hakkas taastuma ja linnad hakkasid kasvama [Veneetsia, Genova, Pisa kaugkaubandus Vahemerel]. Kiviehitistes kasutati mõningaid rooma ehitustehnikas tuntuid võtteid (ümarkaar, silindervõlv) ja selle järgi nimetati 19. sajandi 10.-12. sajandi kunstistiil romaani stiiliks. Kirikute peamine tüüp oli basiilika. Koorile ehitati ruumi juurde. Koori põrand oli sageli pikihoone omast kõrgemal ja seal all asus kabel (krüpt), mida kasutati matusepaigana. Kiriku põhiplaan meenutab mõnikord ladina risti. Basiilikate kõrval esines ka ühelööviline ja kodakirik. Kodakirik o Kodakirik oli kolmelööviline nagu basiilikagi, o Kuid kesklöövi ülaosas polnud aknaid o Uksed [keskaja arhitektuuris portaalid] asusid mõnikord läänepoolses osas, sageli pikiküljel. o Lööve eraldasid ümarkaarsed arkaadid
Paari sajandi jooksul ehitati Euroopasse sadu kirikuid. Arhitektuuri süsteem Kiviehitistes kasutati mõningaid rooma võtteid (ümarkaar, silindervõlv) ja selle tõttu nimetatakse 10.- 12. saj ehituskunsti romaani stiiliks. Eeskuju andsid ka paljud teised ehitised ja igal piirkonnal oli omapärane ehituskunst. Romaani kirikute peamine tüüp oli basiilika. Skeemis oli palju muudatusi. Vaimulikud ja koor koondusid idaotsa. Selleks oli vaja ruumi ja pikendati teisele poole transepti. Apsiidi ja transepti vahele tekkis koor. Põhihoone ja transepti ristumiskoht – nelitis. Koori põrand oli kõrgem ja seal all oli tihti kabel (krüpt), mida kasutati matusepaigana. Kuna transept ulatub tihti hoonest kaugemale, läheneb kiriku põhiplaan veelgi ristile. Peale basiilikate oli teisigi tüüpe, nt ühelööviline ja kodakirik. Kodakirik oli samuti kolme lööviline aga kesklöövi ülaosas puudusid aknad. Portaalid (uksed) olid lääneotsas või pikiküljel. Lööve eraldasid
sümb. palvetajat. Välimuselt meenutavad piiblitegelased inimesekujutisi rooma maalikunstis. Tihti varakristlikud katakombimaalid kohmakavõitu, arengulooliselt nende tähtsus suur - uue ajastu kunst, väljendub uus ellushtumine. Vabalt seisvaid skulptuure ei loodud varakristluse päevil üldse, sest püüti vältida sarnasust paganlike religioonidega ja neile omase kuju kummardamisega. Rohkem harrastati reljeefkunsti, millega ehiti nt. sarkofaage. Vormilt meenutavd need varakristlikud reljeefid ajalooteemalist reljeefikunsti, kuid nende temaatika võetud Piiblist. Kristlik reljeefikunst hakkas levima siis, kui ristiusk lubatuks sai ja sellega liitus rohkem rikkaid inimesi. Koos nendega kasvas rooma kunsti mõju ja püüe ühendada kristlust rooma traditsioonidega. Varakristlikud reljeefid rõhutavad Kristuse jumalikkust ja valitsejalikkust. Tema surmale ja kannatusloole viidatakse harva. Erinevus rooma
Sigrid Nurmeleht 10c. Alates 10. sajandist saab rääkida ROMAANI kunstist. See on esimene feodaalajastu suur kunstistiil, mis kestis 12. sajandini. Sel ajal killustus Lääne-Euroopa väikesteks feodaalriikideks. Endise Frangi riigi aladel hakkas kujunema 3 uut rahvust prantslased, sakslased ja itaallased. Puudusid tõsised majanduslikud sidemed linnu vähe, täielik naturaalmajandus, riidid omavahel väga lõdvalt seotud. Lääne-Euroopas valitses tugevalt kirik ja Rooma paavst. Paavst pretendeeris ka kõrgeimale ilmalikule võimule sajandeid kestnud võitlus keirite ja paavsti vahel. Usuelus suured muutused kristlus saavutas väljakujunenud ilme. Kirikus kindel hierarhia, ka keskaja inimese maailmapilt oli hierarhiliselt korrastatud. Feodaalühiskond oli saanud küpseks, et luua oma kunst. Itaalias säilisid siiski suured antiikkunsti mõjud. Romaani kunst stiili nimetus viitab mõnedele sarnastele joontele Vanarooma kunstiga,
· Tuvi pühavaim On olemas ka motiivid, mis illustreerivad mõnda kohta piiblist. Kõige tuntumad ikoonid on rist ja ülestõstetud kätega inimene ehk palvetaja. Piibli tegelased meenutavad veel inimesi, mis siis, et on kohmaka võitu. Kuid neil on suur tähendus, sest just nendest sai alguse uue ajastu kunst. Välditi skulptuure, kuna kardeti sarnasust paganlike religioonidega. Selle asemel tegeleti reljeefi kunstiga, millega kaeti sarkofaage. Vormilt on need reljeefid nagu roomlastel, kuid ainet on saadus ikkagi piiblist. Kristlik reljeefi kunst hakkas õieti levima alles siis, kui kristlus Roomas lubatuks sai ja kui kristlusega liitus rohkem inimesi. Taheti ühendada kristlust Rooma traditsioonidega. Reljeefid kõnelevad rohkem Kristuse jumalikkust, kui tema surma ja kannatusi. Reljeefid muutusid tinglikumaks (monumentaalsus ei olnud enam oluline, jutustus tehti arusaadavaks tinglikult). Kirikuehituse algus. Mosaiigid
SANTIAGO DE COMPOSTELASSE. Kiviehitistes kasutati mõningaid rooma ehistustehnikas tuntuid võtteid(ümarkaare,silindervõlv) ja see andis 19.saj kunstiajaloolastele aluse nim 10-12 saj ehitus kunsti ROMAANI STIILIKS. EESKUJU ANDSID karolongideaegsed,bütsantsi ja isegi islami ehitised ning kohalikud keldi- germaani rahvakunsti traditsioonid. romaani kirikute peamine tüüp oli BASIILIKA. Transepti ja apsiidi vahele tekkinud nelinurkset ruumi nim KOORIKS. Pikihoone ja transepti lõikumiskohta nim NELITISEKS. Kooli all oli sageli kabel e KRÜPT.Basiilikate kõrval esines ka teisi tüüpe nt ühelööviline ja KODAKIRIK.Uksi nim PORTAALIDEKS.lööve eraldasid ÜMARKAARSED ARKAADID. ÜMARKAAR ONGI ÜKS SILMAPAISTVAMAID ROMAANI STIILI TUNNUSEID. Kaari kandsid PIILARID(mis võisid olla ümmargused, neljatahulised) Arkaadide kohal avanesid kesklöövi poole EMPOORID. käiku mis avanes samuti arkaadina kesklöövi nim TRIFOORIUMIKS.
järeltulijate järgi, kes selle Põhja-Prantsusmaalt Inglismaale tõid. Romaani kultuuri mõjutused pärinevad antiik-, varakeskaja, bütsantsi ja armeenia kunstist. Gooti stiil on aga oma nime saanud gootide hõimu järgi, kui 16. sajandi Itaalias hakati halvustavalt gootikaks nimetama renessansieelset kunsti, mida peeti metsikuks ja barbaarseks. Stiilinimetusena hakati gootikat kasutama alles 19. Sajandil. 10. sajandil sai Euroopa ühendajaks katoliku kirik. Kiriku võim muutus väga suureks. Usk haaras peaaegu kõiki, nii ülemkihi kui ka alamkihi. Kõikvõimsaks muutunud katoliku kirik oli paradiisiks ning ka kindluseks kurjas maailmas. Kui vaenlased tulid, olid kirikutornid viimaseks peidupaigaks. Seetõttu ehitasidki romaanlased palju kirikuid, enim aga basiilikaid ehk siis pikki hooneid, mis sammastega jagunesid löövideks. Gooti kunsti kutsutakse aga linnade kunstiks, sellepärast et kõige
Usuelul oli Euroopat ühendav jõud ja palverännakutel pühapaikadesse tekkisid teede äärde kirikud ning kunstis toimusid muudatused tekkis romaani stiil. Lääne-Euroopas on ilmalik ja vaimulik võim lahus, kuid Venemaal, Bütsantsis jne. oli ta koos. Paavstide ja keisrite võimuvõitlus viis ristisõdadeni (1095). Romaani stiil oli seni tuntud stiilide segu, mis hiljem kujunes ühtseks vormiks. Kirikuehituse eeskujuks oli basiilika. Portaal on tavaliselt läänes asuv sissepääs. Pikihoone jaotub sammaste või piilarite reaga löövideks (tavaliselt 3). Arkaad on kaaristu. Empoor on külglöövide peal olev käik, mis avaneb kesklöövi suunas. Trifoorium on paksu müüri sees olev kitsas käik, mis avaneb kesklöövi suunas. Petik on ümarkaareline niss. Valgmik on kesklöövi akende osa. Triumfikaar ühendab transepti ja pikihoonet. Nelitis on pikihoone ja põikhoone ristumiskoht, kus tavaliselt asub torn
