Eesti loodusgeograafia konspekt
Eesti aluspõhja suurvormid: Balti klindi esine (Soome lahe nõgu), Lääne-Eesti madalik, Viru-
Harju lavamaa (40-50-60 meetrit kõrgust), Devoni lavamaa Lõuna-Eesti ala Ugandi ja Sakala
lavamaa, Peipsi nõgu, Kesk-Eesti Võrtsjärve nõgu, Põhja-Eesti paekallas, Piusa nõgu.
Eesti aluspõhja keskvormid:Otepää kõrgustik, Pandivere kõrgustik, Pärnu nõgu, Kesk-
Saaremaa kõrgustik. Lõuna-Eesti kõrgustikud on kuhjelised. Pärnu nõgu
Aluspõhja reljeef on kuestalaadne (kulumisastanugiline) , mis on tingitud aluspõhjakivimite
erinevast kulumiskindlusest ja kallakusest. Suurimaks sellelaadseks pinnavormiks on Viru-harju
lavamaa, järgmisteks on Devoni lavamaa ja Ülem-Devoni karbonaatkivimeist lavamaa. Eesti
aluspõhi on kergelt kaldu lõuna suunas, mida lõuna poole seda madalamks muutuvad
kivimikihid. Selgelt näeme vaid Põhja-Eesti astangut.
Üldiselt on Eesti aluspõhja reljeef ja selle kõrgusvahed väga sarnased nüüdisreljeefiga.