Seega kui tähistada A = C0 c*T0 + I0 + G0 , siis (1--c)*Q = A ehk Q = A /(1-c) ja kuna ksp = 1/(1-c), siis Q = ksp*A 11 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz 9. Eeldame, et meil on antud võrrandsüsteem: C = 100 + 0,75 Qd I = 600 G=T=0 Leida: - tasakaalusissetulek, - kulumultiplikaator, - languslõhe, kui potentsiaalne SKP Q* = 3600. Kuluvõrrand E = C +I + G Tasakaalutingimus E = Q 1. Selleks, et leida tasakaalusissetuleku suurust asendame kuluvõrrandisse vastavad arvväärtused, Saame Q = 100 + 0,75Qd + 600, kuna T0 = 0, siis Q = 100 + 0,75 Q + 600. 0,25Q = 700, siis tasakaalusissetulek Q' = 2800 2. Leiame SKP lõhe Q = Q*-Q' = 3600 2800 = 800, 3. Languslõhe leidmiseks peame teadma kulumultiplikaatori väärtust ksp = 1/(1-c) = 1/ (1- 0 75) = 4 0,75) 4
Väljavoog-maksud, säästud, import 31. Miks väiksed muutused avaliku sektori kulutustes võivad põhjustada palju suuremaid muutusi kogutulus? Multiplikaatorefekt seisneb selles, et esialgne investeeringute muutus (1000 võrra), vallandas protsessi, mille tulemusena kogutulu kasvas rohkem kui 1000 võrra. Tegu geomeetrilise progressiooniga. See toimub tänu sellele, et osa kulutusi on üheaegsel nii SKP funktsiooniks kui koostiseks. 32. Millest sõltub kulumultiplikaator? Miks kulumultiplikaator on maksumultiplikaatorist suurem? Kulumultiplikaator sõltub MPC-st Maksude puutmine põhjustab kasutatava tulu muutuse, kui sellest moodustavad tarbimiskulutused ainult teatud osa, ülejäänud on säästud. 33. Riigi makromajanduslikud eesmärgid. Missuguseid neist võib saavutada fiskaalpoliitika abil? Vähendada töötust, hoida ära/vähendada inflatsiooni, deflatsiooni,reguleerida majandust nii, et see oleks täiehõivetasemel. 34
põhjustab õhj t b automaatsete t t t kkulude l d tõ tõusu ning i üldi üldised d sissetulekud i t l k d suurenevad d võrdeliselt õ d li lt kulumultiplikaator ksp ga. Konstrueerime IS kõvera,eeldusel, et ksp = 3. r r a b 10% 10% 5% 5% A IS
tuluühik võimaldab suurendada säästmist: MPS = S/Yd APC- keskmine tarbimiskalduvus näitab tarbimiskulutuste osatähtsust kasutatavast tulust ja on C/Yd APS keskmine sööstmiskalduvus näitab säästude osatähtsust kasutatavast tulust ja on S/Yd 30. Maksud ja säästud on väljavoog ning sissevoo moodustavad tulusiirded nagu investeeringud ja avaliku sektori kulud. 31. Väikesed muutused avaliku sektori kuludes võivad tekitada suuri muutusi kogutulus, sest 32. Kulumultiplikaator sõltub tarbimise/säästmise piirkalduvusestja kulumultiplikaator on maksumultiplikaatorist suurem, sest maksude muutmine põhjustab kasutatava tulu (Yd) proportsionaalset muutust, kuid ainult teatav osa tulu muutusest mõjutab tarbimiskulutusi, teine osa mõjutab aga säästmist. Maksumult=(mpc/mps) 33. Riigi makromajanduslikud eesmärgid on on tagada riigi jätkusuutlik majandusareng ja majanduse tasakaal. Mõlemad on võimalik saavutada fiskaalpoliitika abil
Mida suurem on kasutatav tulu, seda väiksem on APC. Indutseeritud tarbimine kasutatava tulu tasemel (Yd) = MPC x Yd Säästmine Sääst: S = Yd C (kasutatav tulu tarbimiskulu) Keskmine säästmiskalduvus: APS = S / Yd. Säästmise piirkalduvus: MPS = S/ Yd. Kuna sääst kujutab endast tarbimata jäänud kasutatava tulu osa, siis peavad kehtima järgmised seosed: C + S = Yd MPC + MPS = 1 APC + APS = 1 Säästmisfunktsioon: S = -C0 + (1-c)Yd. Multiplikaator Kulumultiplikaator = 1/(1-MPC)=1/MPS Maksumultiplikaator = MPC / 1 MPC Rahamultiplikaator = 1/r, kus r on reservisuhe. Majanduses on tasakaal, kui kogunõudluskõver lõikub 45 kraadi joonega. Raha Kvantitatiivne rahateooria: M x V = P x Q, kus M on ringluses oleva raha hulk, V raha ringluskiirus, P hinnatase, Q kogutoodangu hulk(SKP). Pangad Varade kogusumma peab võrduma kohustuste ja omakapitali summaga ehk bilanssi aktiva pool peab võrduma passiva poolega: D = R + L.