aluse nimetada 10.-12. Sajandi ehituskunsti romaani stiiliks. 3) + kreeka rist – ühepikkuste harudega rist on rahumeelsuse märk. † ladina rist - pika tüvega, horisontaalne haru on tõstetud keskkohast ülespoole. Ladina risti on seostatud ristilöömise toiminguga. 4) basiilika: kirikute eeskujuks oli karolingide basiilika, vaimulikud koondusid teenistuse ajal kiriku pühamasse – idapoolsesse otsa, selleks suurendati pikihoonet teisele poole transepti. kodakirik: kodakirik oli nagu basiilika, aga aknaid kesklöövi idaosas polnud; uksed ehk portaalid asusid tavaliselt kiriku läänepoolel või pikiküljel; kaari kandsid piilarid, mitte antiiksed sambad; lööve eraldasid ümarakaarelised arkaadid. 5) Romaani ajastu olud tingisid basiilika põhiplaani muutusi. vaimulikud koondusid teenistuse ajal kiriku pühamasse – idapoolsesse otsa, selleks suurendati pikihoonet teisele poole transepti
Sensi katedraal (u 1140-1180) Selle proportsioonid erinevad empooridega kirikute omadest- nimelt on siin kesklööv laiem ja madalam. Selle eeskujul kerkib ka esimene suur katedraal, kus kohmakad empoorid olid asendunud tugikaartega, nimelt Chartres`i katedraal. Vanemad osad pärinevad XII saj- need on skulptuuridega kaunistatud lääneportaalid, kuulus kuningate värav e Portail Royal ja tornide alumine osa, mis oli üheaegne portaaliga (tekkinud u XII saj keskel). Pikihoone on Chartres`is kolmelööviline, kooriosa viielööviline, kirik on kuulus ka oma hästi säilinud värviliste vitraazakendega. Reimsi katedraal-peale tulekahju 1212 alustati ja lõpetati XIV saj(meister Jean d`Orbais). Hoone pikkus 138m.võlvide kõrgus 37,5m. Amiens`i katedraali (1220-1270) Ta pidi oma suuruselt ja toreduselt ületama kõiki seniseid kirikuid. Peamiselt kolme meistri töö Robert de Luzarches, Thomas de Cormont jatema poeg Renaud. Põhiplaani ja
1.Millal levis romaani stiil ja mille järgi sai see nimetuse? 2.Mis on romaani stiili tähtsaim(-ad) tunnus(-ed)? 3. Romaani stiili kiriku põhiplaan. 4. Romaani stiilis kirik väljaspoolt. 5. Kirjelda romaani stiili skulptuuri + erinevaid stiile + relieefi. 6. Romaani stiili miniatuurmaali kirjeldus. 7. Mõisted: * vaeste piibel *krutsifiks * pseudotrifoorum *trifoorum* vööndkaar * võlvik ehk travee(n?) *triumfikaar. 1) on saanud oma nime ladina keelest arenenud romaani keeli rääkivate rahvaste järgi, teisalt viitab nimetus teatud sarnasustele vanarooma kunstiga. Selle algus paigutatakse tavaliselt 10.sajandisse ja lõpp 12.sajandisse
feodaalne killustatus hakkas kaduma ja hakkasid tekkima tsentraliseeritud riigid lõppesid ristisõjad (1096-1270), idamaadesse toimunud sõjakäikudelt toodi kaasa ja tutvuti idamaise elulaadi, produktide, saaduste ja muu sellisega Must Surm (1348-50) mõjutas väga oluliselt inimeste mõttemaailma. linnade taassünd Mõjutab otseselt renessanssi. Perioodi lõpus mõjutas oluliselt trükikunsti(guttenberg) leiutamisega ja maadeavastused. Arhitektuur: ehitussüsteemi muudatus, kirik: skeletehitis, kaitsemotiivi langus, võeti kasutusele terav kaar. Roidvõlv. II korruse trifoorium, ülemiste korruste valgmik, aknad põhiline osa seinast, seinamaal puudus, piilarid ja kimppiilarid (sambad) Välisarhidekt.: vimperg ja ristlilik andsid kirikule pitsilise mulje, uste kohal roosaken, nelitistorn nelitiste kohal, vitraazid. Prantsusmaa: gootika sünnimaa, kunsti kõrghetk. 1) vara-gootika: tugipiidad väljaspool vastu müüri, aknad väiksed
Romaani ja Gooti kunst Romaani kunst 10-12 sajandil hakati kasutama ehitustehnikas tuntuid võtteid (ümarkaar ja silindervõlv) ning selle tõttu sai nimetada ehituskunsti romaani stiiliks. Romaani kirikute peamine tüüp oli basiilika.Vaimulikud koondusid kiriku pühamusse ja seal laulis ka koor.Seepärast oli vaja ruumi pikendada ning tekkis nelinurkne ruum ,mida nimetatakse kooriks. Pikihoone ja transepti lõikumiskohta nimetati nelitseks.Koori all oli kabel ehk krüpt ,mida kasutati matusepaigana.Esines ka ühelöövilinekirik ja kodakirik.Kodakirik oli kolmelööviline.Lööve eraldasid ümarkaarsed arkaadid. Samuti võib nimetada ümarkaari üheks paremaks romaani stiili tunnuseks.Kaari kandsid pilaarid ,mis olid ümmargused või neljatahulised.Arikaadide kohal avanesid kesklöövi poole empoorid.Empooride asemel võis olla ka kitsas käik, mida nimetati trifooriumiks.Samuti võisid
ROMAANI ARHITEKTUUR TAUST: 9. Saj lõpul laguneb Frangi riik. Kujunevad uued riigid: Prantsusmaa, Saksamaa, Itaalia Võimuvõitlus paavstide ja keisrite vahel Paavst toetas Itaalias linnade sõltumatuse püüdeid (veneetsia, genova, pisa) 10-12 saj kahe jõu tasakaal (keisrid, paavstid). Periood rikastas kultuuri, kirik ühendas rahvaid. ARHITEKTUUR: 10-12 saj arhitektuuris palju ühiseid jooni. Kujuneb stiilinimetus- romaanistiil Sakraalarhitektuur: (kirikud, kloostrid) 11 saj suureneb järsult kiviehitiste püstitamine. Seotud rännakutega pühadesse paikadesse (Peetruse haud Roomas, Santiago de Compostella Hispaanias) Rännakute tee äärtele ehitati kirikuid ja kloostreid 2 saj jooksul ehitati Euroopas üle 100 kiriku 1
KUNSTIAJALUGU 8.Romaani arhitektuur. · Valitses X-XII sajandil eelkõige Itaalias, Prantsusmaal, Saksamaal ja Inglismaal Arhitektuur: · Juhtivaks kunstiliigiks arhitektuur · Tähtsam võim Rooma Paavst ja ristiusu kirik · Tähtsal kohal sakraalarhitektuur · Kloostrite ehitamine · Kiviehitised. Ehituseks kasutati kohalikku maakivi, mida tahuti parajateks plokkideks. Mõningal määral kasutati ka tellist. · Romaani kirik mõjus oma massiivsete, paksude kivimüüride ja suhteliselt väikeste akendega üsna raskepäraselt. Paksud müürid ja massiivsed tornid olid head kaitseotstarbeks. · Romaani kiriku massiivsus tuleb esile eriti just välisarhitektuuris. Kirik on küllaltki
Keltide omapära on katkematu väänleva joonega loodud paelornamentika. Germaanlastele oli iseloomulik abstraktsete ja loodust jäljendavate vormide segunemine. Viikingite kunsti näiteks on arvukad mälestuskivid e. ruunikivid. 11. Kirjelda romaani stiilis kirikut, nimeta sajand, kiriku tüüp, tunnus, kaunistused, osad, mille järgi kiriku ära tunned? Nimeta mõni romaani kirik(4)? Romaani kirikute peamine tüüp oli basiilika-pikihoonet pikendati teisele poole transepti, nii et transepti ja apsiidi vahele tekkis nelinurkne ruum, mida nimetatakse k o o r i k s. Pikihoone ja ja transepti lõikumiskohta nimetatakse n e l i t i s e k s. Koori all oli sageli kabel(krüpt), mida kasutati suurnike matusepaigana. Kiriku põhiplaan läheneb nn ladina ristile. Basiilikate kõrval esines ka teisi tüüpe, näiteks ühelööviline ja kodakirik.Kodakirik oli kolmelööviline, nagu basiilika, aga aknaid kesklöövi ülaosas polnud.
