Inimesed, kes unenägude ajal üles äratatakse, muutuvad ärrituvaks, nende keskendumisvõime langeb ning nad püüavad öiseid puudujääke korvata päevase unelemisega. Unenäod aitavad läbi töötada päeval talletatud muljeid. Stressiseisundis muutub nii unenägude hulk kui sisu. 2. Mis on unenägude põhjuseks? Unenäod tekivad sellest, et aju töötab ka magamise ajal edasi. Kõik, mis on talletatud mälus, võib magamise ajal kombineeruda kõige kummalisemateks piltideks. Unes ei saa näha seda, mida ei ole kuulnud, näinud, lugenud, puudutanud või mõnel muul viisil tajunud. Kurtide unenägudes ei esine helisid, pimedate maailm on unenägudes selline, nagu nad seda ette suudavad kujutada. Unenägude nägemiseks võib olla mitmeid põhjuseid. Kui meil hakkab külm, tekk on maha libisenud näeme unes, et kõnnime ilma riieteta tänaval. Või kui haigele pannakse jalgade alla
Organism kasutab uneaega ka kasvuhormoonide eritamiseks, sellega on seletatav noorte inimeste suurem unevajadus. Inimene kannatab palju kauem toidu puudust kui une puudust. Õnnelikud inimesed on need, kellel on hea, rahulik ja sügav uni ja kes jäävad kergesti ja kohe magama ning magavad sügavalt ja rahulikult. UNENÄGUDE PÕHJUSED Unenäod tekivad sellest, et aju ka magamise ajal edasi töötab. Kõik, mis on talletatud mälus, võib magamise ajal kombineeruda kõige kummalisemateks piltideks. Unes ei saa näha seda, mida ei ole kuulnud, näinud, lugenud, puudutanud või mõnel muul viisil tajunud. Kurtide unenägudes ei esine helisid, pimedate maailm on ka unenägudes selline, nagu nad seda ette kujutavad ärkvel olles. Unenägude nägemiseks võib olla mitmeid põhjuseid. Näiteks meil hakkab külm, kui on maha libisenud tekk ja me näeme unes, et kõnnime ilma riieteta tänaval. Või näiteks haigele pannakse jalgade alla pudelid
Sel ajal me näemegi und, lahendame päeva jooksul kogunenud emotsionaalseid probleeme. 3.Unenäod Aju töötab edasi ka peale magamajäämist. Seda ajutist ühendust, mida inimene magades nähtamatu ilmaga peab, nimetatakse unenägemiseks. Unenägusid nimetatakse emotsioonide kuningriigiks, sest sel ajal toimub meie emotsionaalsete haavade, vapustuste ja üleelamiste terveksravimine. Kõik, mis on talletatud mälus, võib magamise ajal kombineeruda kõige kummalisemateks piltideks. Unes ei saa näha seda, mida ei ole kuulnud, näinud, lugenud, puudutanud või mõnel muul viisil tajunud. Kurtide unenägudes ei esine helisid, pimedate maailm on ka unenägudes selline, nagu nad seda ette kujutavad ärkvel olles. 4.Unenägude kestus ja esinemine Mida noorem on inimene, seda rohkem näeb ta und. Täiskasvanud inimene näeb und igal ööl umbes 1-1,5 tundi, öö jooksul 4-5 korda. Meelde jääb harilikult viimane unenägu. 70-ndaks
Rase naine 8 (+) tundi (Wikipedia 2009/3) 2.Unenäod Aju töötab edasi ka peale magamajäämist. Seda ajutist ühendust, mida inimene magades nähtamatu ilmaga peab, nimetatakse unenägemiseks. Unenägusid nimetatakse emotsioonide kuningriigiks, sest sel ajal toimub meie emotsionaalsete haavade, vapustuste ja üleelamiste terveksravimine. Kõik, mis on talletatud mälus, võib magamise ajal kombineeruda kõige kummalisemateks piltideks. Unes ei saa näha seda, mida ei ole kuulnud, näinud, lugenud, puudutanud või mõnel muul viisil tajunud. Kurtide unenägudes ei esine helisid, pimedate maailm on ka unenägudes selline, nagu nad seda ette kujutavad ärkvel olles. (www.omastehooldus.eu) 3.Unenägude kestus ja esinemine Mida noorem on inimene, seda rohkem näeb ta und. Täiskasvanud inimene näeb und igal ööl umbes 1-1,5 tundi, öö jooksul 4-5 korda. Meelde jääb harilikult viimane unenägu
annaabi.ee 
