Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"kunstiajalooline" - 6 õppematerjali

Niguliste kirik essee
3
pdf

Niguliste kirik essee

algne arhivolt ja vimperg lammutati keskajal, praegune arhivolt pärineb arvatavasti 19. sajandist. Lõunaseinas asetses kolmikkaarelise avaga väike kaheastmeline portaal, mis on Tallinnas ainus teadaolev omataoline. Portaal müüriti 15. sajandil kinni, kuid avastati ja taastati restaureerimistöödel 1960ndatel. B.Notke "Surmatants" Lüübekist pärit kunstniku Bernt Notke Surmatants Niguliste kiriku Antoniuse kabelis on kunstiajalooline pärl ja ühtlasi kuulsaim keskaja kunstiteos, mida on võimalik Tallinnas näha. See kujutatab surma, tantsimas õudustäratava luukerena uhkeis rõivais inimestega. Bernt Notke maalis selle teose 15. saj. lõpus ja tegemist on autorikordusega tema Lüübeki Maria kirikus asuvast Surmatantsust. Ajal, mil inimesed pidid tundma hirmu katku, sõdade ja näljahädade ees, valmisid kirikutes ja kloostrites esimesed Surmatantsu motiivi kasutavad freskotehnikas maalitsüklid. Danse

Ajalugu → Ajalugu
15 allalaadimist
Château de Chambord
16
pdf

Château de Chambord

läänetiiva ja kabeli teise korruse 1669-85 Louis XIV laseb lossi täiendada, siis hülgab selle. 1725-33 elas Stanislas Leczinski, Poola maapaos kuningas, kellest sai Lorraine´i hertsog 1748 Maréchal de Saxe saab lossi omanikuks. Pärast tema surma kaks aastat hiljem hakkab loss lagunema 1788.aasta revolutsiooni ajal saab loss kannatada 1840 kuulutatakse loss riiklikuks ajaloomälestiseks Arhitektuuriline ja kunstiajalooline taust Loire´i oru lossid ehitati kuninga ja kõrgaadliku tahtel omada residentse, kus saaks olla eemal lihtrahvast ja mille lähedal leiduks jahipidamiseks sobivat maastikku. François´l oli soov ehitada palee, mis ühendaks itaalia renessansi ja traditsioonilist prantsuse stiili. Ta kutsus seda projekti ellu viima Leonardo da Vinci. Suur skulptor alustaski 1517. aastal kuninga ideede elluviimist, ent 1519. aastal katkestas surm tema töö projekti kallal. Siiski võeti

Kultuur-Kunst → Antiikarhitektuur
6 allalaadimist
Kreeta - Mükeene
4
doc

Kreeta - Mükeene

Kr. ­ tekkis pronksiaegne kultuur Minoiline tsivilisatsioon. Peamised Kreeta kultuuriga seonduvad märgid/sümbolid: · kaksikkirves Kaksikkirves lüüdia keeles ­ labrys esineb sõnas "labürint", mis tähistas kreeka legendides kuningas Minose paleed Knossoses. Vastavalt sellele on labürindi tähendus "kaksikkirve maja". Knossoses on olemas ka "Kaksikkirve saal". · sõnnisarved Sõnnide, eriti aga Minotauruse korduval mainimisel Kreeta müütides on suur religiooni ja kunstiajalooline tähtsus, kuigi Kreetal Minose ajal metsveised puudusid. Jutustused sõnnjumalatest ja kangelastest, kes nende vastu astuda julgesid pärinevad väga iidsest ajast. Näiteks Mesopotaamia ja Egiptuse sõnnjumalad ja templivalvurid. Kõikjal Babüloonia, VäikeAasia ja Egiptuse kultuuripiirkonnas kohtame kaitsvate valvuritena inimpeaga sõnne või sõnnipeaga inimkujusid. Kreeta paleedes peeti sõnnivõitlusi. Kuid inimese ja sõnni kokkpõrke eesmärgiks ei

Kultuur-Kunst → Kunstiajalugu
45 allalaadimist
Keskaja kunst Eestis
5
wps

Keskaja kunst Eestis

Aja jooksul on kirikuruum muutunud: keskaegsete ruumide vahel peetakse luterlikku jumalateenistust ning sellega seoses on kunagised katoliiklikud sisustuselemendid oma kohta vahetanud või hoopis hävitatud. Nii ongi meil praegu väga raske saada ettekujutust keskaegsest kirikuruumist ning mõista olemasolevate kunstiväärtuste algset tähendust. Kuigi säilinud on vaid väike osa keskajal valminud kustiteostest, on ikkagi nii arheoloogiline kui ka kunstiajalooline materjal selle perioodi kohta tunduvalt rikkalikum kui kirjapandu ning räägib ka mõneti teistsugust keelt. Pildikeel funktsioneeris keskajal iseseisva meediana. Seega kõnelevad meie kunstimälestised siinsetest oludest selgemat keelt, kui kirjapandud tekst. Kasutatud kirjandus: "Lühike Eesti kunsti ajalugu" Sirje Helme, Jaak Kangilaski, 1999, lk. 9- 37 "Kunstikultuuri ajalugu" Jaak Kangilaski, 2003, lk.152- 172 http://www.sirp.ee/index.php

Kultuur-Kunst → Kunstiajalugu
82 allalaadimist
Kunst
60
docx

Kunst

2008. aasta seisuga on muuseumi kollektsioon jagatud kaheksasse osakonda, millest igaüht juhib oma kuraator: esiteks Vana-Egiptus, teiseks Lähis- Ida, kolmandaks Vana-Kreeka, etruskid ja Vana-Rooma, neljandaks islami kunst, viiendaks skulptuurid, kuuendaks dekoratiivne kunst, seitsmendaks maalid ning kaheksandaks trükised ja joonistused. 4. Egiptuse muuseum (Kairo) Egiptuse muuseum, mida nimetatakse ka Kairo muuseumiks, on Egiptuse muinsusesemete peahoidla ja ainus kunstiajalooline kogu maailmas, kus kõige nooremate eksponaatide vanus on umbes 2 tuhat aastat. Muuseum, mis avati 1863. aastal, tutvustab muistse Egiptuse ajalugu alates III aastatuhandest e.Kr kuni koloniseerimiseni Rooma impeeriumi poolt. Egiptuse valitsuse poolt rajatud Kairo muuseum on ehitatud 1835. aastal Ezbekeyah Aedade lähedale. Muuseum koliti Boulaqi 1858.

Kultuur-Kunst → Kultuur
10 allalaadimist
Kreeta
18
doc

Kreeta

eKr. 3000 a. eKr. - tekkis pronksiaegne kultuur - Minoiline tsivilisatsioon. Kaksikkirves - (lüüdia keeles labrys) esineb sõnas "labürint", mis tähistas kreeka legendides kuningas Minose paleed Knossoses. Vastavalt sellele on labürindi tähendus "kaksikkirve maja". Knossoses on olemas ka "Kaksikkirve saal". Sõnnisarved - sõnnide, eriti aga Minotauruse korduval mainimisel Kreeta müütides on suur religiooni- ja kunstiajalooline tähtsus, kuigi Kreetal Minose ajal metsveised puudusid. Jutustused sõnnjumalatest ja kangelastest, kes nende vastu astuda julgesid pärinevad väga iidsest ajast. Näiteks Mesopotaamia ja Egiptuse sõnnjumalad ja templivalvurid. Kõikjal Babüloonia, Väike-Aasia ja Egiptuse kultuuripiirkonnas kohtame kaitsvate valvuritena inimpeaga sõnne või sõnnipeaga inimkujusid.Kreeta paleedes peeti sõnnivõitlusi. Kuid

Ajalugu → Kreeka kultuur
2 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun