Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"kummardamiseks" - 31 õppematerjali

Mõisted - kunstiajalugu
2
doc

Mõisted - kunstiajalugu

k. suur kivi) MESOPOTAAMIA 1. Tsikuraat ­ astangutega ülespoole ahenev torn, astmeline torntempel. . Tipus oli tempel, kus oli jumala elukoht (URI tsikuraat) EGIPTUS 1. Mastaba ­ haudehitis, äralõigatud tipuga püramiid. 2. Astmikpüramiid ­ 6-7 vähenevate mõõtmetega mastabat üksteise peal, püramiidide eelkäija. 3. Püramiid - kolmnurksete tahkudega, põhiplaanilt ruut. Meenutas päikesekiirte kimpu. Hauamonument. 4. Templid ­ jumalate kummardamiseks, võimsa interjööriga. 5. Püloon ­ väravaehitis, templi värav. Koosneb kahest ülespoole ahenevast müüriplokist, on längus seintega väravatorn. 6. Obelisk ­ neljatahuline teravatipuline kivisammas. Kõrgub pülooni ees. 7. Sambad ­ ümmarguse ristlõikega, palju, nn. sammasõued. Need jäljendasid Egiptuses kasvavaid taimi ­ papüürust, lootost ja palme. Sammas sümboliseeris lootust, majesteetlikkust, igavikulisust.

Kultuur-Kunst → Kunstiajalugu
5 allalaadimist
Vana-Egiptuse templid
11
ppt

Vana-Egiptuse templid

Vana-Egiptuse templid Koostaja: Templid · Uue riigi aegsed suurimad ehitised · Asusid haudehitiste vahetus läheduses · Tõid kaasa uue seisuse -preestrid · Tempel oli kuningavõimu ülistavaks sümboliks · Ehitati jumalate ja jumalannade kummardamiseks Preestrid · Preestrid olid ametnike kõrval ainsad, kes oskasid lugeda ja kirjutada. · Kohalike preestrite ülem oli väga mõjukas isik · Preestrid olid väga mõjukad ka hiljem, eriti antiikajal Templi ehitus · Egiptuse templid on enamuses ehitatud kindlustena · Pealt suuresosas lahtine · Tähtsal kohal olid sambad · Templit ümbritses tugev kaitsemüür · Templi sügavuses asus jumala kuju Templi kunstilisus

Kultuur-Kunst → Kunstiajalugu
47 allalaadimist
Satanism ja inimohverdused
2
rtf

Satanism ja inimohverdused

Satanistlikus piiblis on muidugi seda ka arutatud - Satanistlik piibel arutab seda teemat kui maagiat. Ei ole olemas sellist asja nagu verejanu, ajaloo vältel on tehtud loomade - ja inimohverdusi religioonides kus on vaja olnud verd et ellu jääda mis on küsimuse all. LaVey satanistid on ateistid. Nende jaoks pole olemas saatanat, saatan on pigem ikoon, sümbol mitte entiteet. Saatana kummardamiseks elu ohverdamine on ebavajalikk. Kuigi vaatamata sellele ei saa välistada et on olnud ajaloos selliseid juhtumeid mis on seostatud satanismiga nagu "Black mass" (tume missa) taolised rituaalid jne. Satanistidel on ka tume missa rituaal, kus anniks kasutatakse tavaliselt pühitsetud leiba. Fakt: Lavey satanismi filosoofia tuli välja alles aastast 1966 Anton Lavey

Kultuur-Kunst → Kultuur
1 allalaadimist
Piibli mõisted
1
docx

Piibli mõisted

otsaette ja surmas ta oma mõõgaga. *Kain ja Aabel-Eeva ja Aadama pojad. Kain ohverdas jumalale vilja ja aabel looma oma karjast. Kaini ohvrit ei võetud vastu ning kain vihastas ja tappis oma venna. Jumal tegi kaini kodutuks. *Käsulauad-kivilauad,kuhu oli kirjutatud 10 käsku *egiptuse vangipõlv-iisraeli rahval oli raske orjus,kuna vaarao arvas et nad on ohtikud kui neid nii palju on. Jumal saatis vabastaja. *kuldvasikas-rahvale kummardamiseks,kui moosest pole.Rahvas hakkas ohverdama ja mooses hävitas selle. *taaniel lõvikoerte koopas-taaniel ei kuulanud kuningat ja visati koopasse, ta palvetas 3x päevas ja ta päästeti ning asemele visati need kes teda süüdistasid *messias-preesterliku salvimisega pühitsetud isik *variser-silmakirjateener,andis käsu jeesuse risti löömiseks *12 jüngrit-Siimon Peetrus,Andreas,Jaakobus,Johannes,Leevia Matteus ,Filippus,Bartolomeus,Toomas,Jakoobus Alfeuse poeg,Taddeus,Siimon Kaanast, Juudas

Kultuur-Kunst → Kunstiajalugu
3 allalaadimist
Idamaade tsivilisatsioonid - Kujunemisest Vana-Egiptuseni
14
pptx

Idamaade tsivilisatsioonid - Kujunemisest Vana-Egiptuseni

• Prantsuse teadlane Champollion avastas meetodi • Teadus • Egiptuse kalender • 12 kuud, 1 kuu=30 päeva • Kokku 365 päeva (lisati 5 päeva) • Väga arenenud matemaatika • Tunti püramiidi pindala • Matemaatiline suurus pii (3,14) • Osati opereerida, hambaid ravida. Egiptuse usund • Vaid üks jumal oli inimese näoga, ülejäänud loomade-lindude peadega • Väga palju erinevaid jumalaid – umbes 700 • Jumalate kummardamiseks ehitati templid • Oli üks vaaraode olulisematest ülesannetest • Jumalate tahtmiste vahendajateks olid preestrid • Usuti surmajärgsesse ellu • Tähtsaim jumal oli päikesejumal Ra (hiljem Amon-Ra) • Alates Uue riigi ajast peajumal • Surnutejumal Anubis • Viljakusejumal Osiris • Taevajumal Horos

Ajalugu → 6. klassi ajalugu
2 allalaadimist
Kunstiajalugu
1
doc

Kunstiajalugu

13 egiptuse jumalat. 1)Mastaba- haudehitised-koosneb maa-alustest kividega vooderdatud hauakambrist ja selle kohal asuvast kastitaolisest kiviehitisest. 2)Astmikpüramiid-CHAPSI püramiid(vanim) CHEPRENI(sfinks,keskmine) MYKERINOSE(väikseim). 3)Templid- nelinirkne reistküliku kujulinse müüriga ümbritsetud ja pealt lahtine. Templis on alati siseõu, mida ümbritsevad sambad. Sambad meenutavad oma kujult Egiptuses kasvanud taimi. (palm, papüürus, jooga) KAMAKI tempel. Kasut:jumala kummardamiseks. OBELISK on sammas, mis ehitati päikese templi juurde. LUXORI tempel. PÜLOON- kõige esimene sissepäs. Kujutav kunsti-skulptuuri kunst. Sambad on kaetud reljeefidega. SFINKS- valitseja või jumala kuju, mille jõudu sümboliseerib lõvi keha. E. Skulptuur ­väga lihtne, kuid ülevalt mõjuv, kujusid tehti puust ja värviti või lihviti kivist. Vaaraosid kujutati sageli ühesugustes asendistes, käed küljel ning üks jalg veidi ees või siis istuvana

Kultuur-Kunst → Kunstiajalugu
28 allalaadimist
KAELKIRJAKUD
3
doc

KAELKIRJAKUD

kõrgemalasuvaid puude osi, mille osas puudub konkurents. Paljude puude, nende hulgas akaatsiate oksad on tervenisti söömiseks liiga okkalised. Selle tõttu tuleb süüa lehti ühekaupa või selliseid võrseid, mis okaste vahel kasvavad. Kaelkirjak tõmbab pika keelega toidu suhu, kus seda vajadusel segatakse süljega, et lihtsam neelata oleks. Rohtu sööb ja vett joob kaelkirjak harva, sest selleks peab loom kas pikali laskuma või oma eesjalad ettepoole kummardamiseks laiali ajama. Kaelkirjak võib pikka aega joomata läbi ajada, tema vedelikuvajaduse rahuldab suuresti puulehtedes ja -võsudes sisalduv. Paljunemine Suguküpsuse saavutavad emasloomad 4­5, isasloomad 4­aastaselt. Tiinus kestab umbes 15 kuud (453­464 päeva). Sünnituseks läheb emasloom varjulisse kohta, kuhu kogunevad ka teised emasloomad. Kaelkirjakul sünnib korraga üks poeg kõrgusega kuni 1,8 meetrit ja kaaluga kuni 80 kg. Kasvades veedab poeg kogu aja ema

Geograafia → Geograafia
5 allalaadimist
Vana Egiptuse kunst
5
pdf

Vana Egiptuse kunst

Palsameeriti ehktehti muumiateks enamasti vaaraosid ja ​Ü​likuid. Hauakambrite arengul oli mittu etappi, esimene oli mastaba, teine oli astmikpüramiid ja kolmas püramiid. Esimene nimepidi teatav arhitekt oli Imhotep. Egiptuse püramiid oli suuremõõtmeline kivist ehitis, mille nelnurksest alusest tulenevad kolm kulge kohtuvad tipus ühes punktis. Tuntumad püramiidid ol Giza püramiidid. Olulised olid ka templid, neid ehitati jumalate kummardamiseks ja vaaraode mälestamiseks. Seal viidi labi rituaale . Ja neid peeti selle jumala voi vaarao eluasemeks. Templil oli kahe nelinurkse tüvipüramiidi kujulise torniga väravaehitis, mida nimetatakse pülooniks. Sambad olid ka olulised, need kaunistasid templites taimevormid ja hieroglüüfid. Egiptuse arhitektuur pidi sisendama lihtinimesse aukartust maiste ja taevaste võimukandjate ees, selle üldilme iseloomustamiseks kasutatakse väljendit ,,Masendav suurejoonelisus​“

Kultuur-Kunst → Kunsti ajalugu
5 allalaadimist
Juudit
2
odt

Juudit

Juudit naaseb Petuuliasse ka suhteliselt rõõmsama, et ta oma mehe tappis. Ta kuulutab seda kõigile inimestele ja asetab Olovernese pea müüridele, et kõik seda näeksid. 12.Kuidas võtab Petuulia Juuditit vastu ? Missugust mõju avaldab see Juuditile? Petuulia võttis Juuditi hästi vastu. Nad on rõõmsad,et Juudit tappis kõige suurema mehe, keda nad näinud olid. Olovernese pea oli müüril, kuid Juudit arvas,et see ei ole kummardamiseks ja ajas käskjalad välja, et näljalistele süüa ja juua pakkuda. 13.Kuidas käitub Juudit Manassega ? Miks? Juudit tapab oma mehe Manasse, kuna ta ei tundnud tema vastu armastust ja abieluvoodil ihkas tema elu. Ta ässitas nooremad ja tugevamad mehe kallale, niiet ta sureks. 14.Missuguse tõeni jõuab Juudit ? Juudit jõuab selleni, et ta arvab,et mis talle oli jumal, see polnud armastus.Tal ei ole kedagi enam, kes teda armastaks

Eesti keel → Eesti keel
191 allalaadimist
VANA-EGIPTUSE KUNST
59
ppt

VANA-EGIPTUSE KUNST

tu, mille projekteerisid ja rajasid 1960.a. venelased. Kujud saeti osadeks ja teisaldati uude kohta. F Fassaadi laius 36m, kõrgus 32m ja kujude kõrgus 20m Abu Simbeli väike tempel Põhjapoolne väiksem tempel on pühendatud kuninganna Nefertarile, kuninga armastatule ja kuningalaste emale. Fassaadil (28x12m) vahelduvad kummalgi pool sissepääsu 9,50m kõrgused kuningakujud kuningannakujudega. Templid Karnaki tempel Templid olid jumalate kummardamiseks Taga kuna Vanas-Egiptuses oli jumalaid epalju, siis oli ka templeid palju. mÜks suuremaid on Amoni tempel Karnakis. Templi südames uhkeldab 134 tohutut, 16 reas vabalt seisvat sammast, kõik külluslikult kaunistatud. Keskel asuvate sammaste kõrgus on 21m ja läbimõõt 3,6 m. Kogu kompleks koosneb erinevatel aegadel püstitaud

Ajalugu → 10.klassi ajalugu
5 allalaadimist
Kreeta-Mükeenest hellenismini
30
pptx

Kreeta-Mükeenest hellenismini

• Olümpiavõitjad olid kodukohtades väga lugupeetud • Esimesed mängud toimusid 776 a. e. Kr • Keelati roomlaste poolt 394. aastal religioon • Ülesehituselt sarnane Vana-Egiptusega • Elukoht Olümpose mägi • Peajumal Zeus • Abielu kaitsja Hera • Merejumal Poseidon • Valgusejumal (ka Päikesejumal) Apollon • Loodusejumal Artemis • Armastusejumalanna Aphrodite • Sõjajumal Ares • Sõjajumalanna Athena • Veinijumal Dionysos • Jumalate kummardamiseks ehitati suuri templeid • Korraldati ohverdus- ja annetustalitusi • Usuti saatust ja ennustusi • Delfi oraakel FILOSOOFIA • Ehk tarkuseteadus • Miks me oleme ja miks me elame? • Pythagoras • Matemaatik • Maailm põhineb arvudel • Pythagorase teoreem • Hippokrates • Arst, arstiteadusele alusepanija • Haiguse põhjus peitub looduses, loodus annab ka ravi • Hippokratese vanne • Sokrates • Esimene tõeline filosoof

Ajalugu → 6. klassi ajalugu
8 allalaadimist
Kaelkirjakute eluviisid
11
odt

Kaelkirjakute eluviisid

Huule ja pika kaela abil tõmbab ta toidu suhu ja segab kleepuva süljega, et seda parem alla neelata oleks. Mitteokkaliste puude ja põõsaste lehed neelab ta niisama alla. Emas- ja isasloomad söövad harilikult erinevaid puuosi: emasloomad langetavad sageli pea allapoole, isased aga sirutavad võimalikult kõrgele. Täiskasvanud loom sööb päevas kuni 60 kilo lehti ja võrseid. Rohtu sööb ja vett joob kaelkirjak aga harva, selleks peab loom kas pikali laskuma või oma eesjalad ettepoole kummardamiseks laiali ajama. Kaelkirjak võib pikka aega joomata läbi ajada isegi nädalate viisi, sest tema vedelikuvajaduse rahuldab suuresti puulehtedes ja -võsudes sisalduv.(lisa 2, 3) (http://et.wikipedia.org/wiki/Kaelkirjak) 5 PALJUNEMINE Jookuaeg hakkab kaelkirjakutel juulis ja vältab umbes 2 kuud.Suguküpsuse saavutavad emasloomad 4–5, isasloomad 4–aastaselt. Kaelkirjaku tiinus kestab umbes viisteist kuud (453–464 päeva)

Bioloogia → Bioloogia
15 allalaadimist
Muusika kontrolltöö vastused
12
doc

Muusika kontrolltöö vastused

dünaamika, harmoonia, helistik, tämber, vorm, žanr, orkestratsioon... 3. Muusika tekkepõhjused: 1)inimese erutatud emotsionaalne kõne ehk inimhääl tekib tunnete väljendamise vajadusest. 2)Rutiinse töö kergendamiseks, saatmiseks, teadete edastamiseks rütmi abil. Arvatakse , et ürginimene arenes inimeseks tööprotsessis ja seega võib muusika üks tekkepõhjuseid peituda tööd ja selle rütmis 3)jumalate kummardamiseks maagia, rituaalide täitmisel - tantsiti, lauldi, et võimendada edastatavat sõnumit. 4)Soojätkamise vajadus- kes kõvemini laulab, sel on paremad võimalused tugevamat järglasekandjat valida. 5)Sündis häälitsustest, millega inimene püüdis lindude ja loomade hääli järgi arvata. Avastati, et tühjad ja õõnsad taimeosad tekitavad heli kui neisse puhuda. 4.A)leviidid- kõige esimesed kutselised muusikud, templipreestrid, kellest kujunesid hiljem templimuusikud.

Muusika → Muusika ajalugu
33 allalaadimist
VANA - EGIPTUS 3100 eKr - 332 eKr
63
pdf

VANA - EGIPTUS 3100 eKr - 332 eKr

Sündis: 69 eKr, Aleksandria, Egiptus Suri: 12. august 30 eKr, Aleksandria, Egiptus Abikaasad: Marcus Antonius (abiell. 32 eKr­30 eKr), Ptolemaios XIII, Ptolemaios XIV Lapsed: Caesarion, Cleopatra Selene II, Alexander Helios, Ptolemy Philadelphus TEMPLID Uue riigi aegsed suurimad ehitised Asusid haudehitiste vahetus läheduses Tõid kaasa uue seisuse - preetsrid Tempel oli kuningavõime ülistavaks sümboliks Ehitati jumalate ja jumalannade kummardamiseks Vanad egiptlased uskusid, et jumalate hinged elavad templites. Iga templi südames asus jumalakuju. Seda võisid vaatamas käia vaid vaarao ja ülempreester Kunstnikud maalisid majade ja hauakambrite seintele ning templite sammastele. Värve saadi looduslikest ainetest - kivimitest ja mineraalidest. Värvid on säilitanud oma erksuse paljude templite ja hauakambrite seintel meie päevini, kuigi värvimisest on möödas 5000 a. TEMPLI EHITUS Egiptuse templid on enamuses ehitatud kindlustena

Ajalugu → Ajalugu
2 allalaadimist
Judaism
6
doc

Judaism

Siinai leping- moosesele ilmus jumal, kes andis talle kümme käsku ja Toora kirjalikult kui suuliselt. JHWH *teda on käsitletud kui ilmuva jumalana, kes valib välja oma teenrid jne.Jumal ei ole midagi kauget vaid keegi kes toimetab rahva elus. Jumal kes on aktiivselt ajaloos tegev. 10KÄSKU moraali aluseks nö. *Mooses - Siinai leping ( 2 Mo 19) 1.Ei tohi olla teisi jumalaid Tema rahval ei tohi olla teisi jumalaid. 2.Ei tohi teha kujusid kummardamiseks Jumalat ei ole võimalik kuidagi kujutada, samamoodi nagu ei tohi jumala nime mainida, sest sõnas on vägi. 3.Ei tohi niisama Jumala nime mainida 4.Pühitse hingamispäeva Üks töö vaba päev hingamiseks. 5.Austa isa ja ema 6.Ära tapa 7.Ära riku abielu 8.Ära varasta 9.Ära tunnista valet teise vastu 10.Ära himusta naabri vara 10.käsku justkui piiritleb seksuaalsust, võimujanu jne MITZVOT käsud

Teoloogia → Üldine usundilugu
27 allalaadimist
Kaljukuppel-Dome of the Rock
4
docx

Kaljukuppel (Dome of the Rock)

ja leitsaku eest ning tahtis, et see täidab aset pühapaigana palveränduritele, mitte moseena avalikuks jumalateenistuseks. Ajaloolased hoiavad seisukohta, et kaliif soovis luua ehitise, mis võistleks linnas juba olemasolevate teisi usundeid esindavate ehitistega. Professor Shlomo Dov Goitein Jeruusalemma Heebrea Ülikoolist teatab, et Kaljukupli eesmärgiks pidi olema eemale peletada fitna või 'pahameel', mida tekitas mitmete uhkete teiste usundite kummardamiseks püstitatud ehitiste olemasolu. Qubbat as-Sakhrale antud rotundi kujuga, kuigi see oli islamile võõras, kavatseti rivaalitseda arvukate ristiusu kirikutega linnas. A.C. Cresswell märgib oma raamatus Origin of the plan of the Dome of the Rock, et pühapaiga ehitajad lõikasid kasu Püha Hauakambri kiriku mõõtmetest. Pühapaiga kupli läbimõõt on 20 m 20 cm ja kõrgus 20 m 48 cm, samal ajal kui Püha Hauakambri kiriku kupli diameeter on 20 m 90 cm ja kõrgus 21m 5 cm

Teoloogia → Religioon
4 allalaadimist
Antiikkultuur
11
doc

Antiikkultuur

Maalikunstis olid kujud suht liikumatud, kuid tähelepanu pöörati rassilistele tunnustele. Nn. Egiptuse poosi kasutamine inimeste kujutamisel on tingitud soovist rõhutada kujutava väärtuste ulatumist üle aegade, vastupidiselt arvamusele nende oskuste puudumisest inimese kujutamisel, kuna orje ja vähemväärtuslikke inimesi kujutati anatoomiliselt palju õigematena, kuna nemad ei pidanud kuuluma igavikku. Egiptuse aja lõpu poole muutus korraks usk mitmesse jumalasse vaarao pere kummardamiseks, kuid see taastus kuningas Tutanhamoni ajal, kuid jättis siiski inimliku loomulikkuse jäljed. 1.5. Egeuse e. Kreeta-Mükeene kultuur III aastatuhande lõpuks e.kr. oli väljakujunenud mereline kõrgkultuur, mis oli erinev jõeäärsetest suurriikidest. Inimestele olid oluliseks merega seotud elualad nagu kalandus, kaubandus ja ka mere piraatlus. Ei rajatud linnuseid ega kindluseid ja tõenäoliselt oli religiooni keskseks viljakuse kultus.

Kultuur-Kunst → Kunstiajalugu
37 allalaadimist
Muusikaajaloo kirjaliku töö näidisküsimused
10
rtf

Muusikaajaloo kirjaliku töö näidisküsimused

žanr, orkestratsioon,… 3. Miks ja kuidas tekkis inimeste poolt loodud muusika? Nimeta vähemalt 5 põhjust 1) Inimese erutatud, emotsionaalne kõne ehk inimhääl tekib tunnete väljendamise vajadusest. 2) Rutiinse töö kergendamiseks, saatmiseks, teadete edastamiseks rütmi abil.Arvatakse, et ürginimene kujunes inimeseks tööprotsessis ja seega võib muusika üks tekke põhjus peituda töös ja selle rütmis. 3) Jumalate kummardamiseks maagia, rituaalide täitmisel – tantsiti, lauldi, et võimendada edastatavat sõnumit 4) Soojätkamise vajadus – kes kõvemini laulab (esineb/on nähtavamal) sel on potentsiaalse soojätkajana paremad võimalused tugevamat järglaste kandjat valida. 5) Sündis häälitsustest, millega inimene püüdis (looduse), lindude ja ka loomade hääli järele aimata. Avastati, et tühjad ja õõnsad taimeosad ( puud, pilliroog jms.) tekitavad heli kui neisse

Muusika → Muusikaajalugu
11 allalaadimist
Muusika ajalugu töö ja mõisted
18
rtf

Muusika ajalugu töö ja mõisted

tekkis ja kujunes ürgühiskonnas looduse ja ühiskondliku elu tulemusena (kombetalitused, jumalate ülistamine jne.). 1) Inimese erutatud, emotsionaalne kõne ehk inimhääl tekib tunnete väljendamise vajadusest. 2) Rutiinse töö kergendamiseks, saatmiseks, teadete edastamiseks rütmi abil.Arvatakse, et ürginimene kujunes inimeseks tööprotsessis ja seega võib muusika üks tekke põhjus peituda töös ja selle rütmis. 3) Jumalate kummardamiseks maagia, rituaalide täitmisel – tantsiti, lauldi, et võimendada edastatavat sõnumit 4) Soojätkamise vajadus – kes kõvemini laulab (esineb/on nähtavamal) sel on potentsiaalse soojätkajana paremad võimalused tugevamat järglaste kandjat valida. 5) Sündis häälitsustest, millega inimene püüdis (looduse), lindude ja ka loomade hääli järele aimata. Avastati, et tühjad ja õõnsad taimeosad ( puud, pilliroog jms.) tekitavad heli kui neisse puhuda (ja tekivad erinevad helikõrgused)

Muusika → Eesti muusikaelu 20.saj algul
24 allalaadimist
ÕPETAJA-KUTSE-EETIKA-ALUSED
8
doc

ÕPETAJA KUTSE-EETIKA ALUSED

ta nende arendamiseks tõsiselt vaeva on näinud. Armastus õpilaste vastu kuju- neb õppeprotsessis pikkamööda. Ta kujuneb seda tugevamaks, mida rohkem me õpilasega vaeva oleme näinud. Kui me näeme õpilases põhiliselt puudusi, ei ole me selle õpilase kasvatamist veel jõudnud südamega ette võtta. Õpetaja armastus õpilase vastu on vajalik, aga sellega ei tohi ka liialdada. Armastus ja austus õpilase vastu ei tohi muutuda õpilase ees kummardamiseks ja õpilase ülistamiseks. Sellise liialduse kahjulikkus tuli ilmsiks vabakasvatuse praktikas. Õpetaja põhiülesanne ei ole õpilasi armastada, õpetaja põhiülesanne on õpilasi kasvatada. Siit jõuame õpetaja kutse-eetika kolmanda aluseni. Kindlustagem õpilaste areng! Me nõuame kingsepalt, et kinga tald ei tuleks lahti, me nõuame farmatseudilt, et ta rohtu segades ei eksiks jne. Täpselt samuti nõuame õpetajalt, et lapsed are- neksid täisväärtuslikeks kodanikeks

Filosoofia → Eetika
33 allalaadimist
Kultuurilooline tõlge Portugal
8
doc

Kultuurilooline tõlge Portugal

Maja esiküljel olev peauks on kahe väikese akna poolt piiratud ning vahel on kolmas aken peaukse kohal. Kõik need avaused on seina asetatud värviliste raamistustega. Majad Assooridel on sarnased Algarves asuvate majadega, pakkudes meenutusi saarte esimestest asukatest. Kuid Püha Vaimu Impeeriumid (Impérios) on eredavärvilised algupärased ehitised, stiililt sarnased kabelitele, millel on suured aknad ja mida kasutatakse Püha Vaimu kummardamiseks kasutatavate esemete majutamiseks. Hooned on üldiselt värvitud valgeks ning neil on mustad basaltkaunistused. Traditsioonilised linnaiseärasused Kõnnitee ­ Läbi terve riigi ning isegi Madeira saarestikus ja Assooridel on kõnniteed ja väljakud ilusti sillutatud mustriliste kompositsioonidega (kas vahelduvate kivide või musta basaldiga, kuldse liivakivi, valge paekivi ja halli graniidiga). Neid tuntakse emperadodena.

Kultuur-Kunst → Kultuurilugu
13 allalaadimist
Kunstiajalugu 11 klassi materjal-eksamiks
14
doc

Kunstiajalugu 11 klassi materjal, eksamiks

Templid-nelinurkne ristkülikukujuline, müüriga ümbritsetud ja pealt lahtine ehitis. Seal on siseõu mida ümbritsevad sambad, sambad meenutavad oma kujult Egitpuses kasvavaid taimi nt palm, papüürus, lootose kujutised. Tiheda metsana tõusevad need kõrgusesse suurtesLuksori ja Karnaki templites, mis rajati umbes 16.-14. sajandil e.m.a. Meie ajal on taas väga kuulsaks saanud kaljusse raiutud Abu-Simbeli tempel. Templeid kasutati jumalate kummardamiseks. Sambad kaetud kaunistustega ­ hieroglüüfid, pildid Obelisk- on sammas, mis ehitati päikesetempli juurde. Püloon.- templi värav ( 2 plokki sissepääsu juures) reljeefid värviti. Kaanonid kujutavas kunstis, egiptuse poos Sageli kujutati valitsejaid nn sfinksidena - lõvi keha ja inimese peaga fantastiliste elukatena. Enamasti valvasid sfinksid hauakambreid ja templeid.Vaarosid kujutati ühesugustes asendites, käed

Kultuur-Kunst → Kunstiajalugu
87 allalaadimist
Üldine kunstiajalugu eksamiküsimuste vastused
11
doc

Üldine kunstiajalugu eksamiküsimuste vastused

egiptuse püramiid (6 mastabad üksteise peal). Giza püramiididest on suurim vaarao Cheopsi oma. Ta on kaetud lihtvitud lubjakiviga, sees on 3 kambrit. Püramiidi ehitamisel jäeti neisse sissekäigud hauakambrini, mis asus tavaliselt maapinnast madalamal. Peale matmist käigud suleti ja peideti ( usk hauatagusesse ellu ­ sisse jäeti luksusesemeid jne). Ehitati suurtes graniitplokkidest, horisontaalselt laotud, asetatud nii, et plokke hoidis nende enda raskus. templeid ehitati jumalate kummardamiseks, kuna jumalaid oli palju, siis oli ka templeid palju. Üks suurimaid on Amoni tempel Karnakis. Templi südames on sambad, mis jäljendasid taimi (lootus, papüürus ja palm). Kogu kompleks koosneb erineval ajal paigutatud pühamutest, ümbritsevad massiivsed sambad. Karnaki tempel on ühenduses sfinkside alleega. Tempel: sissekäik, sammashoov (kuhu lasti ka tavainimesi) ja kinnised tagumised ruumid (ainult preestritele).

Kultuur-Kunst → Kunstiajalugu
85 allalaadimist
Üldine usundilugu
35
docx

Üldine usundilugu

· Palvetamine 3 korda päevas , kaks õhtul ja üks hommikul Palvesuunaks Jeruusalemm Palverituaalid Palvekapslid ja palvesall, tefillin ja tallit Tefillin ­ palvekapslid otsmiku ja käel Sma Israel · Mezuza Eetika · Mooses- siinai leping 10 käsku e dekaloog o Ei tohi olla teisi jumalaid o Ei tohi teha kujusid jumala kummardamiseks o Ei tohi niisama jumala nime öelda o Pühitse hingamispäeva o Austa isa ja ema o Ära tapa o Ära riku abielu o Ära varasta o Ära tunnista valet teise vastu o Ära himusta naabri vara Käsud · Mitzvot, käskude järgimine nii põhimõtetes kui tegudes, reguleerib igapäevaelu · Sünnist surmani

Teoloogia → Usundiõpetus
31 allalaadimist
Maailimaimed antiikajal ja tänapäeval
26
doc

Maailimaimed antiikajal ja tänapäeval

juveele. Hoolimata röövlite tekitatud kahjust on Tadz Mahali ületamatu ilu säilinud. Ehitise ümber on rajatud imepärased pargid ja mausoleumi juurde viib suurejooneline ja massiivne paradiisi sissepääsu sümboliseeriv värav. Sellel kuplitega kroonitud väravaehitisel oli algselt üle saja hõbedast ehisnaelaga kaunistatud tugev hõbeuks, mis kahjuks varastati. Praegune uks on vasest.[7] Machu Picchu Salapäraste rituaalide läbiviimiseks ja päikese kummardamiseks asutatud linn mäetipus, kus naiste arv oli meeste omadest kaugelt suurem. (vaata lisa pilt 10) Peruu Andides 460 meetri kõrgusel Urubamba jõe kohal kahe mäetipu ­ Hayana Picchu ja Macchu Picchu vahelisel mäesadulal varjab end kaua peidus olnud religioosne keskus. Seda kutsutakse Machu Picchuks ­ Vanaks Mäetipuks. Nimi on ilmselt laenatud kõrval asuvalt mäetipult ja võetud lasutusele selle asula jaoks ainult sellepärast, et esialgne nimi on teadmata. Kui 1911

Kultuur-Kunst → Kultuurilugu
29 allalaadimist
Üldine usundilugu
19
docx

Üldine usundilugu

püha, mida peetakse sügisel mälestuseks kõrberännakust, mil elati onnides; uusaastapüha ehk Ros- hasana, millega tähistatakse maailma loomist ja Iisraeli ajaloo algust; Jom-Kippur (suur lepituspäev) koos 24-tunnise paastuga, mis on patukahetsuspäev (u. 10 päeva). EETIKA Mooses ­ Siinai leping: 10 käsku 12 1. Ei tohi olla teisi jumalaid 2. Ei tohi teha kujusid kummardamiseks 3. Ei tohi niisama Jumala nime öelda 4. Pühitse hingamispäeva 5. Austa isa ja ema 6. Ära tapa 7. Ära riku abielu 8. Ära varasta 9. Ära tunnista valet teise vastu 10. Ära himusta naabri vara Mitzvot ­ käskude järgimine nii põhimõtetes kui ka praktikas, reguleerib igapäevaelu. Oluline sünnistu surmani, hommikust õhtuni. 613 käsku ­ 365 keelavad ja 248 kohustavat. ÜHISKONDLIK-INSTITUTSIONAALNE: judaismi harud

Kultuur-Kunst → Kultuur
7 allalaadimist
Üldine usundilugu konspekt
83
docx

Üldine usundilugu konspekt

Mooses ­ rahva seaduseandja, rändava rahva juht (juhtis rahvast Egiptusest välja Jumala abiga) o Sai Jumalalt Siinai lepingu, millest kõige tuntum on 10 käsku ehk dekaloog: 1. Ei tohi olla teisi jumalaid 2. Ei tohi teha kujusid kummardamiseks 3. Ei tohi niisama Jumala nime öelda 4. Pühitse hingamispäeva (sabat) 5. Austa isa ja ema 6. Ära tapa 7. Ära riku abielu 8

Teoloogia → Üldine usundilugu
82 allalaadimist
Vana-Egiptus
76
rtf

Vana-Egiptus

". Aja jooksul täitusid Osirise kohta käivad ennustused ning temast kujunes võimas ja tark kuningas, kelle valitsuse ajal saavutas Egiptus seninägematu õitsengu. Ka tema otsustas paljude teiste "jumal-kangelaste" kombel oma rahvast tsiviliseerida. Enne elasid inimesed nagu metslased: sõid inimliha ja saatsid korda muid barbaarsusi. Tema andis rahvale seadustiku, õpetas neid maad harima ning selgitas, millised riitused sobivad jumalate kummardamiseks. Pannud Egiptuses maksma seaduse ja korra, rändas Osiris kaugetesse maadesse, et jätkata seal inimeste tsiviliseerimist. Ta oli nii õrn ja hea ning jagas barbaritele teadmisi sedavõrd meeldival moel, et viimased jumaldasid koguni maapinda, millel ta kõndis. Osiris oli nii hea, et teda nimetati "Un-Nofer", s.o. "hea" (siit ­ nimi Onufrij). Kuid tema vend jumal Seth oli kurjusjumal. Seth kadestas oma vanemat venda ja otsustas ta kavalusega hukutada

Ajalugu → Ajalugu
52 allalaadimist
Türgi rahvaste kultuur - materjal
45
docx

Türgi rahvaste kultuur - materjal

Temir (1941, eesti keeles 1947) Tähtsamad tegelased raamatus on positiivsetest tegelastest Temir, negatiivsetest Borubai, Konkargajev. Temir. Mägiaiili noor Temir on jäänud pärast külakooli lõpetamist auuli. Temast kujuneb kolhoosi parteirakukese aktivist. Temir ärgitab kolhoosnike külvikampaaniale ning korraldab pärast edukat külvikampaaniat lõppu peo. Ent tagurlased ei hinda tema initsiatiivi, pidades peomaadlust rahvatraditsioonide kummardamiseks, pidu tervikuna aga laisklemiseks. Temir astub tagurlastele vastu, algul koosolekul, hiljem füüsiliselt ­ lööb algul tagasi mägedes redutavate basmatside rünnaku, hiljem võtab aga külarahvaga basmatsid kinni. Borubai. Borubai, endine külarikas, tahab kolhoosnikust kaasajooksiku soovitusel kolhoosi astuda. Ta püüab kogu hingest jätta muljet, et on vaene, lastes selleks saata oma karja mägedesse ning kandes koos naisega näruseid riideid

Ajalugu → Ajalugu
43 allalaadimist
Iisreali usundilugu - Kordamisküsimuste vastused eksamiks
48
doc

Iisreali usundilugu - Kordamisküsimuste vastused eksamiks

Manasse valitsusajal harrastati Jeruusalemmas taas assuri ja teisi võõraid kultusi.) VT järgi (Aasamäe ,,Käsu aeg andmetel): Hiskija võttis oma isalt valitsemise üle aastal 725. Hiskija oli usklik ja õiglane valitseja. Ta käskis hävitada iidolite kujud ja altarid, avas Jumala templi ja lasi selle korda teha tempel pühitseti uuesti ja seal toodi ohvreid. Hiskija saatis kõikidesse Iisraeli suguharudesse oma käskjalad ja kutsus nad paasapühade pidamiseks ja Looja kummardamiseks kokku Jeruusalemma. Kutse peale tulid kkku vaid Juuda rahvad Aaserist, Manasest ja Sebulonist. Hiskija valitsusaja esimesel poolel oli Juuda riigis rahulik elu, sest Assüüria kuningas sai korrapäraselt kätte oma maksud ega tülitanud seetõttu juudalasi. Hiskija juhtis linnade ehitamist, lasi rajada veekanaleid ja varaaitasid vilja tagavarade kogumiseks. Rahva elu oli heal järjel ning kuningat austati ja ülistati kõikjal

Teoloogia → Üldine usundilugu
57 allalaadimist
Surm ja matused eestlastel ja Eestis elavatel venelastel
82
pdf

Surm ja matused eestlastel ja Eestis elavatel venelastel

3. Peied Kalmistul toimunud matusetalitustele järgnevad peied. Rikkaliku söömingu tava matustel pärineb muinasajast. Ristiusu tulekuga mälestussöömingu tähtsus muutus. Keskseks sai palvetamine lahkunu hinge eest. Õigeusklikud venelased viisid ja viivad peieid läbi vähemalt kaks-kolm korda: kolmandal, üheksandal ja neljakümnendal päeval. Kolmekordne mälestamine on seotud kirikliku tõlgendusega hinge rännakust teispoolsuses: kolmandal päeval toob ingel hinge kummardamiseks Jumala poole, seejärel rändavad ingel ja hing paradiisis ja põrgus, kus ingel näitab põrgu kannatusi ja paradiisi õndsusi. Üheksandal päeval hing puhkab, külastab oma matmiskohta ning paika, kus ta on elanud. Järgnevalt näitab ingel hingele kohti, kus ta on patustanud. Neljakümnendal päeval külastab hing kodu viimast korda ning seejärel läheb ta juba Jumala ette ja talle määratakse koht tema teenete kohaselt. Peiete funktsioon on hinge abistamine

Muu → Humanitaarteadused
147 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun