kui seespoolne soojustuskiht pole paksem kui 1/3 välisseina paksusest. 34. Kas kiviseina võib seest poolt soojustada? Ei. 35. Mis eesmärgil kasutati savi vundamendi ümbruses vanasti? Hüdroisolatsioon 36. Miks on savikrohv siseviimistlusena hea materjal? Savi on soojustsalvestav, seob niiskust, on tulekindel ning antistaatiline ning seetõttu sobib hästi ka allergikutele. 37. Kuidas saad hea mürapidava seina? • Sein on eraldatud muudest konstruktsioonidest kummipuksidega. • Heli isoleerivad materjalid. • Seinakonstruktsioon teha kärgjas – tihedamad ja hõredamad materjalid mitmete kihtidena, et raskendada heli läbitungimisteekonda. • Kasutada poorseid ehitusplokke (Fibo, Aeroc), kuna õhk on samuti hea heliisolaator. 38. Millisel juhul vahelagesid soojustatakse? Vahelae soojustamine on vajalik kui korruste vahel on suured temperatuurierinevused N: üleval on külm pööning või all on jahe kelder. 39. Mis on kiudbetoon?
Tagasilla vetruvad osad on leht-, keerd- või torsioonvedrud. Lehtvedrusid kasutatakse veoautodel ja suurematel sõiduautodel. Need kinnituvad keskelt silla tala külge. Eesmine ots ühendatakse kere kanduriga sõrme abil, tagumise otsa ja kere vahel on kiik, mis laseb painduval vedrul pikeneda ja lüheneda. Keerdvedrude kasutamise korral suunavad silla liikumist reaktiivvardad (pikivardad ja põikvarras). Varraste otstes on kummipuksidega liigendid. Pikivardad kannavad üle veo- ja pidurdusjõudu. Põikvarras (stabilisaatorivarras) on vajalik külgjõudude vastuvõtmiseks kurvides ja kallakutel. Autode amortisaatorid Auto esi- ja tagavedrustuses kasutatakse õõtsumise summutamiseks teleskoopamortisaatoreid. Need on autodel sarnase tööpõhimõttega. Eesmised amortisaatorid paiknevad keerdvedrude sees. Tagumised võivad paikneda ka silla ja kere vahel. Amortisaatori sisemuses on silinder, selles liikuv varrega kolb ja klapid
· üksikvedrustus. Vedrustuses kasutatakse õõtsumise summutamiseks teleskoopamortisaatoreid. Need on sarnase tööpõhimõttega. Eesmised amortisaatorid paiknevad keerdvedrude sees. Amortisaatoril on 4 klappi kaks kolvis ja kaks silindris. Amortisaatori sisemuses on silinder, selles liikuv varrega kolb ja klapid. Kolvivart ümbritseb kann, mis kaitseb silindri kaant mustuse eest. Silindris on teatud kogus vedelat õli. Auto külge kinnitub amortisaator poltide ja kummipuksidega. Amortisaatori talitluse aluseks on õli voolamisel tekkiv takistus. Kui auto vedru kokku surutakse, siis amortisaator lüheneb ja kolb lükkab õli läbi klappide, millest tekib vastupanu. Liikumine on veel raskem siis, kui amortisaatorit pikemaks venitatakse. Sel juhul takistavad klapid silindri täitumist õliga. Korras amortisaatoril puudub tühikäik. Rattad ja roomikäitur. Traktoritel võivad esi- ja tagarattad olla erineva suurusega. Sõltuvalt otstarbest võivad rattad olla:
Haagise k e r e võib olla valmistatud sõrestikule kinni- tatud teras- või duralumiiniumplekist või üleni plastist («Jawa» külghaagis «Velorex»). Kere esiosa kinnitatakse alusraamile kummipuksidega liigendite abil. Tagaosas aga toetub kere raamile kas leht- või keerdvedrude (BII-65) või kummilõõtsade abil (M-66). M?K-K)3 uus külghaagis BII-1 on nii ees- kui tagaosas kinnitatud raamile elastsete kummipatjade vahendusel.
annaabi.ee 