Tehingumotiiv, ettevaatusmotiiv, spekulatsioonimotiiv Ekspansiivne rahapoliitika? Rahapakkumine suureneb, intressimäär alaneb, plaanitud investeeringud suurenevad, kogunõudlus suureneb, reaalne SKP suureneb On antud järgmised andmed (õpik ül 14 lk 115) Tarbimiskulutused C=1000+0,9(Y-T); Investeerimiskulutused I=390; Avaliku sektori kulutused G=600; Maksud T=400 Arvuta: Sisemajanduse koguprodukt Kulumultiplikaator Maksud Rahanõudluse kõver nihkub paremale, kui a) nominaalne SKP suureneb Riigi võlakirjade müük avaturul: c) tõstab intressimäära Tööpuuduse liigid: siirde-, struktuurne-, tsükliline-, sesoonne-, varjatud- Vene föderatsioonis oli 1993.a. inflatsioon 1200%, mitu % igas kuus? Pika perioodi Philipsi kõver nihkub paremale, kui: c) valitsus suurendab miinimumpalka Mis on valuuta vahetuskurss: ühe valuuta hinda teises valuutas
d) ettevõtetevaheline konkurents suureneb 6. Kolmesektorilise majanduse kohta on teada järgmised andmed: eratarbimiskulutused C=250+0,8Y d , planeeritud investeeringud I 0 =100, avaliku sektori kulutused G 0 =600, autonoomsed maksud T0 = 600. 6.1. Kui suur on tasakaalutulu Y? AE=C+I0+G0=C0+c(Y-T0)+I0+G0=250+0,8(Y-600)+100+600 0,8Y+250-480+100+600 0,8Y+470 Tasakaalu korral Y=AE Y=0,8Y+470 Y-0,8Y=470 0,2Y=470:0,2 Y=2350 msp = 6.2. Kulumultiplikaator msp=1/1-c=1/1-0,8=1,25 6.3. Kui suur on kogutulu muutus, kui avaliku sektori autonoomsed kulutused suurenevad 200 rahaühiku võrra? Arvestage multiplikaatorefektiga. Y = 1,25*200=250 7. Riigis, kus on peaaegu piiramatult vaba tööjõudu, suureneb investeerimisaktiivsus. 7.1. Näidake joonisel, seda vajalikul viisil täiendades, millised tagajärjed on sellel lühiperioodil makromajandusele. Tekib inflatsiooniline majanduskasv. 7.2
kumbki pool ei maksa. 2.tööandja jätab töötajatele palga maksmata 3.kopli liinidel müüb keegi salaviina ja salasuitsu jättes selle eest maksud maksmata. 4.müüjale makstakse miinimumpalka, kõik mis üle selle tuleb antakse ümbrikus. 11. Graafikult 1. Kui suur on tasakaalu sissetulek? 750 2. Kui suur on autonoomne säästmine S0? -150 3. Kui suur on marginaalne tarbimisparameeter c? c = MPC = C / Qd C = C Autonoomne kulutamine c = 600 / 750 = 0,8 4. Kui suur on kulumultiplikaator? KSP= 1 / (1-c) 1/(1-0,8)=5 5. Millise joonisel toodud sissetulekutaseme arvväärtuse juures on võimalik säästmine? 