Charles I väed otsustavates lahingutes Marston Moori (1644) ja Nasby (1645) all. 1649. aastal oli ta üks Charles I surmaotsusele allkirjutanuist ning Päraparlamendi (Rump Parliament, 16491653) liige, mis valis ta juhtima Inglise sõjaretke Iirimaal 164950. Samuti juhtis ta retke sotlaste vastu 1650-1651. 20. aprillil 1653 saatis ta Päraparlamendi jõuga laiali, luues lühiealise valitsusorgani, mida tuntakse Barebone'i parlamendi nime all. Ta keeldus küll kuningatroonist, kuid lasi endast 16. detsembril 1653 teha Inglismaa, Walesi, Sotimaa ja Iirimaa lordprotektori. Cromwell maeti Westminster Abbeysse. Pärast rojalistide võimuletulekut kaevati tema laip välja, pandi ahelaisse ning sel raiuti pea maha. Surivoodil määras Cromwell enda järglaseks oma poja Richard Cromwelli, kes ei suutnud aqaga hoida võimu kauem kui kolm aastat. Üks tema poegadest oli Henry Cromwell, Iirimaa lordasemik Oliver Cromwell suri 3. september 1658 Londonis. Ajalooline hinnang
erinevaid variante ja alasid, et selleni jõuda. Paljude jaoks on enda teostamine võrdeline materiaalse heaoluga, mis on nii tänapäeva, kui samas ka mineviku mõõdupuu edukuse ja läbilöömise hindamiseks. Samas ei ole rikkus alati see, mis toob õnne Mihhail Bulgakovi romaani ,,Meister ja Margarita" kangelanna Margarita jättis kogu oma varanduse ja mugava elu abikaasaga, et pühendada end kõikeületavale armastusele Meistri vastu. Briti monarh Edward VIII loobus kuningatroonist, et olla koos naisega, keda ta armastas, kuid keda peeti mehele ebasobivaks kaasaks. Nii Margarita kui Edward leidsid eneseteostuse üsna ebatavalisel viisil lihtsalt armastades ning selline õnn kaalus nende jaoks üles igasuguse hinna. Paljud inimesed aga ei julgegi proovida oma sihtmärgini jõuda, sest tihtipeale on unelmad väga suured ei lepita vähesega, kuid samas tunnistatakse endale õnnestumise väikest protsenti
annaabi.ee 
