soovib kaasa minna. Hedwig hoiatab Telli, et too hoiaks foogtist eemale, sest foogt kannab viha nende üle. Tell ei näe põhjust muretsemiseks, sest ta peab kinni õigustest. Teises pildis avaldavad Berta ja Rudzen omavahel armastust, kuigi Berta on keisriga sugulane ja Rudzen võitleb keisri vastu. Selgub, et ka Berta on keisri vastane ning soovitab oma kallimal võidelda vaba maa eest. Kolmandas pildis valvatakse kübarat, et selle ees ikka käsule vastavalt kummardataks. Varsti tuleb Tell oma pojaga ning ei pane kübarat tähele. Selle eest tahetakse ta karistuseks vangi panna, sest ta eiras käsku ning ei austanud kübarat. Sellele seisavad tugevalt vastu Rösselmann, Petermann, Melchtal, Stauffacher, Hildegard, Mechthild ja Elsbeth. Peale seda saabuvad Gessler, Harras, Berta ja Rudzen. Gessler käsib karistuseks Tellil lasta maha õun, mis on pandud tema enda poja pea peale. Kui ta suudab seda teha, siis on ta vaba. Foogti
usurpaator, seadusliku kuninga mõrvar, A ise oli siis D järglane ja kohustatud B-le kätte maksma. Alexander suur vaimustus Egiptuse kultuurist, hakkas nimetama end vaaraode eeskujul jumala (vist Ammoni) pojaks. Käitudes maailma valitsejana, pärsia kuningana, hakkas A omaks võtma pärsia kombeid, kanda p riideid ja nõudma, et teda hakataks austama kui Pärsia kuningat. Süvenes vastuseis Mak aristokraatia hulgas. A nõudis, et tema ees maani kummardataks (proskyneris), see näis alandav. A nõudis seda võib-olla suurushullustusest, aga teistpidi oli seal kindlasti ka pragmaatiline poliitika mängus. Pidi võtma kasutusele need rituaalid, mida oluline osa tema alamatest (aasialased) kuningale loomulikuks pidasid. Vastuolud ilmnesid 2 vandenõus järgnevatel aastatel. 1.) 30ndatel a-tel: sellega seostati ka A peamise abilise (mak kuninga)
annaabi.ee 
