VETEVÕRK
Kunda, Piusa ja Võhandu jõel.
Orgude piires võib omakorda olla väiksemaid vorme.
Kuhjevormideks on lisaks lammidele veel lauged kaldavallid, mis tekivad, kui
üleujutuse ajal settib kõige jämedam materjal juba jõesängi pervel.
Kulutusvormideks on soodid e. vanajõed, mis tekivad jõesängist, kui looklev jõgi
suurvee ajal looke kaelast läbi murrab ja uue voolusängi kujundab. Aja jooksul
kasvab soot kinni.
Teiseks kulutusvormiks on mõnedel jõeorgudel esinevad terrassid. Need tekivad siis,
kui alaneb selle mere või järve veetase, kuhu jõgi suubub. Veetaseme muutuse töttu
hakkab jõgi rohkem kulutama oma põhja ja endistest lammidest jäävad järgi terrassid.
Vooluveeks on ka tugevate vihmasadude tulemusena maapinnal tekkinud veenired,
mis nõlvadest alla voolates koonduvad ja tekitavad kamardumata pinnasesse väikesi
uurdeid. Peale mitmeid tugevaid sadusid võivad need areneda sügavateks, peaaegu
annaabi.ee 