950 12.Möödunud aastal olid härra Kase tulud 500'000 krooni ja tarbimiskulutused 450'000 krooni. Käesoleval aastal kahanesid tema sissetulekud 200'000-le kroonile. Eeldame, et tema säästmise piirkalduvus ei muutunud. Kui suured on hr. Kase tarbimiskulutused käesoleval aastal? Esimese aasta MPC = 450 000 / 500 000 = 0,9 (kulutas ära 90% rahast)
a. teenuseid, mis piirduvad üksnes jutuga (giidid, infopunktid, jne) b. vaba aja suurenemise ja tööaja lühenemise mõju c. mitteresidentide majandusliku tegevuse tulemusi d. keskkonnakahjuliku toodangu väärtust e. kogutoodangu valmimisel osalejate tulusid 17. Antud on võrrandsüsteem: C = 100 + 0,8Qd, I = 80, T = 50. Leida potentsiaalse SKP väärtus Q*, juhul kui languslõhe suurus on 20? Q = 100 + 0,8(Q – 50) + 80 => Q = 100 + 0,8Q – 40 + 80 => 0,2Q = 140 => Q’ = 700 Kulumultiplikaator Ksp = 1/(1-c) = 1/(1-0,8) = 5 Languslõhe ∆A = ∆Q/ Ksp => ∆Q = ∆A* Ksp = 20*5 = 100 SKP lõhe ∆Q = Q* - Q’ => Q* = ∆Q + Q’ = 100 + 700 = 800 a. 600 b. 700 c. 800 d. 900 18. Leidke järgmisele tarbimisfunktsioonile vastav säästmise suurus, kui kasutatav tulu Qd on 500. C = 300 + 0,6 Qd C = -300 + 0,4*500 = -100 a. 600 b. 0 c. -100 d. -300 19. Sisemajanduslik koguprodukt (SKP) on: a. aktsiisi, käibe- ja kinnisvaramaksu summa b. isiklik tarbimine c
o Languslõhe (lõik GH) on vertikaalne kaugus 45 kraadi joone ja kogukulutuste kõvera vahel. o Majandus toodab tasemel Y0, mis on väiksem, kui kogutoodangu täishõive tase YFE. · · Kui kogukulutused (E) ületavad täishõivetaseme toodangu YFE , on tulemuseks inflatsioon (hinnataseme tõus), kuna reaalne kogutoodang ei saa suureneda üle taseme YFE. · Sel juhul väljendab vahe Y ja E vahel inflatsioonilõhet (lõik FG). · · Kulumultiplikaator: o Autonoomsete kulutuste suurenemine (vähenemine) suurendab (vähendab) rahvamajanduse kogutulu. o Kogus, mille võrra kogutulu suureneb (väheneb) on tegelikult suurem, kui esialgne muutus kogukulutustes. o Selline suurenemine (vähenemine) toimub tänu multiplikaatorile. o Kulumultiplikaator on kordaja, mis näitab, mitu korda kogutulu muutub, kui muutub mõni kogukulutuste autonoomsetest komponentidest.
Kontrolltest 211. 1 400 300 5% 300 400 1500 400 200 6% 200 500 1800 Arvuta: a) tasakaalu intressimäär , 4% b) MPS 0,33 (200 100)/(900-600) c) tasakaalutaseme SKP 1800 ( Y = 100 + 0,67Y + 500; Y = 600/0,33, kusjuures Ca = 100, sest Sa = -100 ) d) rahamultiplikaator mM = 10 (1/0,1) e) kulumultiplikaator mE = 3 (1/0,33) 37. Oletame, keskpank ostab kommertspankadelt riigi võlakirju 100000 ühiku eest. Missugune on selle tehingu mõju rahapakkumisele, kui me eeldame, et kohustuslik reservinõue on 10%, kommertspankadel ei ole lisareserve ning kodumajapidamised ei muuda oma säästukäitumist? 100000 * 1/0,1 = 1000000, kus 1/0,1 - rahamultiplikaator
teame et E=Q E Q , saame Q = C0 + c*Q c*T0 + I0 + G0, siit (1-c)*Q = C0 c*T0 + I0 + G0. 11 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz 9. Eeldame, et meil on antud võrrandsüsteem: C = 100 + 0,75 Qd I = 600 G=T=0 Leida: - tasakaalusissetulek, - kulumultiplikaator, - languslõhe, kui potentsiaalne SKP Q* = 3600. Kuluvõrrand E = C +I + G Tasakaalutingimus E = Q 1. Selleks, et leida tasakaalusissetuleku suurust asendame kuluvõrrandisse vastavad arvväärtused, Saame Q = 100 + 0,75Qd + 600, kuna T0 = 0, siis Q = 100 + 0,75 Q + 600. 0,25Q = 700, siis tasakaalusissetulek Q' = 2800 2. Leiame SKP lõhe Q = Q*-Q' = 3600 2800 = 800, 3. Languslõhe leidmiseks peame teadma kulumultiplikaatori väärtust ksp = 1/(1-c) = 1/ (1- 0 75) = 4 0,75) 4
Eeldades, et see oligi kogu toodang,arvutage SKP deflaator 1991 aasta jaoks(baasaasta 1990). SKP deflaator = 40 : 30 = 1,33 Nominaalne SKP(1991) = 500*40 =20000 Reaalne SKP(1991) = 20000 : 1,33 = 15038 krooni a. 1,25 b. 1,66 c. 1,44 d. 1,33 23. Antud on võrrandsüsteem: C = 100 + 0,8Qd, I = 80, T = 50. Leida potentsiaalse SKP väärtus Q*, juhul kui languslõhe suurus on 20? Q = 100 + 0,8(Q – 50) + 80 => Q = 100 + 0,8Q – 40 + 80 => 0,2Q = 140 => Q’ = 700 Kulumultiplikaator Ksp = 1/(1-c) = 1/(1-0,8) = 5 Languslõhe ∆A = ∆Q/ Ksp => ∆Q = ∆A* Ksp = 20*5 = 100 SKP lõhe ∆Q = Q* - Q’ => Q* = ∆Q + Q’ = 100 + 700 = 800 a. 600 b. 700 c. 800 d. 900 24. Mööbli remondiga tegelev ettevõtja ostab porolooni ja mööbliriiet, et valmistada ning müüa diivanipatju, mille turuhinnaks on 150 krooni tükk. Ühe mööblipadja maksumus sisaldab 30 krooni eest porolooni, 3 krooni eest niiti, 47 krooni eest mööbliriiet. Kui suur on ühe toote lisandväärtus? a
avaliku sektori kulutuste osas. Languslõhe majandus ei ole täishõive tasemel ja tuleb kulutuse suurendada, et jõuda täishõive tasemele (toodang > kulutused). Inflatsioonilõhe majanduses on tõus ja soovitavad kulutused > toodang, kulutusi tuleb vähendada, muidu tekib nflatsiooniline surve hindadele. Ekspansiivne kasutatakse majanduse laiendamiseks. Kitsendav kasutatakse majanduse kokkutõmbamiseks. Kulumultiplikaator = 1 / MPS Maksumultiplikaator = MPC / MPS Ekspansiivne: Kitsendav *G suurendamine, T samaks *G vähendamine, T samaks *T vähendamine, G samaks *T suurendamine, G samaks *nii G kui T suurendada *nii G kui T vähendada *kogunõudlus nihkub üles *kogunõudlus nihkub allapoole *kogutulu suureneb *kogutulu väheneb Vt. joonis 13.1 Kui Kulutused (G) > Maksutulud on defitsiit. Kulutuste finantseerimise võimalused:
4. samm C kasvab ca 510 jne. NB! MPC = 0,8 Multiplikaatoriefekt seisneb selles, et esialgne investeeringute muutus (1000 võrra), vallandas protsessi, mille tulemusena kogutulu kasvas rohkem kui 1000 võrra. Tegu geomeetrilise progressiooniga, seega multiplikaatoriefekt: 1/ (1 0,8) * 1000 = 5000 Yd = 1/(1 MPC) * Id Multiplikaatori valem: kulumultiplikaator = 1/ 1 MPC kulumultiplikaator = 1/MPS Kogunõudlus ja pakkumine Kogukulutuste mudelis vaadeldakse üksnes majanduse nõudluse poolt ja eeldatakse, et hinnad on konstantsed. Nüüd vaatleme kogunõudluse ja pakkumise mudelit. Kogunõudlus on rahvamajanduse reaalne kogutoodang, mida majandussubjektid tahavad ja suudavad osta igal antud hinnatasemel (ceteris paribus). Kogupakkumine on rahvamajanduse reaalne kogutoodang, mida firmad soovivad ja suudavad toota ja müügiks
täishõive tasemel toota suudetakse (st üle kogutoodangu täishõive taseme). Kuna reaalne kogutoodang ei saa üle täishõive taseme suureneda, tekib hinnataseme tõus e inflatsioon. Suurust, mille võrra kogukulutused ületavad majanduse võimsust, nimetatakse inflatsioonilõheks 41. Multiplikaatori mõiste ja erinevat liiki multiplikaatorid. Multiplikaator on sisuliselt selle tulemus, et osa kulutusi on üheaegselt nii SKP funktsiooniks kui ka SKP koostisosaks Kulumultiplikaator: kogutulu algne suurenemine on põhjustatud mingite kulutuste suurenemisest. Investeeringute multiplikaator: algne muutus on põhjustatud investeerimiskulutuste muutusest. Maksumultiplikaator: algne muutus on põhjustatud avaliku sektori kulutuste suurenemisest (mis omakorda oli tingitud maksude suurenemisest). Ekspordimultiplikaator: algne muutus on tingitud ekspordi mahu suurenemisest. 42. Kogunõudluse
b. võtta laenu c. mitte reageerida eelarve defitsiidile d. devalveerida rahvuslik valuuta 68. Missugune nendest piirkondadest on LM kõveral on Keynesi piirkond: a. I piirkond b. II piirkond c. III piirkond 69. Kas kulumultiplikaatori ksp suurenemine nihutab IS kõvera asendisse: a. IS1, see tähendab, et kõver muutub laugjamaks b. kohale IS2, see tähendab, et kõvera tõus muutub järsemaks c. ei juhtu midagi ja IS kõver jääb samale kohale d. kulumultiplikaator ei saagi muutuda 70. Kas raha nõudluse suurenemine nihutab LM kõvera: a. vasakule ehk LM1 kohale ja intressimäär kasvab b. paremale ehk LM2 kohale ja intressimäär kahaneb c. ei juhtu midagi ja LM kõver jääb samale kohale d. raha nõudlus ei saagi suureneda
E Q C+I+G+ A C+I+G A+A Langustühik A Q' Q* Q Q = SKP tühik e. SKP lõhe 36 Lembit Viilup PhD IT Kolledz Kulumultiplikaator Eelmisel slaidil toodud graafikult näeme, et kulujoone vertikaalne nihe A võrra põhjustab tunduvalt suurema tasakaalu SKP nihke Q võrra. Multiplikaatori p selline toime on seletatav sellega, g et: Ühe isiku kulutused on samaaegselt teise isiku sissetulek, mis kulutatakse samuti kooskõlas tarbimisfunktsiooniga. Olgu tarbimisfunktsioon C = 100 +0,8Qd. Kui nüüd keegi kulutab 100 ühikut, siis kellegi
Question 51 (1 point) Kas joonisel märgitud piirkond a LM kõveral on: a. klassikaline piirkond b. reaalne piirkond c. Keynesi piirkond d. ohtlik piirkond Question 52 (1 point) Kas kulumultiplikaatori ksp suurenemine nihutab IS kõvera asendisse: a.* IS1, see tähendab, et kõver muutub laugjamaks b. kohale IS2, see tähendab, et kõvera tõus muutub järsemaks c. ei juhtu midagi ja IS kõver jääb samale kohale d. kulumultiplikaator ei saagi muutuda Question 53 (1 point) Arvatakse, et eelarve defitsiit: a. tõstab intressimäärasid b. * suurendab töötust c. tõrjub välja välisinvesteeringuid d. ei võimalda kasutada monetaarpoliitikat Question 54 (1 point) Milline allpool toodud põhjustest ei ole fiskaal ja monetaarpoliitikate halva koordineerituse põhjuseks: a. vastavate poliitikaametite eesmärgid on erinevad b. poliitikaametid võivad pooldada erinevaid majandusteooriaid c
Languslõhe: suurus, mille võrra kogukulutused on lühiajaliselt allpool kogutoodangu täishõivetaset. Inflatsioonilõhe: kogus, mille võrra kogunõudlus ületab täishõive kogutoodangu taset. Multiplikaator: on kordaja, mis näitab mitu korda rahvuslik kogutulu muutub, kui muutub mõni SKP autonoomsetest(sõltumatu) komponentidest. SKP multiplikaator on selle tulemus, et osa kulutusi on üheaegselt nii SKP funktsiooniks kui ka koostiseks. Multiplikaatorite liigid: Kulumultiplikaator: kogutulu algne suurenemine on põhjustatud mingite kulutuste suurenemisest. Investeeringute multiplikaator: algne muutus on põhjustatud investeerimiskulutuste muutusest. Maksumultiplikaator: algne muutus on põhjustatud avaliku sektori kulutuste suurenemisest (mis omakorda oli tingitud maksude suurenemisest). Ekspordimultiplikaator: algne muutus on tingitud ekspordi mahu suurenemisest. Kogunõudlus: on reaalne RKT(rahvamajanduse kogutoodang), mida tarbijad, ettevõtted,
b. firmad müüvad rohkem kui suudavad ning varude suurust ei suuda keegi jälgida c. kui firmad müüvad just nii palju kui toodavad ning varud jäävad soovitud tasemele Antud on võrrandsüsteem C = 120 + 0,75*Qd c = 0,75 Io = 90 Go = 60 To = 40 Potentsiaalse SKP väärtus on 972 (Q*). Arvuta toodud võrrandsüsteemi baasil: 1. Tasakaalusissetulek Q', 960 Q’ = A/(1-C) A = C0 + I0 + G0 – T0*c = 240 => 240/(1-0,75) = 240/0,25 2. Kulumultiplikaator ksp, 4 ksp = 1/(1-C) 3. Autonoomsete maksude multiplikaator kT , -3 kT = - c/(1-C) = - 0,75/0,25 4. Kui palju peaks muutma autonoomseid kulutusi, et SKP lõhe kaoks, 3 SKP lõhe = ∆Q = Q* - Q’ = 972 – 960 ∆I = SKP lõhe / ksp = 12 / 4 5. Kui palju peaks muutma autonoomseid makse, et SKP lõhe kaoks. -4 ∆I = SKP lõhe / kT = 12 / -3 Autonoomsed muutujad: a. sõltuvad sissetulekute suurusest b
