See tähendab, et mingist eseme punktist lähtuv valgus koondub pärast läätses murdumist uuesti ühes punktis. Tavaliselt valmistatakse läätsed klaasist. Läätse iseloomustavad suurused on fookuskaugus ja optiline tugevus.Punkti, kus koonduvad läätse läbinud valguskiired nimetatakse fookuseks ehk tulipunktiks. Fookuskaugus on kaugus läätse keskpunktist fookuseni. Mida kumeramad on läätse pinnad, seda rohkem ta valgust murrab, see tähendab seda suurem on tema optiline tugevus. Kumerläätsed Kumerläätsed on keskelt paksemad, kui servadest. Sellist tüüpi läätsed koondavad valgust. Koondavas läätses murrab õhus prisma kõiki kiiri aluse suunas ja sellepärast murduvad kõik koondavat läätse läbivad kiired läätse optilise peatelje poole. Kumerläätses tekib tõeline kujutis. Pildil on kolm erinevat kumerläätse. Sedasi tähistatakse kumerläätsesi. Nõgusläätsed Nõgusläätsed on äärtest paksemad, kui keskelt
tõmmatud pinnanormaaliga ühes tasandi. Keskkonna murdumisnäitajat vaakumi suhtes nimetatakse absoluutseks murdumisnäitajaks. Kui aga valguskiir suundub ühest keskkonnast teise, siis peame kasutama nn. suhtelist murdumisnäitajat. Läbipaistvast ainest keha, mis koondab, või hajutab valgust nimetatakse läätseks. Lääts peab kujutama endast keha, mis on piiratud vähemalt ühe sileda kumerpinnaga. Läätse jaotatakse - kumerläätsed ja nõgusläätsed. Nõgusläätsed on äärtelt paksemad ja nad hajutavad valguskiiri. Kui sa vaatad läbi nõgusläätse, siis näivad esemed väiksemad kui tegelikkuses. Kumerläätsed koondavad valguskiiri. Fookuse, kus kaugel asuvalt esmelt saabuvad valguskiired koonduvad, tekkib eseme kujutis ja seda võib näha ekraanil. Kiirete käik läätsedes: -optilist kekskpunkti läbivad kiired ei murdu
Seda nim. täielikuks peegelduseks. Valgus enam ei pääse õhku vaid peegeldub täielikult tagasi esimesse keskkonda. Täielik peegeldumine leiab kasutust optikaseadetes nagu binoklites,fotokates, periskoopids ja valguskaablites. Valguskaabli sees toimub mitmekordne peegeldus ning valgus pääseb välja teisest otsast. Läätsed Lääts on sfääriliste pindadega piiratud läbipaistev keha. Sfäär on kerapind. Läätsed jaotatakse kumerläätsedeks ja nõgusläätsedeks. 1) kumerläätsed (kaksik kumerlääts, tasakumerlääts, nõguskumerlääts). Kumerläätsed koondavad valgust. Kõik kumerläätsed on servadest õhemad kui keskelt. 2) nõgusläätsed (kaksiknõguslääts, tasanõguslääts, kumernõguslääts). Nõgusläätsed on kõik keskelt õhemad kui servadest. Nõgusläätsed hajutavad valgust. Kiirte käik läätsedes 1) Valguskiir, mis langeb läätsele paralleelselt optilise peateljega, kulgeb pärast läätse läbimist läbi fookuse.
Kui valguskiir siseneb optiliselt hõredamast keskkonnast (näiteks õhust) optiliselt tihedamasse keskkonda (näiteks vette), siis valguskiire langemisnurk on suurem kui murdumisnurk Jäta meelde, et valguskiired on pööratavad, see tähendab, kui muuta valguskiire suund vastupidiseks, on kiire teekond sama. äätsed on läbipaistvast materjalist (näiteks klaasist) valmistatud kehad, millel on kumerad või nõgusad sfäärilised pinnad. Läätsi võib jagada kaheks erinevaks liigiks: kumerläätsed ja nõgusläätsed - sõltuvalt sellest, kas pärast läätse läbimist paralleelsed valguskiired koonduvad või hajuvad. Kumerläätsed on keskelt paksemad ja äärtelt õhemad, nõgusläätsed aga keskelt õhemad ja äärtelt paksemad.
