olulisemat hetke. 1768 sai ta'st Kuningliku Akadeemia üks asutajaliikmeid. 1781. aastast kuni elu lõpuni elas ta Itaalias. Kauffmann lõi hulgaliselt dekoratiivmaale ja portreid. Viimased moodustavadki tema loomingu paremiku. Pärast 1760. aastate Itaalia-reisi viljeles ta ka mütoloogiateemalist ja ajaloomaali. Neil oli nii klassitsistlik temaatika ja ka vastavad detailid, kuid ka liigne dekoratiivsus ja ületähtsustatud tunnete kujutamine. Seetõttu ei peeta neist maalidest kunstiajalooliselt eriti lugu. Ja ometigi oli ta sentimentaalne looming väga populaarne. Võib-olla aitas sellele kaasa ka akadeemia liikme staatus. "Ilu, juhitud Mõistlikkusest, tõrjub meelepahaga tagasi Meeletuse ahvatlusi" 1770, õlimaal Sellel taiesel on tunda mütoloogilisi mõjutusi ning seda ainult positiivses mõttes. Maali vaadates tekib teavalik tunne nagu silmitseks ma kolme inglit. Ent ometi on tunda pingeid ning
kunstniku terav ja läbilõikav joonekäsitlus. Teose rütm sünnib nii vormi kui värvi koosmõjust ning jätab süzee isegi veidi tagaplaanile. Domineerivad vertikaal- ja diagonaaljooned; horisontaaljoon teoses praktiliselt puudub. Teos ei mõju väga pingelisena, naiste avatud poosid ja hoogne maalilaad mõjub pigem väljakutsuvana. Perspektiivi osas on kunstnik igasugused traditsioonid hüljanud ning kujutab asju üheplaaniliselt ning ruumikäsitlusse ei süvene. Kunstiajalooliselt on tegemist teosega, mida loetakse kubismi alguseks. Pablo Picasso hülgas igasugused traditsioonid maalikunstis ning pühendus uute vormide ja maalilaadi katsetamisele, mis viis igasuguste vormide lõhustamisele ning 20. sajandi olulisima kunsti- ja disainiuuenduse tekkimiseni. Üsna pea sõnastati ka kubismi põhimõtted ning kunstivoolu järgijaid tekkis väga mitmeid. Kubismi üldine suund oli igasuguse reaalse ruumi ja esemete/figuuride lõhustamine ning killustatud vormide taas nö
(247) Vapp pole keskaja inimesele pelgalt genealoogiline harrastus. Vapikuju läheneb tema vaimu jaoks tootemi väärtusele. Lõvidest, liiliatest, ristidest said sümbolid, milles on pildina väljendatud tervet kompleksi uhkusest ja pürgimustest, kiindumusest ja solidaarsusest, markeerituna iseseisva, jagamatu asjana. (249) Van Eyckide kunstiga saavutas pühade asjade kujutamine maalil sellise üksikasjalikkuse ja naturalismi määra, mida rangelt kunstiajalooliselt nähtuna võib e alguseks nimetada, kuid mis kultuurilooliselt tähendab lõppu. Siin oli jõutud äärmise pingeni jumalikkuse maises kujutamises. Selle kujutise müstiline sisu oli lähedal piltidest haihtumisele, jättes maha üksnes lõbu kirevast vormist.
Jahmatas kunstipublikut ja köiki oma austajaid. Vöib arvata, et tõukeandjaks oli Cezanne'i looming. Cezanne'i periood kasvab üle kubismiks. Vöttis C.õpetusest üle selle, et järjekindlalt hakkas objekte taandama geomeetrilistele vormidele. Ta oli ennegi moonutanud, kuid tänu tunnetele, nyyd tegi seda süstemaatiliselt ja järjekindlalt, pildikonstruktsiooni nimel. ,,Avignoni naised" (1907), kevadel hakkab maalima, selle aluseks on groteskne pilt, mis kujtusa lõbunaisi aknal. Kunstiajalooliselt on tähtsad paremalpool asuvad 2 figuuri. Seal on näha, et need on teadlikult moonutatud, neid peetakse kubismi alguseks. Neegrimaskid on mõjutanud Picasso't. On näha, et on tahtlikult püütud nähtavat maailma lagundada geom. Kildudeks ja see siis uuesti üles ehitada. Püüavad ühte eset korraga näidata mitmest küljest (cezannelt vöetud). ,,Kolm naist". (Ka Braque maalis cezannilikke maastikumaale.) 1909.a algab periood analüütiline kubism
annaabi.ee 
