· hüpotees on teadaolevatel faktidel ja seadustel rajanev, kuid tõestamata teaduslik oletus; · hüpotees sugeneb kui probleemi üks võimalikke lahendusi, temas sisalduv oletus on probleemis püstitatud küsimuse vastus; · hüpoteesi näol on tegemist tõepärase, mitte aga tõsikindla teadmisega, oletusega, aga mitte tõega; · hüpoteesid võimaldavad fakte loogiliselt organiseerida ja saada uusi teadmisi, mis kaasne¬vad nii hüpoteeside tõestamise kui kummutamisega; · hüpotees peab olema kontrollitav, tal peab olema hea üldistusvõime ja samas olema või-malikult lihtne. Probleemid on: · selgeltnähtava vastuseta (vastuse leidmine nõuab probleemi mitmes etapis lahendamist) · intrigeerivad, õpilasele/kogukonnale olulised · mitmetahulised (lahendamisel on vaja enam kui ühe aine teadmisi ja oskusi) · olukorrad, mille lahendamine sõltub paljudest andmetest (lahendamiseks tuleb
· hüpotees on teadaolevatel faktidel ja seadustel rajanev, kuid tõestamata teaduslik oletus; · hüpotees sugeneb kui probleemi üks võimalikke lahendusi, temas sisalduv oletus on probleemis püstitatud küsimuse vastus; · hüpoteesi näol on tegemist tõepärase, mitte aga tõsikindla teadmisega, oletusega, aga mitte tõega; · hüpoteesid võimaldavad fakte loogiliselt organiseerida ja saada uusi teadmisi, mis kaasnevad nii hüpoteeside tõestamise kui kummutamisega; · hüpotees peab olema kontrollitav, tal peab olema hea üldistusvõime ja samas olema võimalikult lihtne. Hüpotees peab arvestama varem avastatud seaduspärasusi. Kui hüpotees on vastuolus varem teaduslikul meetodil saadud tulemustega, peab see vastuolu olema põhjendatud. Lisaks peab hüpotees olema kontrollitav. Vastasel juhul ei oleks uurimistöö tegemisel mõtet, kuna tulemust saada on võimatu. Hüpotees uurimisküsimus selgitab
TEADMINE -sest on õigustatud tõeseid uskumusi, mis ei ole teadmine KAS JUMAL ON OLEMAS? - KASUKS: kujutluspilt välimusest, palju jutte; VASTU: evolutsioon, keegi pole näinud, analoogia nõrk, ei toeta et jumal kõiketeadja ega hea MILLINE ON JUMAL? - Jumal on kõikvõimas, kõiketeadev, läbinisti hea--- teistlik Jumal. (filosoofid tegelevad eelkõige selle olemasolu tõestamise ja kummutamisega) DISAINI ARGUMENT - Võtame kella, mis koosneb väikestest osadest: igal oma ülesanne. On ilmne, et keegi pidi selle kokku panama, selleks oli kellasepp. Loodus on mitmeski mõttes nagu kell. Kõik omal kohal ja täidab kindlat funktsiooni. Sarnastuste alusel võib niisiis väita, et loodusel pidi olema ka looja, kes selle kokku pani- Jumal
Tema töö oli kantud ateistlikust võitlusvaimust ja ebausu vihkamisest, see oli suunatud igasuguse reaktsioonilise filosoofia vastu, mis püüdis teaduslikku uurimist religiooni raamidega piirata, seda religiooni huvidele allutada. ( Fedossejev et al. 1972: 31) Oma väitekirjas rõhutas Marx, et kõik jumala olemasolu tõestused on tühi tautoloogia. Tõelise teaduse, religioonist vabanemisele kaasaaitava teaduse ülesanne ei piirdu usudogmade kummutamisega, vaid ta peab seletama ka reigiooni olemust tekkimist ja levimist. Marx tegi järelduse, et usk jumalatesse peegeldab inimteadvuse arenemise esimest astet, mõtlemise primitiivset taset, mis ei suuda ümbritsevate nähtuste maailma veel mõista või seda seletada ja mis omistab sellele maailma üleloomulikke, irratsionaalseid omadusi. Väitekirja kaitsmine Berliini ülikoolis oli sel aja üsna keeruline ja seotud märkimisväärsete materiaalsete kulutustega
oletus; · hüpotees sugeneb kui probleemi üks võimalikke lahendusi, temas sisalduv oletus on probleemis püstitatud küsimuse vastus; 1 2 · hüpoteesi näol on tegemist tõepärase, mitte aga tõsikindla teadmisega, oletusega, aga mitte tõega; · hüpoteesid võimaldavad fakte loogiliselt organiseerida ja saada uusi teadmisi, mis kaasnevad nii hüpoteeside tõestamise kui kummutamisega; · hüpotees peab olema kontrollitav, hea üldistusvõimega ja samas võimalikult lihtne. Hüpoteesid liigitatakse: · suunavad hüpoteesid- oletused, mis suunavad mingi seose olemasolu tõestamisele; · null-hüpoteesid- oletused seose puudumisest; · tööhüpoteesid- oletused, mis väljendavad uurija ootusi probleemi lahenduste kohta. Hüpoteesi kasutamine peab olema põhjendatud. Hüpoteeside püstitamine on vajalik kui:
hüpoteesi või teooriasse. TEADUSLIK HÜPOTEES. Hüpotees on oletus, mis on esitatud mõne nähtuse seletamiseks ja mis nõuab kontrollimist ja tõestamist faktide varal, et muutuda usaldatavaks teadusteooriaks. Hüpotees on teadusliku tunnetuse oluline aste ja vahend, katse tungida puudulikult uuritud alasse. Hüpoteeside tõesus on erinev. Oluline on, et nad võimaldavad fakte loogiliselt organiseerida ja saada uusi teadmisi, mis kaasnevad nii hüpoteesi tõestamise kui ka kummutamisega. Teaduslik hüpotees peab tulenema teadusfaktidest, analoogiatest või vastuoludest ja olema vähemalt põhimõtteliselt kontrollitav. TEADUSTEOORIA on juhtivate ideede süsteem, teadusliku tunnetuse põhivahend, teadusliku teadmise kõrgeim vorm; Teadusteooria on teaduslikke mõisteid, printsiipe ja seadusi väljendavate väidete ja tõestuste tervik, hierarhiline süsteem, mis kindla objektide ja nähtuste valdkonna