lõikes. Kant. toodetele mahupõhiste käiturite abil (otsene tööaeg, tooraine kulu). Pikaajal. muutuvkulude jaot. toodetele kasut. tegevuspõhiseid käitureid. Tegevuspõh. kuluarv. eeldab 4 olulise momendi määratlemist: 1) eri toodete tootmisega kaasnevate kulude teke; 2) kulukäiturite liigitam. ja valik eri kulude tekkemehhanismide seisukohast; 3) samade kulukäituritega seotud kulude koondam. kulukogumitesse; 4) käiturite kasut. kulude jaotam. toodetele lähtudes kulukogumist. 25 19. Firmasisene planeerimine (eelarvestamine). Ettevõtte koondplaan. Plan. - otsustusprotsess, mille käigus valit. ress. kasut. eri alternatiivide vahel. Hõlmab: 1) Prognoosimist - hinnangute andm. eesootavatele (ja väljaspool e/v otsest kontrolli olevatele) sündmustele. Oluline pidev muutuste anal. müügi- ja ostuturgudel. Erineb plaanist eelkõige vastu- tuse poolest: ei sea juhile mingit kohustust ega vastutust.
Vajalik on tegevuspõhise kuluarvestuse rakendmine. Tegevuspõhine kuluarvestus eeldab järgmiste momentide määratlemist: 1. Erinevate toodete tootmisega kaasnevate kulude tekkimine 2. Kulukäiturite liigitamine ja valik erinevate kulude tekkemehhanismide seisukohast 3. Samade kulukäituritega seotud kulude koondamine kulukogumitesse. 4. Käiturite ( jaotusbaaside) kasutamine kulude jaotamiseks toodetele lähtudes kulukogumist. 34. Toodangu omahind ja selle kalkuleerimise metoodikad. Eelnevalt vaatlesime, et tootmisomahind peaks sisaldama vaid tootmiseks tehtud otsekulusid ja tootmislikke üldkulusid. PROBLEEM seisabki tootmislike üldkulude jaotamise metoodikas toodangu liikidele. Üldjuhul kujuneb toodangu ühiku omahind järgmiselt: Toodanguühiku omahind = ( muutuvkulud + püsikulud)/toodanguühikud Tänapäeval tehnoloogilise protsessi muutuste tingimustes kasvab järjest tootmislike püsikulude ja