ateljeekooli. Paari nädalaga kasvas tema õpilaste arv ligi 20-ni ja sama aasta lõpus korraldas ta Provintsiaalmuuseumis oma õpilaste tööde näituse. Tema korraldatud oli I Eesti kunsti ülevaatenäitus 1906. Aastal. 1907. aastal osales ta Eesti Kunstiseltsi loomises ja samal aastal ka Eesti Kujutavate Kunstnikkude Keskühingu asutamises. 1913-1932 tegutses ta kunstniku ja õppejõuna Tallinnas. Ta avaldas arvukalt kunstiteoreetilisi ja kunstiajaloolisi artikleid, kunstinäituste arvustusi ning kunstielu päevakajalisi probleeme lahkavaid artikleid. Kokku on Laikmaalt teada üle 190 artikli. 19. november 1929 sai ta Tartu Ülikooli audoktoriks. 1932 sulges Laikmaa oma ateljeekooli. Laikmaa loomingus on tunda impressionismi ja postimpressionismi mõju. Juba varakult tundis ta kutsumust olla portretist. Tema lemmiktehnikaks kujunes pastell, mis võimaldas töötada kiiresti. Kristjan Raud: Töötas Tartu reaalkoolis õpetajana. Rajas 1904
Eklektika 19. sajandi II poolel oli fassaadikujunduses ajaloolisi stiili välja tõrjuma hakanud eklektika (kreeka keeles eklektikos 'väljavaliv'). Selle iseloomulikeiks joonteks oli erinevate stiilivormide segamine ja originaalsus lisamine detailidesse. Kõigest püüti võtta parim ja see omavahel ühendada. Histritsismi ja eklektika stiilinäiteid võib rohkelt leida näiteks meie lähedalt Stockholmist. Eesti sai põlvkond kunstiajaloolisi ja arhitekte oma hariduse vaimus, et eesti ja ka muu maailma arhitektuur oli tol ajal languses. Elumaju ja muid hooneid peeti maitsetuteks ja detailidega ülekuhjatuiks. Kuni 1960. aastate lõpuni peeti 19. sajandi II poole arhitektuuri lausa maitsetuse etaloniks. Ajastu vähegi objektiivsema mõistmise puudumine pannakse fakti arvele, et tolle perioodi ehituskunsti lihtsalt ei uuritud. Raudkonstruktsioon
Kunstiajalugu on kunstiteaduse osa, mis tegeleb arhitektuuri, kujutava kunsti ja tarbekunsti ajaloolise arengu uurimise ja analüüsimisega. Kunst ja kultuur Lugeda L.Leesi "Kunstilugu koolidele" lk 8 - 11; J.Kangilaski "Üldine kunstiajalugu" lk 7 - 10 Võrreldes teiste kunstialadega nagu ilukirjandus, teater, muusika, kino jt. Nõuab kujutavast kunstist arusaamine selle sügavam mõistmine ja nautimine võib-olla kõige rohkem mitmesuguseid eelteadmisi nii kunstiteoreetilisi, kunstiajaloolisi kui ka kunstitehnilisi. Kunstinäituse- ja muuseumi külastaja põrkab tihti kokku probleemidega, millele ta ei oska lahendust leida just teoreetilise ettevalmistuse ebapiisavuse tõttu. Mida annab kunst? Inimese loomuse üheks põhiomaduseks on tahtmine teada, teada võimalikult palju. Eelkõige on seotud see tung teaduse arenguga: inimene hakkas loodust ja selles valitsevaid seaduspärasusi uurima ning järk-järgult oma huvides ära kasutama. (tänu sellele rongid, lennukid, mobiilid jne)
Eesti kunstnikud meenutavad siiamaani, millist rolli etendasid siinse suletud ühiskonna infoblokaadi ajal sellised ,,vennalike sotsialismimaade" kunstiajakirjad nagu ,,Bildende Kunst", ,,Vytvarne Umeni", ,,Projekt" jt, mida oli vabalt saada meie raamatukogudes. Teisalt oli eesti kunstil omalt poolt suundaandev mõju mitte ainult Balti vabariikides, vaid ka Moskvas. Juba 1950. aastate lõpul loodi sild ,,Tallinn Moskva". 1970. ja 1980. aastatel mängiti läbi mitmeid selliseid kunstiajaloolisi sildu meenutagem näitusi ,,Pariis New York", ,,Pariis Berliin" või ,,Pariis Moskva". Need on muidugi metropolide sillad, mille ilmselt kõige suurejoonelisemaks finaaliks näis kujunevat 1995. aastasse planeeritud 6 miljoni dollarilise eelarvega näitus ,,Berliin Moskva", millega tähistati II maailmasõja lõppemise 50ndat aastapäeva. Eesti kunstile oli sama tähtis ,,Tallinn Moskva" sild, mis töötas sõltumatus kunstielus efektiivselt kuni perestroikani välja
annaabi.ee 
