6 leitakse üldkulude määrad igale üldjuhtimise kulukohale ja jaotatakse organisatsiooni üldkulud kuluobjektidele. Kulukohtade arvestuse eesmärk on leida vastus küsimusele: millises organisatsiooni struktuuris või protsessi osas tekivad kulud? Lihtsustatult võib kulukohad liigitada põhitegevuse, tugiteenuste, abitegevuste (näiteks söökla, puhkebaas) ja üldjuhtimise kulukohtadeks. Kui erinevatel kulukohtadel puuduvad omavahelised kuluvood, on arvestus lihtsam. Praktikas on seda harva. Tugiteenuste kulukohtade üldkulude jaotamisel põhitegevuse kulukohtadele kasutakse kolme meetodit. Otsemeetod on üldkulude jaotamise meetod, mille puhul eiratakse tugiteenuste vahelisi kuluvooge. Otsemeetod on kolmest meetodist kõige lihtsustatum. Tugiteenuste kulukohtade kulud arvestatakse ainult põhitegevuse kulukohtadele, leides iga põhitegevuse kulukoha
1) tootmisliku põhivara amortisatsioon; 2) palgakulud (koos sotsiaal- ja ravikindlustusmaksuga); 3) tehnoloogiline soojus; 4) teatav osa tehnoloogilisest elektrikulust (pesuprotsessis jm); 5) külmakulu, mis on vajalik ladude temperatuuri tagamiseks; 6) põhivara hooldus ja remont. 2.3. Kulukohtade arvestus Kulukohtade kujundamise põhimõtted Kulukohtade arvestuse rakendamine eeldab, et kogu ettevõte on struktureeritud teatud kulukohtadeks kui sisemisteks arvestusüksusteks. Kulukohad on kohad ettevõtte tegevusprotsessis, kus kulud tekivad. Kulukohtade kujundamine on siis ettevõttes vajalik, kui ettevõttes toodetakse erinevaid tooteid erinevates mahtudes ja tootmis- protsessis kasutatakse ettevõtte varalisi vahendeid (eelkõige seadmeid) erineval määral. Kulukohtade klassifikatsiooni kujundamisel on teatud puhkudel mõttekas lähtuda (1) ettevõtte funktsionaalvaldkondade määratlusest. Sellele tuginedes kujundatakse
annaabi.ee 