1. Valguse murdumisseadus: valguse üleminekul ühest keskkonnast teise on langemisnurga ja murdumisnurga siinuse suhe jääv suurus. 2. Murdumisnäitaja (n) näitab mitu korda on valguse kiirus antud keskkonnas väiksem kui vaakumis. 3. 4. Valguse üleminekul ühest keskkonnast teise muutub valguse kiirus, suund. 5. Murdumise valem: n = sinα / sinγ = v1 / v2 6. Lääts on kumerate või nõgusate pindadega läbipaistev keha. Jagunemine: kumerläätsed (koondavad valgust) ja nõgusläätsed (hajutavad valgust). 7. ← kiirte käik läätses. 8. Läätse valem: 1 / f = 1 / a + 1 / k 9. Läätse suurendus: S = k / a 10. Dispersioon on nähtus, mis näitab valguse lainepikkuse ja murdumisnäitaja seost. (Lisaks ↓) 1. Dioptria (ehk läätse optiline tugevus) valem: D = 1 / f (1/m dptr) 2. K / eseme kõrgus = kujutise kõrgus 3. F = a*k / a+k 4
LÄÄTS JA KUJUTIS TARVI LANGUS 8. KLASS LÄÄTS · ... ON LÄBIPAISTVAST MATERJALIST KEHA, MIS HAJUTAB VÕI KOONDAB VALGUST. · LÄÄTSI LIIGITATAKSE KUMER- JA NÕGUSLÄÄTSEDEKS. · KUMERLÄÄTSED ON KESKELT PAKSEMAD JA KOONDAVAD VALGUST. · NÕGUSLÄÄTSED ON KESKELT ÕHEMAD JA HAJUTAVAD VALGUST. Optiline peatelg X X O (Läätse optiline keskpunkt) KUJUTIS · ... ON OPTIKASEADMEGA (NÄITEKS KUMERLÄÄTSE VÕI FOTOAPARAADIGA) SAADAV ESEMESARNANE PILT. · FOOKUSTAMINE- EKRAANI JA LÄÄTSE VASTASTIKUSE ASENDI LEIDMINE. · TÕELIST KUJUTIST SAAB TEKITADA EKRAANILE. · NÄILIST KUJUTIST EI SAA FOTOGRAFEERIDA, KUID SAAB SILMAGA VAADELDA. FOTOAPARAAT · ... ON OPTIKASEADE, MILLEGA JÄÄDVUSTAATAKSE KUJUTISI. · KUJUTISE FOOKUSTAMINE TOIMUB OBJEKTIIVI NIHUTAMI...
tihedast hõredamasse alfa < beta Sisepeegeldus on nähtus, mis leiab aset valguse levimisel tihedamast keskkonnast hõredamasse, mille juures valguse langemisnurk on suuremvõrdne täieliku peegeldumise piirnurgast, mille tõttu murdumisnurk on 90 o n=sin A/sin B Kiudoptika - on optika haru, mis käsitleb valguse levimist peentes kiududes ja sellega seotud füüsikalisinähtusi ning selle rakendusi. Läätsed 2 sväärilise pinnaga läbipaistev keha, jagunevad kumerläätsed ja nõgusläätsed. Läätse optiline tugevus on võrdne fookuskauguse pöördväärtusega. D=1/f [1 Dptr] Läätse valem 1/f= 1/a + 1/k Fookus - on punkt läätse optilisel peateljel, kus koonduvad läätsele paralleelsed langevad valguskiired peale läätses murdumist. Fookuse või näiva fookuse kaugust läätsest, mõõdetuna piki optilist peatelge nimetatakse fookuskauguseks. Silm: silma lihased on võimelised muutma silma läätse kuju.
2. Joonisel on kujutatud kiirte käik Kumerläätses Nõgusläätses 3. Läätseks nimetatakse läbipaistvast ainest keha keha mis koondab valgust. hajutab valgust. peegeldab valgust. 4. Kuidas liigitatakse läätsesid? Kumerläätsed Tasaläätsed Nõgusläätsed 5. Läätse iseloomustamiseks kasutatakse järgmisi füüsikalisi suurusi. Fookuskaugus Optiline tugevus 6. Mis on läätse optiline peatelg? Läätse optilist keskpunkti läbiv Läätse keskpunkti ja fookuse
kasutatakse ka prismades mis on tähtis optiline detail mitmes optikariistades nagu spektomeeter ja monokromeeter. 5. Mida näitab absoluutne murdumisnäitaja? (kiiruse kaudu) Näitab seda kui palju on valguse kiirus vaakumis suurem kui antud aines . Valguse kiirus vaakumis on 3*10m/s ja vees on 2,25*10 (astmel 8) 6. Millisel juhul valgus ei murdu ,kuigi läheb ühest keskkonnast teise? Sellisel juhul kui langemisnurk on null kraadi . 7. Mille poolest erinevad kumer-ja nõgusläätsed? Kumerläätsed on keskelt paksemad kui äärest. Nõgusläätsed on keskelt õhemad kui äärest. nõgusläätsest läbi minnes valguskiired hajuvad sellepärast nimetatakse selliseid läätsi hajuvateks läätsedeks. 8. Läätse fookuseks nimetatakse punkti kus ? kus kumerläätsele langevad optilise peateljega paralleelsed kiired lõikuvad pärast läätse läbimist. 9. Kuidas ja mis ühikutes arvutame läätse optilist tugevust ? Läätse optiliseks tugevuseks on D, D=1/f. Läätse optilist tugevust
valguse murdumist üleminekul ühest keskkonnast teise. Absoluutne murdumisnäitaja- Vaakumi suhtes liikumine n=c/v Suhteline murdumisnäitaja- Erinevates keskkondades n(alaindeksiga s)=n2/n1 n2-alati see, millest kiir tuleb n1- alati see, kuhu kiir läheb 37. Läätsed, nende liigitamine ja tähistamine- Kumerlääts ja nõguslääts. Lääts on läbipaistev keha, mille pindadeks on kõverpinnad. Liigitatakse kumer ja nõgusläätsedeks. Kumerläätsed on keskelt paksemad kui äärest ja nõgusläätsed on keskelt õhemad kui äärest. Kumerläätsele langevad valguskiired lõikuvad peale läätse läbimist, seda nimetatakse fookuseks. Nõgusläätse läbides aga hajuvad valguskiired hoopis ja pikendused lõikuvad, seda nimetatakse näivaks fookuseks. Sfääri pindasi omavad kehad(peavad läbi paistma) 38. Kujutise konstrueerimine läätses-kaks kiirt,läbi läätse keskpunkti ja läbi fookuse.
siis on murdumisnurk suurem kui langemisnurk. n1n2; gammaalfa (joonis) 33. Valguse täielik peegeldumine esineb juhul, kui valgus läheb üle optiliselt tihedamast keskkonnast optiliselt hõredamasse keskkonda. n2n1; gammaalfa (joonis) 34. Täieliku peegelduse piirnurgaks nim. murdumisnurgale 90kraadi vastavat langemisnurka. 37. Läätseks nim. kahe sfäärilise pinnaga piiratud läbipaistvat keha. Läätsed jag: 1) kumerläätsed-koondavad- on keskelt paksemad kui äärtest. Jag: kaksikkumerad , tasakumerad , nõguskumerad . 2) nõgusläätsed-hajutavad-keskelt õhemad kui äärtest. Jag: kaksiknõgusad , tasanõgusad , kumernõgusad . 39. Läätse nim. õhukeseks läätseks siis, kui läätse paksus on tema pindade kõverusraadiuste ning eseme kaugusega võrreldes kaduvväike. 40. Läätse fookuseks nim. punkti läätse optilisel peateljel, milles lõikuvad optilise peateljega
