105 MRA TALLINN 2011 SISSEJUHATUS Keraamika (kreeka 'savi') on üldtermin, millega tähistatakse põletatud savitooteid ja portselani. Keraamilised on anorgaanilised mittemetalsed materjalid, mis muunduvad kuumuse mõjul. Kuni 1950-ndate aastateni oli neist tähtsaimad traditsioonilised savid, millest tehti nõusid, telliseid jne. Savist tehtud keraamikatooteid nimetatakse pottsepisteks. Omaette haru moodustab ka metallkeraamika. Sõna keraamika võid olla nii omadussõna, kui ka nimisõna, mis tähistab keraamilist materjali või valmistoodet. Paljud keraamilised materjalid on kõvad, poorsed ja rabedad. VALMISTAMINE Keraamika valmistamisviise jagatakse ko.lmeks: Valamine Vormimine Pressimine ehk stantsimine 1. 2. 3. 4. 5. KERAAMIKA LIIGITAMINE Põletustemperatuuride põhjal Madalkuumuskeraamika temperatuur kuni 1150°C
Nahkehistöö valmib kunstniku või disaineri käe all. Kasutatakse erinevaid nahku: lamba, kitse, sea, lehma ning erinevaid ussinahku. Oma töös kasutatakse erinevaid liime. Nahakunstnik valmistab disain kingi, kotte, karpe ning köiteid. · Tekstiilikunst · Metallehistöö Metallehistöö on traditsioonilistest materjalidest (kuld, hõbe jt. metallid ning vääriskivid) ja kaasaegsetest materjalidest (plast jms.) väikevormide valmistamine inimkeha või ruumi kaunistamiseks. · Keraamika Keraamika (kreeka keramos 'savi') on üldtermin, millega tähistatakse põletatud savitooteid ja portselani. · Puitehistöö Puidu kui materjali osatähtsus jääb iga päevaga väiksemaks ja asemele asuvad mitmesugused plastmassid, mis on otstarbekamad ja odavamad. Puitehistöös kasutatakse sageli intarsiat, mis seisneb selles, et erinevat värvi puidu õhukestest plaatidest kombineeritakse mingi suurema pinna kaunistamiseks kas geomeetrilisi mustreid või ka figuraalne kompositsioon.
mass m = g/cm3 või kg/m3 Vn , Kus m aine mass, kg Vn poorideta struktuuriga materjali ruumala, m3 Veel ei eristata mahukaalu ja erikaalu. Näivtihedus ehk terade tihedus . Kasutatakse puistematerjalide, näit. betooni täitematerjalide puhul. Mahu arvestamisel jäetakse välja puistematerjali terade vahel olevad tühimikud. Terade sees olevad poorid arvutustes ei kajastu. Seega on tegemist siis terade tihedusega. 2.2 veeimavus, hügroskoopsus Veeimavus iseloomustab materjalide võimet imada kapillaarjõudude toimel vett, eelduseks vaba vee olemasolu. Kirjeldatakse materjali niiskuse abil. Materjali niiskus materjalis olev vee massi suhe kuiva materjali kaalu Gimm-Gkuiv w imm= , % Gkuiv Hügroskoopsus on materjali võime imada niiskust ümbritsevast õhust. Tasakaaluniiskus materjali niiskus, mis vastab ümbritseva keskkonna suhtelisele õhuniiskusele
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