1. Kunstiliigid. Kirjeldus. Näited. o ARHITEKTUUR (Kõige vastupidavam) Sakraalarhitektuur kirikud, kabelid, kloosrtid, moseed, templid(vaimulik) Profaanarhitektuur lossid, linnused, paleed, raekojad, elamud(ilmalik) o SKULPTUUR Reljeefid kõrgreljeef, madalreljeef, süvendreljeef Ümarplastika 3D Skulptuur jaguneb ka: Vabaplastika; monumentaalplastika; ehitusplastika o MAALIKUNST Seina- e. Monumentaalmaal (fresko ja sekotehnikas) Tahvelmaal algselt kokkulöödud laudadele Raamatu- e. Miniatuurmaal ilmestavad pildid teksti juures Mosaiikmaal (kuigi pole loodus pintsli ja värvide abil) klaasi või kivitükkidest Klaasimaal e
Romaani stiili arhitektuuri süsteem ja ehitusmälestised 11. saj. kiviehitiste rajamine, võeti üle rooma ehitustehnika võtteid (ümarkaar, silindervõlv) Kirikud peamiselt basiilika stiilis: · Idapoolses osas püham · Transept ja pikihoone, nende ristumiskohal nelitis · Apsiidi ja transepti vahel kooriruum · Kooriruumi põrand kõrgemal ja selle all kabel ehk krüpt matmispaik · Basiilika peatunnus valgmik Ka teised tüübid: 1. ühelööviline 2. kodakirik · 3-lööviline · Aknad kesklöövi ülaosas puudusid · Portaal nii idapoolses osas kui ka pikiküljel · Lööve eraldasid ümarkaarelised arkaadid · Arkaadid toetusid piilaritele
Üldised iseloomulikud tunnused olid: paksud müürid (6...8 m), ümarkaared, kitsad ning väikesed uksed ja aknad. MASSIIVSUS ÜMARKAAR RÕHUTATUD HORISONTAALJOON Eeskujuks basiilika. Oli lihtne pikergune hoone, mille 2 rida sambaid jagas kolmeks kitsaks osaks ehk lööviks. Oli orienteeritud ilmakaarte suhtes. Põhiplaan meenutas risti. Aknad olid külglöövide välisseintes. Kesklööv oli laiem ja kõrgem. Uks oli läänepoolses otsaseinas. Pikihoone idapoolse otsa vastas võis olla transept- kiriku pikiteljega risti asetsev lööv. Transeptist idapoole avanes poolringikujuline võlvitud ruum ehk apsiid. Kirikud ilma tornita. Mõnikord seisis kiriku kõrval kellatorn. Läänefassaadi ees sammaskäikudega 4-nurkne õu. Suuremates basiilikates 5 löövi. Basiilika sisekujundus: tooni andsid sambad. Lagi lame, kassettlagi, mõnikord puudus hoopis. Seinamaalid, mosaiigid. Maalid kesklöövis, akende all/ vahel
ROMAANI STIIL iseloomustas: 10.-12. sajand *Algasid ristisõjad (kokku 8)(1096-1270) - Feodaalssuhted kujuesid lõplikult välja. *Ühiskonna jagunemine kolme seisusesse, kellel igaühel oli oma funktsioon (vaimulikud - ülesandeks oli palvetada, feodaalid - ülesanne võidelda või kaitsta kõiki, talupojad - kelle ülesandeks oli ühiskonna ülevalpidamine) *Rüütli ideaali või moraali kõrgaeg( au ja truudus) *Euroopat ühendavaks jõuks sai katoliku kirik. (Enamus euroopat oli ristiusu vastu võtnud. Enamus EU oli ristiusuline va läänemere idakallas) *Valitses naturaalmajandus(kaubalisrahalised suhted olid nõrgad) *Feodaalse killustatuse ajajärk-pidevad omavahelised sõjad. *Hakkasid välja kujunema tänapäeva euroopa osade riikide alused.(saksamaa prantsusmaa itaalia inglismaa skandinaaviariigid) Tekkis püha saksa rooma keisririik 962 ja vana vene riik ARHITEKTUUR Arhitektuurisüsteem- valitsev oli sakraal e. kiriklik kunst
Skulptuuris on vanimad leiud paleoliitkiumist. Samasse aega jääb vanim inimese kujutis Austriast leitud Willendorfi Venus u. 30 000 a. eKr. Hiljem pronksiajal tulid juurde ornamentidega kaunistatud pronksesemed ja puust lõigatud maskid ja kaitsevaimud. 2. Koopamaal jääb 15-10 000 ekr vahelisse aega. Kõik koopamaalid on avastatud juhuslikult. Altamira koopad asuvad Põhja-Hispaanias. Lascauki koopad asuvad Lõuna-Prantsusmaal, avastati 1940.a. 3. Arhitektuur tekkis u. 3000 eKr. Esiaja arhitektuuri tuntakse ka megaliitide nime all (suured kivid). MENHIRID-pikad kivid(Bretagne), DOLMEN-kivist laud, KROMLEH-sööriks kujundatud dolmenid (Stonehedge- selle rajamiseks peetakse 3100-1500 ekr.) Mesopotaamia kunst: tekkis Tigrise ja Eufrati vahelisel alal u. 3300 ekr. Sumeri kiilkiri-savitahvlitele, sest seal puudus kivi, metall, puit jne. Sumerite leiutised: ratas, potikeder, Gilgamesi eepos. Kultuur jaguneb: Akadi
Skulptuuris on vanimad leiud paleoliitkiumist. Samasse aega jääb vanim inimese kujutis Austriast leitud Willendorfi Venus u. 30 000 a. eKr. Hiljem pronksiajal tulid juurde ornamentidega kaunistatud pronksesemed ja puust lõigatud maskid ja kaitsevaimud. 2. Koopamaal jääb 15-10 000 ekr vahelisse aega. Kõik koopamaalid on avastatud juhuslikult. Altamira koopad asuvad Põhja-Hispaanias. Lascauki koopad asuvad Lõuna-Prantsusmaal, avastati 1940.a. 3. Arhitektuur tekkis u. 3000 eKr. Esiaja arhitektuuri tuntakse ka megaliitide nime all (suured kivid). MENHIRID-pikad kivid(Bretagne), DOLMEN-kivist laud, KROMLEH-sööriks kujundatud dolmenid (Stonehedge- selle rajamiseks peetakse 3100-1500 ekr.) Mesopotaamia kunst: tekkis Tigrise ja Eufrati vahelisel alal u. 3300 ekr. Sumeri kiilkiri-savitahvlitele, sest seal puudus kivi, metall, puit jne. Sumerite leiutised: ratas, potikeder, Gilgamesi eepos. Kultuur jaguneb: Akadi
Topelt antidega tempel Vasakult:dooria sammas, ioonia sammas, korintose sammas. Vana-Mesopotaamia kunst Vana-Mesopotaamiat loetakse Euroopa kultuuri hälliks. Mesopotaamia asub Tigrise ja Eufrati vahelisel alal. Meopotaamia elanikele, sumeritele, oli Eanna tsikuraat Uri linnas iseloomulik must habe, suur nina ja suured silmad. Kujutatavas kunstis oli juhtivaks alaks skulptuur Sumerid rajasid esimesed templid. Mesopotaamia reljeefid ja kujud. Reljeefi kunst oli hästi arenenud. ehituskunsti suurimateks saavutusteks olid templid, Igal sumeri linnriigil oli oma jumal, keda peeti linna valitsejate lossid ja linnakindlustused. Mesopotaamias valitsejaks. Tehti jumala figuure kivist, jumalaid leiutati kaared ja võlvid, kuid kasutati neid enamasti kujutati mõniukord inimestena. Iseloomulikud olid väravate ja keldrite ehitamisel. Templel ei olnud habe ja tähelepanu tõmbavad suured ja hingestatud