langemisnurka, mis vastab murdumisnurgale 90 . 35. Kiirte käik kolmetahulises prismas. Joonised. Seaduspärasused. 36. Kiirte käik tasaparalleelses plaadis. Joonis. Seaduspärasus. Kui valguskiir läbib tasaparalleelset plaati, siis langev kiir ja plaadist väljunud kiir on teineteisega pralleelsed, kuid nihkunud teineteise suhtes. 37. Mida nim läätseks? Läätse liigid. Joonised. Tingmärgid. Läätseks nim kahe sfäärilise pinnaga piiratud läbipaistvat keha. Kumerläätsed kaksikkumerad, tasakumerad, nõguskumerad Nõgusläätsed kaksiknõgusad, tasanõgusad, kumernõgusad 38. Läätse põhelemendid. Joonis. 39. Millal nimetatakse läätse õhukeseks läätseks? Läätse nim õhukeseks läätseks kui läätse paksus on tema pindade kõverusraadiuste ja eseme kaugusega võrreldes kaduvväike. 40. Mida nim läätse fookuseks? Läätse fookuseks nim punkti läätse optilisel peateljel, kus lõikuvad
Absoluutne murdumisnäitaja- Vaakumi suhtes liikumine n=c/v Suhteline murdumisnäitaja- Erinevates keskkondades n(alaindeksiga s)=n2/n1 n2-alati see, millest kiir tuleb n1- alati see, kuhu kiir läheb 37. Läätsed, nende liigitamine ja tähistamine- Kumerlääts ja nõguslääts. Lääts on läbipaistev keha, mille pindadeks on kõverpinnad. Liigitatakse kumer ja nõgusläätsedeks. Kumerläätsed on keskelt paksemad kui äärest ja nõgusläätsed on keskelt õhemad kui äärest. Kumerläätsele langevad valguskiired lõikuvad peale läätse läbimist, seda nimetatakse fookuseks. Nõgusläätse läbides aga hajuvad valguskiired hoopis ja pikendused lõikuvad, seda nimetatakse näivaks fookuseks. Sfääri pindasi omavad kehad(peavad läbi paistma) 38. Kujutise konstrueerimine läätses-kaks kiirt,läbi läätse keskpunkti ja läbi fookuse. Tähised: A-Töö (ühik 1 J(dzaul)
vaalgus pinna ristsirgest eemale. Prismat saab kasutada valguse spektri saamiseks, sest eri värvi valgus murdub erinevalt. Füüsikaseadus on füüsikaterminite abil väljendatud loodusseadus. Lääts ja kujutis Läätseks nim kõverpindadega ümbritsetud läbipaistvat keha, mida kasutatakse valguse koondamiseks või hajutamiseks. Läätsi liigitatakse kõverpindadeks ja nõgusläätsedeks. Kumerläätsed koondavad valgust. Nõgusläätsed hajutavad valgust. Läätse keskel paikneb läätse optiline keskpunkt. Läätse optilist keskpunkti läbivat joont nim läätse optiliseks teljeks. Läätse fookusi läbivat joont nim optiliseks peateljeks. Punkti, kus koondub kumerläätse läbinud optilise peateljega paralleelne valgusvihk, nim läätse fookuseks. Läätse iseloomustatakse arvuliselt fookuskauguse ja optilise tugevuse abil.
täielikuks peegeldumiseks. Langemisnurka kui valgus liigub tihedamast hõredamasse keskkonda, mille korral murdunud kiir hakkab liikuma mööda kahe kekskonna piirpinda nim. täieliku peegelduse piirnurgaks. Läätsed Läätseks nim. läbipaistvast materjalist keha, mis koondab või hajutab valgust. Läätsi jaotatakse kumer- ja nõgusläätsedeks. Nõgusläätsed on äärest paksemad ja keskelt õhemad. Kumerläätsed on äärest õhemad ja keskelt paksemad. Kujutletav joon, mis läbib läätse keskpunkti ja on risti läätsega nim. läätse optiliseks peateljeks. Punkti, kus optiline peatelg läbib läätse keskpunkti nim. optiliseks keskpunktiks. Punkti optilisel peateljel, kus lõikuvad temaga paralleelsed valguskiired nim. läätse fookuseks. Mida kumeram on lääts, seda väiksem on fookuskaugus (seda kiiremini valgus murdub).
