Valguse all on siin mõeldud mõistuse ja tõe valgust. Valgustajate all mõeldakse eelkõige 18. sajandi filosoofe, teadlasi ja kirjanikke. Usuti mõistuspärastesse loodusteadustesse ja nendele toetuvasse maailmakorda ning harmooniasse. Seetõttu muutusid reeglipärasus ja kord uuesti suuremateks väärtusteks ka kunstis. 18. sajandi lõpus algas Euroopas täielik antiigi vaimustus. Nii taotles ka klassitsism antiigi omadusi. Antiikse Kreeka ja Rooma kunsti mõju hilisemale kunstiajaloole pole kunagi lakanud. Iluideaaliks peeti vanakreeka ja rooma parimaid kunstiteoseid. Klassikaline stiil sai alguse itaalia ja prantsuse hilisbaroki muusikas 1730. aasta paiku sündides uutest vooludest. Üleminekuajastuks ehk eelklassitsismiks võib pidada ajavahemikku 1720-1760. Klassitsismi õitseng oli nendel maadel, kus valitses absoluutne monarhia, näiteks prantsuse kirjanduses Louis XIV ajal, Venemaal Katariina II ja Aleksander I ajal. Prantsuse
Impressionismiga muutub kunst isiklikumaks(subjektiivsemaks) impressionistid ei tee mitte kunsti selle pärast et teisi rõõmustada vaid pigem enda jaoks. Peamiseks motiiviks jääb maastik, tegeleti vabaõhumaaliga ja kuna valgus oli tähtis, siis pidi kiiresti maalima. Impressionism on murranguline aeg kunstiajaloos. Ta viib lõpule pika arengu, mis on alguse saanud renessansist. Impressionism viib looduse kujutamise omaette täiuseni, lõpetab vanema kunstiajaloo ja on alguseks uuele kunstiajaloole. Sajandivahetusel toimub korra tagasiminek ja tehakse palju sellist kunsti, mis on seotud vanema kunstiga. Claude Monet üks kuulsamaid impressioniste. Kuulsad maalid ,,Kaputsiinide bulvar Pariisis", ,,Jalutuskäik, ,,Naine peavarjuga", ,,Mooniväli", ,,Talvemaastik". Tema kõige kuulsam teos on ,,Roueni katedraal". Teda huvitas vee maalimine, vee sillerdus, tiigid. Elu lõpupoole tema tööd muutvad hästi lopsakaks, ta kasutas väga palju värvi oma töödes.
ajajärku. Üksikud teosed, mis jõudsid juba osaliselt välja üldisest abitusest, kõnelevad oma tugevate ja lihtsate vormidega sama karmi ja jõulist keelt kui romaani ehituskunstki. Kindlalt ja liikumatult seisavad romaani pühakud oma alustel. Laiades ja kangetes voltides langevad nende rüüd. Ajajärgu elutunne ja tehniline kohmakus kajastub siingi karmi jõuna ja raskepärase paigalseisuna. Senised stiilitüübid ei tulnud arvesse Eesti kunstiajaloole, mille varasemad nüüdisajani säilinud ehitised on püstitatud alles pärast maa vallutamist sakslaste ja taanlaste poolt XIII sajandi algusel. Romaani stiil oli tol ajal vallutanud juba kogu Lääne-Euroopa ja kaldus lõpule. Valitses nn. üleminekustiil, mis tegi teed gootikale. XIII sajandi keskpaigu valitses Lääne- Euroopas juba gooti stiil. Meie maa-alal levinud ehituskunstis püsis ometi romaani üleminekustiil veel kuni XIV sajandi alguseni. Puhtromaani ajajärgust
Impressionismiga muutub kunst isiklikumaks(subjektiivsemaks) impressionistid ei tee mitte kunsti selle pärast et teisi rõõmustada vaid pigem enda jaoks. Peamiseks motiiviks jääb maastik, tegeleti vabaõhumaaliga ja kuna valgus oli tähtis, siis pidi kiiresti maalima. Impressionism on murranguline aeg kunstiajaloos. Ta viib lõpule pika arengu, mis on alguse saanud renessansist. Impressionism viib looduse kujutamise omaette täiuseni, lõpetab vanema kunstiajaloo ja on alguseks uuele kunstiajaloole. Sajandivahetusel toimub korra tagasiminek ja tehakse palju sellist kunsti, mis on seotud vanema kunstiga. Claude Monet üks kuulsamaid impressioniste. Kuulsad maalid ,,Kaputsiinide bulvar Pariisis", ,,Jalutuskäik, ,,Naine peavarjuga", ,,Mooniväli", ,,Talvemaastik". Tema kõige kuulsam teos on ,,Roueni katedraal". Teda huvitas vee maalimine, vee sillerdus, tiigid. Elu lõpupoole tema tööd muutvad hästi lopsakaks, ta kasutas väga palju värvi oma töödes.
Nii palju mõtete dünaamikat. Meeskunstniku, sürrealist René Magritte'i tõlgendus naiste emantsipatsioonist on Suburgi puhul siiski mitmekülgselt huvitav paralleelkujund: maalil Robert Gober Untitled 1990 Titaanlikud päevad (1928) kujutab ta naise muutumist meheks, mis sj ei toimu mitte ilma võitluseta. Irooniat ja tähendust lisab nüanss, et naine on enne ülikonnastumist alasti, ehkki selles peegeldub ka vihje kunstiajaloole, kus suur osakaal naisaktil. Suburgi võitlus oli ÜHE naise võitlus meeste ühiskonnas, kus veel oli harulduseks rudolfrimmel'lik (posthipilik, täpsemalt: feminismi II laine järgne) hoiak: Mees, sa kummarda pea naise nõrkuse ees, et tal püsti jääks pea mehe kõrkuse ees8. Niisiis, loovalt manööverdades! - ülekantud tähendustes sümboliseerib Magritte'i maal Suburgigi võitlusi naise-mehe soospetsiifika epitsentris.
siiski pole kunst (autod, kujundujumine jms) ehk järelikult EKD on liiga avar – teeb kunstiks asju, mis pole kunst. 5. Mis teeb Carrolli narratiivse kunstiteooria ajalooliseks kunstiteooriaks? Narratiivne kunstiteooria kirjeldab ja võrdleb kunstiteosed mineviku kunstiteostega: kordamine, avardamine ja hülgamine. See teooria jätab kõik olulised otsused kunstipraktikale ja seda jäädvustavale kunstiajaloole. 6. Iseloomustage kunsti tuvastamise kolme strateegiat. Objekt saab kunstiteoseks juhul, kui saab näidata, et see objekt on kunstiajalukku kuuluvate teoste: 1) kordamine – kunsti-tuvastaja demonstreerib, mil viisil antud teos kordab eelnenud teoste vormi, konventsioone, taotlusi jms. Traditsiooniline aspekt. 2) avardamine – uute võtete rakendamine (või olemasolevate arendamine), mis
Kultuuriajaloo arvestuseks ·Klassikaline kultuuriajalugu- Kultuuri mõiste tekkis 19.sajandil, algselt keskenduti kõrgklassi mentaliteedi uurimisele, kunstiajaloole. Ühesõnaga, teemadevaldkond oli kitsam. ·Uus kultuuriajalugu- Teemadering muutus palju laiemaks, hakati pisikesi asju uurima. Mikroajalugu(nt uuriti ühe küla elu).Rahvakultuur muutus oluliseks. Ameerika kultuuri avastamise ja õppimise kõrvalt hakati tähele panema ka endi ümber olevat kultuuri ning asuti seda uurima. Uuriti väga erinevaid asju (kasvõi näiteks kinkide tegemise kultuuri). Muinasaeg
ühiskonnavormid või inimesed välja heidetud. Elitaarne mõtlemine, kuhu võeti ainult ideaalsed, rämps heideti kõrvale. Seda on täheldatud ka da Vinci loomingus. Talupojad reservaatidesse. Utoopiad ideaalriigist. · Kunstniku ühiskondliku positisooni paranemine, tema eneseteadvuse kasv väljendus autoportreed ja sõnakunstizanris kunstnikubiograafia sünd. Giorgio Vasari (1511- 1574) tööd, mis panevad aluse kunstiajaloole. Lõi leksikoni. Tõi seal nii arhitekte, graafikuid, maalikunsti esindajaid, kirjutas oma eeskujudest ja endast. Meie teadmised põhinevad ka tema töödel, dokumente nii vanadest aegadest ei ole palju. Tema mälestustest kirjas ka Rafaellost, Michelangelost ja da Vincist. Tänu talle kasutusel mõisted gooti ja renessanss. Võttis esimesena kasutusele. Gootico barbaarme. Segane. Tulenes gooti hõimude nimest. Pidas keskaegset gooti hõimude kunsti
Vähenes kunstitellijate osatähtsus ning kasvas kunsti loomine ja näitamine anonüümsele publikule. Klassitsism ja romantism olid samaaegsed ning osaliselt läbi põimunud kunstinähtused, siiski on nad eri tasandite või eri tüüpi mõisted. Klassitsism tähistab kindlate vormitunnetustega stiili, romantism on aga omapärane ellusuhtumine ja mõtteviis, mis võib väljenduda erinevates stiilides ja vormides. Vanakreeka ja rooma kunsti mõju hilisemale läänemaisele kunstiajaloole pole kunagi lakanud, kuid huvi antiigi pärandi vastu on läbi elanud tõuse ja langusi. Seni suurim huvi tõus klassikalise pärandi vastu algas Euroopas 18. saj II poolel. Kunstis väljendus see stiilina, mida nim klassitsismiks. 18. saj on nim valgustusajaks. Valguse all on siin mõeldud mõistuse ja tõe valgust. Usuti mõistuspärastesse loodusseadustesse ning nendele toetuvasse maailmakorda ja harmooniasse. Seetõttu muutusid reeglipärasus ja kord uuesti suuremateks väärtusteks ka
maailma naise probleemide juurde, värviliste kunstikogemuste juurde valgete inimeste maailmas, homoseksuaalide kogemuste ning kõige selle väljendamise juurde kunstis. F. Kunstimõiste kõrval on järjest enam kinnitumas maailma visuaalne tõlgendamine soo kaudu, kus naise ja naiselikkuse kõrval pakuvad samaväärset huvi mees ja mehelikku ning nende täühenduse muutumine läbi ajaloo. Feministlik vaatenurk kunstiajaloole 1971.aasta kirjutas ameerika kunstiteadlane Linda Nochlin artikli Miks ei ole suuri naiskunstnike? Ta arutleb selle üle, miks nad on kõrvale jäetud, miks neid üldse nii vähe tegutses ja miks nende väheste seast ei kerkinud välja geeniusi. Ta lükkab ümber arusaama kunstist kui eriliselt õnnistatud individuaalsuse vabast autonoomsest väljendusest ja rõhutab kunsti kui oma olemuselt äärmiselt poliitilist nähtust, millesse kuulumise ning tegutsemise
annaabi.ee 