Tempel oli kuningavõimu ülistavaks sümboliks, teistalt pidi ta lähendama religiooni egiptuse elanikkonnale. Kõige lihtsam templi tüüp oli nelinurkne, pealt suuresosas lahtine ja kõrgete müüridega muust maailmast eraldatud ehitis. Uue riigi ajal muutusid templite plaanid ja ülesehitus keerukamateks. Egiptuse templid mõjuvad väliselt rangetena, ei ühtki akent ega sammast, vaid suurejooneline ja pidulik monotoonsus. Templi seinu (pindu) katavad värvikirevad hieroglüüfid ja reljeefid jumalate ning valitsejate kujudega. Templi kitsas külg on peafassaadiks, kus asub ka sissekäik. Sfinksidest või jääradest moodustus pikk allee, mis kaunistab templisse viivat teed. 8. Kirjeldage palun egiptuse poosi, mida kasutati pinnakunstis. Pinnakunstis valitses samasugune üldistamine ja stiliseerimine nagu vabafiguurideski. Egiptuse kunstnik tajus suurepäraselt inimkena proportsioone. Nagu skulptuuriski, nii oli ka siin orjade, võõramaalaste, loomade, lindude, kalade jne
Kirik soovis enda ja monarhia mõjuvõimu suurendada ning otsustas rajada rohkem kirikuid, mis oleksid palveränduritele ligitõmbavamad.(Keskajal peeti kiriku mõjuvõimu alaks piirkonda, kuhu kostus kirikukellade helin). On lausa imekspandav, kui tohutult palju sel ajal Prantsusmaale kirikuid ehitati, arvestades tolleaegset vähest rahvaarvu. Gooti kirikud ehitati samuti ladina risti kujulise põhiplaaniga, kuid need erinesid oma välisilmelt tugevalt romaani kirikust. Gooti stiilis kirik paistis kaugele üle teiste hoonete. Uue ehitusviisi tõttu oli võimalik ehitada uued pühakojad hästi kõrged. Kõrgust võimendasid veelgi saledad tornid läänefassaadil ja kitsas haritorn nelitise kohal ning väikesed ehistornikesed, mis katsid mõnikord kirikut lausa metsana. Notre Dame ehk Jumalaema kirik Pariisis Gooti stiili põhitunnuseks oli teravkaar. See tähendab, et ukse- ja aknaavad ning sammastevahelised kaared on teravate tippudega nagu murdunud vibud.
Romaani stiil (10. -12.saj). Romaani kunsti iseloomulikuimad jooned on: Massiivsus, Ümarkaar, Rõhutatud horisontaaljoon. Romaani kirik oli massehitis. Kirik: Romaani kirikuid iseloomustab basiilika. Kirik Põikihoonet nimetatakse transeptiks, transepti ja apsiidi vahele tekkis nelinurkne ruum koor, koori all asus kabel krüpt ehk matmispaik. kiriku põhiplaan sarnaneb ladina ristile. Aknad väikesed, kitsad löövid hämarad ja sünged. Esines ka ühelöövilisi kirikuid ehk kodakirikuid kodakirik on 3-lööviline kuid aknad kesklöövi ülaosas puuduvad. Tähtsamad kirikud : Saint Sernini katedraal, Püha Markuse katedraal. Eestis : Valjala kirik Saaremaal.
nendest inspireeritud) Erand: Iirimaal ( kloostrid ja kloostrikoolid), lugemisoskusega vaimulikud, 3. Keelustatakse ümarskulptuur ( olid mõned anatoomiliselt väga kohmakad) - peeti ebajumala kujudeks. Kullatud pronksplaat ristilöömisega 8.saj raamatukaanelt. 4. Tehti natuke seinamaale 5. Kiviehitised= erandid - Theoderichi mausoleum Ravennas ( Itaalia) 6. saj suurest monoliitsest plaadist valja raiutud kuppelkatus. Ei osatud laduda. -Püha Kevini kirik Glendalough´s ( Iirimaa) Kesk-Iirimaal, uus nähtus- kellatorn, püha linn - Prantsusmaal kirikud 6. Omapärane -rõngasristid. Muiredachi rist Iirimaal 7. Miniatuurkunst areneb natuke (maalikunst) Lindisfarne´i evangeelium- raamatu esitähe tohutu kaunistamine initsiaal käsikirja kaunistused ( peamiselt Inglismaal ja Iirimaal 7. saj lõpp) üksteise sisse põimuv ornament (eeskujuks paganlik paelornament) taimed, loomad üksteise sisse.
Kunstiajaloo arvestus 1. Kunstiliigid 8-10 1. ARHITEKTUUR visuaalselt kõige silmapaistvam. Eriliselt väljendusrikkad usuga seotud ehitised. *Sakraalarhitektuur (püha usuga seotud) kirikud, kabelid, kloostrid, moseed, templid. *Porfaanarhitektuur (ilmalik) lossid, paleed, linnused, raekojad, elamud. 2. SKULPTUUR kõvast materjalist loodud mahuline kujund *Reljeefid kõrgreljeef, madalreljeef, süvendreljeef *Ümarplastika Skulptuur võib jaguneda ka: 1. Vabaplastika 2
ROMAANI STIIL Romaani stiil on esimene keskaja Lääne-Euroopa kunstistiil. See oli valdav 10. sajandist kuni 13. sajandini. Romaani stiil tekkis pärast karolingide kunsti umbes 10. sajandi lõpus ja püsis kuni gooti stiili tekkimiseni. Eeskätt avaldub romaani stiil arhitektuuris. Romaani arhitektuur Kujunes välja 10. sajandi lõpuks. Palju mõjutusi oli antiik-, varakeskaja, bütsantsi ja armeenia kunstist. Üldised iseloomulikud tunnused olid: paksud müürid (6...8 m), ümarkaared, kitsad ning väikesed uksed ja aknad. Eriti tähtsal kohal oli keskajale omaselt sakraalarhitektuur, mis domineeris ilmaliku üle. Romaani profaanarhitektuuri on säilinud vähe. Sakraalarhitektuur Romaani kirikute eeskujuks oli karolingide basiilika
Sisukord Sisukord...................................................................................................................................... 1 Romaani stiil............................................................................................................................... 2 Arhitektuur..............................................................................................................................2 Dekoratiivsed elemendid kirikus(ka väljas)............................................................................3 Romaani stiil Itaalias...................................................................................................................4 Prantsusmaa................................................................................................
Romaani ja Gooti kunst Referaat Autor: Klass. 12 C Kool: Talinn 2014 SISUKORD 1.Romaani stiil 1.0 Romaani arhitektuur 1.1 Sakraalarhitektuur 1.1.1 Tornid 1.1.2 Võlvid 1.1.3 Sambad 1.2 Romaani skulptuur 1.3 Romaani maalikunst 1.4 Prantsusmaa 1.5 Inglismaa 1.6 Saksamaa 1.7 Itaalia 1.8 Eesti 2. Gooti stiil 2.1 Nimetus 2.2 Ajalugu 2.3 Gooti arhitektuur 2.3.1 Inglismaal 2.3.2 Itaalias 2.3.3 Hispaania 2.4 Gooti skulptuur 2.5 Gooti maalikunst 2.6 Gootika Eestis 3. Romaani ja Gooti stiili piltlikud näited KASUTATUD ALLIKAD Romaani stiil Romaani stiil on esimene keskaja Lääne-Euroopa kunstistiil. See oli valdav 10. sajandist kuni 13. sajandini. Romaani stiil tekkis pärast karolingide kunsti umbes 10. sajandi lõpus ja püsis kuni gooti stiili tekkimiseni.
Tempel oli kuningavõimu ülistavaks sümboliks, teistalt pidi ta lähendama religiooni egiptuse elanikkonnale. Kõige lihtsam templi tüüp oli nelinurkne, pealt suuresosas lahtine ja kõrgete müüridega muust maailmast eraldatud ehitis. Uue riigi ajal muutusid templite plaanid ja ülesehitus keerukamateks. Egiptuse templid mõjuvad väliselt rangetena, ei ühtki akent ega sammast, vaid suurejooneline ja pidulik monotoonsus. Templi seinu (pindu) katavad värvikirevad hieroglüüfid ja reljeefid jumalate ning valitsejate kujudega. Templi kitsas külg on peafassaadiks, kus asub ka sissekäik. Sfinksidest või jääradest moodustus pikk allee, mis kaunistab templisse viivat teed. 8. Kirjeldage palun egiptuse poosi, mida kasutati pinnakunstis. Pinnakunstis valitses samasugune üldistamine ja stiliseerimine nagu vabafiguurideski. Egiptuse kunstnik tajus suurepäraselt inimkena proportsioone. Nagu skulptuuriski, nii oli ka siin orjade, võõramaalaste, loomade, lindude, kalade jne
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