Kuhu (a, b voi c) nihkub saastukover parast autonoomsete maksude lisamist? a. nihkub asendisse a b. jaab endisele kohale S0 c. nihkub asendisse b d. nihkub asendisse c ----------------------------------------------------------------------------- --- Question 73 (1 point) Kas kulumultiplikaatori ksp suurenemine nihutab IS kovera asendisse: a. IS1, see tahendab, et kover muutub laugjamaks b. ei juhtu midagi ja IS kover jaab samale kohale c. kulumultiplikaator ei saagi muutuda d. kohale IS2, see tahendab, et kovera tous muutub jarsemaks ----------------------------------------------------------------------------- --- Question 74 (1 point) Kas raha pakkumise suurenemine nihutab LM kovera: a. vasakule ehk LM1 kohale ja intressimaar kasvab b. ei juhtu midagi ja LM kover jaab samale kohale c. paremale ehk LM2 kohale ja intressimaar kahaneb d. rahapakkumine ei saagi suureneda
koguse ja hinnataseme, kusjuure s eeldatakse, tootmistegurihinnad on konstantsed. Pikaperioodi pakkumine on rahvamajanduse kogutoodangu selline tase, kus iga firma toodab täisvõimsusel ja majanduses on täishõive. Pika perioodi kogupakkumise kõver näitab seost pika perioodi kogutoodangu hulga ja hinnataseme vahel. Pka per. Kõver on vertikaalne s.t. Pikal perioodil on rahvamaj. Kogutoodangu tase konstantne ja muutub ainult hinnatase 9. Kulumultiplikaatori mõiste Kulumultiplikaator on sisuliselt selle tulemus, et osa kulutusi on üheaegselt nii SKP funktsiooniks kui ka SKP koostisosaks kulumuliplikaator = 1/ 1- MPC 10. Eesti eelarve, eelarve kujunemise allikad (maksude liigid) Riigieelarve on plaan, mille alusel valitsus kasutab riigi raha. Riigieelarve näitab, kuidas raha jagada, kui palju kroone saab anda haridusele, meditsiinile, politseile, sõjaväele, tuletõrjele ja paljude teiste avalike teenuste osutamiseks
suudavad toota ning müügiks pakkuda igal antud hinnatasemel(ceteris paribus) Kogutodoangu täishõivetase Yfe - on tootmismaht milleni ühiskond võiks jõuda, kui ta suudaks kõiki oma ressursse täielikult ja effektiivselt kasutada. Languslõhe on suurus mille võrra kogukulutused on lühiajaliselt allpool kogutoodangu täishõivetaset. Multiplikaator on kordaja, mis näitab mitu korda kogutulu muutub kui muutub mõni SKP autonoomsetest komponentidest. Kulumultiplikaator = 1/(1-MPC) või 1/MPS Rahvamajandse kogutulu tasakaalutase on kogutulu tase mille korral on kogunõudlus (plaanitud kulutused) = kogupakkumine - AD(tegelik kogutoodang) Kogukulutused neljasektorilises majanduses (E=C+Id+G) ja turu tasakaal on siis, kui Y=E=C+Id+G harjutused Tasakaalu alternatiivne määramine: kuna Y=C+S+T ja et E=C+Id+G+(X-M) ning tasakaalu korral Y=E, siis saame me valemi C+S+T=C+Id+G+(X-M), ehk taandatult S+T+M=Id+G+X S+T+M=väljavoog Id+G+X=sissevoog
ning müügiks pakkuda igal antud hinnatasemel. Kogupakkumine AS on rahvamajanduse reaalne kogutoodang mida firmad tahavad ja suudavad toota ning müügiks pakkuda igal antud hinnatasemel(ceteris paribus) Kogutodoangu täishõivetase Yfe - on tootmismaht milleni ühiskond võiks jõuda, kui ta suudaks kõiki oma ressursse täielikult ja effektiivselt kasutada. Multiplikaator on kordaja, mis näitab mitu korda kogutulu muutub kui muutub mõni SKP autonoomsetest komponentidest. Kulumultiplikaator = 1/(1-MPC) või 1/MPS Rahvamajandse kogutulu tasakaalutase on kogutulu tase mille korral on kogunõudlus (plaanitud kulutused) = kogupakkumine - AD(tegelik kogutoodang) Kogukulutused neljasektorilises majanduses (E=C+Id+G) ja turu tasakaal on siis, kui Y=E=C+Id+G Tasakaalu alternatiivne määramine: kuna Y=C+S+T ja et E=C+Id+G+(X-M) ning tasakaalu korral Y=E, siis saame me valemi C+S+T=C+Id+G+(X-M), ehk taandatult S+T+M=Id+G+X S+T+M=väljavoog Id+G+X=sissevoog
