pidada iga ettevõtte isikupära ning toodet/teenust, mida pakutakse. Võimalusi kulude arvestamiseks on väga mitmeid. Näiteks on Vista Akadeemia välja toonud lausa üheksa erinevat võimalust, kuidas ning millest lähtuvalt kulusi vaadelda. Kõige olulisem on aga küsimus-mille jaoks on kulude kohta infot vaja ning sellest tulenevalt saab teha ka analüüsimiseks õige otsuse, kuna kuluarvestuse peamine eesmärk on anda juhtkonnale ülevaade toodete ja teenuste kulukohtadest, et vajadusel teha finantsotsuseid ettevõtte tootlikuse tõstmiseks või säilitamiseks. (Vista Academ, 2018) 7 KOKKUVÕTE Kuluarvestus tootmisettevõtetes annab huvigruppidele ülevaate ettevõtte kuludest. Ettevõtluse eemärgiks on teenida kasumit ning kuluarvestuse tulemusena tuleb vajadusel teha kasumlikkuse suurendamiseks või püsimiseks finantsotsuseid. Samas on väga oluline valida vastavalt ettevõttele õige kuluarvestusmeetod
Kulukohtade arvestuses selgitatakse välja, miks ja kus (millises osakonnas või protsessi osas) tekivad erinevad kulud. Kulukoht on allüksus, piirkond, asukoht, funktsioon, protsess, protsessi osa, seadmete grupp, seade ja/või töötaja, mille kulud arvestatakse eraldi ja hiljem jaotatakse kuluobjektidele otse või läbi põhitegevuse kulukohtade. Selleks, et teha kukuobjektide ja kulukohtade arvestust, tuleb liigitada kulud lähtuvalt kuluobjektidest ja kulukohtadest. Kululiik on sarnaste tunnustega kulude rühm. Kululiikide arvestuses selgitatakse, lähtuvalt kulude liigituse eesmärkidest ja kriteeriumitest, milliseid (mis liiki) kulutusi ja kulusid ning kui palju organisatsioonis tekib. Ühiku kulu ja kogukulu 8 Kulude juhtimises ja arvestuses eristatakse ühiku kulu ja kogukulu.
tarbeks põhivara valmistamise väljaminekud) ja kõigi kulude hälbena. Kasumiaruande skeem 2 kasutamisel vastandatakse realiseerimise netokäibele ainult selle saamiseks tehtud kulud. Viimased leitakse kogukuludest varu jääkide suurenemisega seotud kulude ja oma tarbeks põhivara valmistamise väljaminekute mahaarvamise teel. Vastavalt kasumiaruande skeemile 2 liigendatakse kulud lähtudes nende funktsioonidest ja kulukohtadest: tootmis- (otse- ja üld-), turustus- ja üldhaldus- kuludeks. MAJANDUSARVESTUS Kertu Lääts 2004 23 Lisa 1 ARVESTUSE PÕHIMÕISTED Vara - raamatupidamiskohustuslase poolt kontrollitav ressurss (asi või õigus), a) mis on tekkinud minevikus toimunud sündmuste tagajärjel; b) mis tõenäoliselt osaleb
Võtta aluseks mineviku finantsaruanded ja prognoosida nende seoste kaudu tulevikku. Finantsplaanide tegemisest peaksid osa võtma kindlasti ka mitmed ettevõtte allüksused: müügiosakond peab vaatama müügimahtusid ja kliente, ostuosakond arveldusi kreeditoridega ja sisseostude maksumusi, tootmisosakond planeerima varusid. 18. Kasumieelarve skeemide erinevused - Vastavalt kasumiaruande skeemile 2 liigendatakse kulud lähtudes nende funktsioonidest ja kulukohtadest: tootmis- (otse- ja üld-), turustus- ja üldhalduskuludeks. Lisaks muidugi finantstegevusega seotud kulud, aga nende osas on skeem 1 ja 2 identsed. Skeem 2 puhul kantakse otsekuludesse vaid müüdud toodangu kulu (COGS). Selle hulgas on lisaks ka see osa põhivara kulumist, mis kasutatakse otseselt toodete/teenuste müügiks. Samuti arvestatakse siia tootmistööliste tööjõukulu, kes otseselt tegelevad toodete toomisega. Tuleb rõhutada, et siia hulka kuuluvad ka tootmise üldkulud
annaabi.ee 