täielikuks peegeldumiseks. Langemisnurka kui valgus liigub tihedamast hõredamasse keskkonda, mille korral murdunud kiir hakkab liikuma mööda kahe kekskonna piirpinda nim. täieliku peegelduse piirnurgaks. Läätsed Läätseks nim. läbipaistvast materjalist keha, mis koondab või hajutab valgust. Läätsi jaotatakse kumer- ja nõgusläätsedeks. Nõgusläätsed on äärest paksemad ja keskelt õhemad. Kumerläätsed on äärest õhemad ja keskelt paksemad. Kujutletav joon, mis läbib läätse keskpunkti ja on risti läätsega nim. läätse optiliseks peateljeks. Punkti, kus optiline peatelg läbib läätse keskpunkti nim. optiliseks keskpunktiks. Punkti optilisel peateljel, kus lõikuvad temaga paralleelsed valguskiired nim. läätse fookuseks. Mida kumeram on lääts, seda väiksem on fookuskaugus (seda kiiremini valgus murdub).
Valguse levimise pööratavus: valguse levimise suuna muutmisel vastupidiseks jääb valguskiire tee samaks. Valguse täielik peegeldumine on kui valgus liigub tihedamast keskkonnast hõredamasse ja peegeldub nende piirpinnal tagasi keskkonda kust ta tuli. Keha asukohta, kus keha meile paistab, kuid tegelikult ei asu nim näivaks asukohaks. Lääts on kõverpindadega piiratud läbipaistev keha, mis on ette nähtud valguse koondamiseks või hajutamiseks. Kumerläätsed on keskelt paksemad, äärtest õhemad, nõgusläätsedel on vastupidiselt. Läätse keskele märgitakse punkt O ja see tähistab läätse optilist keskpunkti. Läätse optilist keskpunkti läbivat joont nimetatakse läätse optiliseks peateljeks. Punkti kus koondub kumerläätse läbinud optilise peateljega paralleelne valgusvihk nim läätse fookuseks. Paralleelsed valguskiired lõikuvad alati fokaaltasandil. Nõgusläätse fookust nimetatakse ka ebafookuseks
murdumisnäitajatega, sest õhu absoluutne murdumisnäitaja on küllalt suure täpsusega võrdne ühega. Kujutise tekitamine läätse abil Optikas me nimetame läätseks läbipaistvat keha, mille pindadeks on kõverpinnad. Sirget, mis läbib nende kerade keskpunkte, nimetatakse läätse optiliseks peateljeks. Kõik teised sirged, mis läbivad läätse keskpunkti, on optilised teljed. Läätsi liigitatakse kumer- ja nõgusläätsedeks. Kumerläätsed on keskelt paksemad kui äärest. Nõgusläätsed on keskelt õhemad kui äärest. Nõgusläätsest läbi minnes valguskiired hajuvad, sellepärast nimetatakse selliseid läätsi ka hajutavateks läätsedeks. Kumerläätsele langevad optilise peateljega paralleelsed kiired lõikuvad pärast läätse läbimist punktis, mida nimetatakse läätse fookuseks. Nõgusläätse korral aga hajuvad läätsele langevad paralleelsed kiired nii, et nende pikendused
kimp pärast Veselago läätse läbimist endiselt paralleelseks. Eseme kujutis tekib nii metamaterjali kihi sees, kui ka järgnevas keskkonnas plaadist kaugusel d-l, kus d on metamaterjali kihi paksus ja l punktallika kaugus metamaterjalist. Sellele lisaks näitas Veselago oma artiklis, et materjalide murdumisnäitajate vastandmärgiliste, kuid absoluutväärtuselt võrdsete murdumisnäitajatega keskkondade piirpinnal peegeldumist ei toimu. Metamaterjalidest tehtud kumerläätsed muutuvad hajutavaks ning nõgusläätsed koondavaks. [3][8] 51 Joonis 5. Veselago lääts Veselago ei täheldanud selle läätse ühte olulist omadust, mis mille pani kirja J. Pendry alles 2000.a. artiklis [9]. Selles artiklis võttis ta kasutusele mõiste superlääts, mis kujutab endast negatiivse murdumisnäitajaga materjalist läätse
annaabi.ee 