B. nihkub asendisse c 0% Student Response Value Correct Answer C. nihkub asendisse b 0% D. nihkub asendisse a 100% 67. Kas kulumultiplikaatori ksp suurenemine nihutab IS kõvera asendisse: Student Response Value Correct Answer A. kulumultiplikaator ei saagi muutuda 0% B. IS1, see tähendab, et kõver muutub laugjamaks 100% C. kohale IS2, see tähendab, et kõvera tõus muutub järsemaks 0% D. ei juhtu midagi ja IS kõver jääb samale kohale 0% 68. Kas raha pakkumise suurenemine nihutab LM kõvera: Student Response Value Correct Answer A. paremale ehk LM2 kohale ja intressimäär kahaneb 100% B
Seega, kuna G on üks kogunõudluse komponente, saab valitsus fiskaalpoliitikat kasutades avaldada SKP-le märkimisväärset mõju. Ning multiplikaatori mudel annab võimaluse selle mõju tugevust hinnata (eeldusel, et hinnatase on fikseeritud). Valitsuse kulutuste mõju tugevust saab hinnata teises peatükis esitatud multiplikaatori valemiga, nimetatakse seda ka kulumultiplikaatoriks: 1 Kulumultiplikaator = (17) (1 − MPC ) Valitsus saab kogunõudlust mõjutada ka läbi maksupoliitika. Näiteks kui makse alandatakse, siis inimeste kasutatav tulu suureneb ning suurenevad ka tarbimiskulutused. Et hinnata maksude muutuse mõju SKP-le, selleks kasutatakse maksumultiplikaatorit.
kaudsed maksud Potentsiaalne SKP on selline arvestuslik kogutoodang, mida oleks võimalik toota, kui ühiskond suudaks täielikult ja efektiivselt ära kasutada kõik olemasolevad ja ning kättesaadavad tootmistegurid Monetaarpoliitika hõlmab - keskpanga rahapoliitikat Fiskaalpoliitika hõlmab: maksumäärade ja riiklike kulutuste optimeerimist Leida languslõhe DA, kui potentsiaalse SKP on Q* = 2200. Q = 160 + 0,8(Q 50) + 300 => Q = 160 + 0,8Q 40 + 300 => 0,2Q = 420 => Q' = 2100 Kulumultiplikaator Ksp = 1/(1-c) = 1/(1-0,8) = 5 SKP lõhe DQ = Q* - Q' = 2200 - 2100 Languslõhe DA = DQ/ Ksp = 100 / 5 = 20 Autonoomsete maksude multiplikaator leitakse järgmisest seosest: kT0 = 1/(1-c)
Languslõhe suurus, mille võrra kogukulutused on lühiajaliselt allpool kogutoodangu täishõivetaset. 6 Inflatsioonilõhe suurus, mille võrra kogukulutused ületavad täishõive kogutoodangu taset. Autonoomsete kulutuste suurenemine (vähenemine) suurendab (vähendab) rahvuslikku kogutulu. See saab toimuda tänu multiplikaatorile (multiplikaatoriefektile). Kulumultiplikaator = 1 / 1 - MPC ehk multiplkaator = 1/ MPS Kogunõudlus (AD) rahvamajanduse reaalne kogutoodang, mida majandusubjektid soovivad ja on võimelised ostma igal konkreetsel hinnatasemel, ceteris paribus. Kogupakkumine (AS) rahvamajanduse reaalse kogutoodangu suurus, mida ettevõtted tahavad toota ja müügiks pakkuda igal konkreetsel hinnatasemel, ceteris paribus. Kogunõudlusjoone ja kogupakkumisjoone lõikepunkt annab tasakaalu hinnataseme ja
annaabi.ee 
