Mõjutatavad kulud (kontrollitavad) – kütuse otsekulu, hooldustarvikute kulu, kulud seoses kadudega Mittemõjutatavad kulud (mittekontrollitavad) – kapitalikulu, otsene palgakulu!? a. Kogutasu (total reward) kontseptsioon palga- ja personalistrateegias kui tööjõu omamise kogukulu B. Tegevuspõhine (integreeritud) kuluarvestus, algus loengus 5 Definitsioon - arvestusmeetod, mille abil paigutatakse kulud kulukandjatele lähtudes nende kulude seosest ühe või teise tegevusega Elluviimise vahendid: kululiikide arvestus – peab selgitama, millised kulud, võttes arvesse nende kujunemise ja käitumise erinevaid aspekte, esinevad organisatsioonis Näide: analüütilised kontod ettevõtte raamatupidamise kontoplaanis. Sõiduki ekspluatatsioonikulud – veoautokütus, hooldustarvikud, sisseostetud hooldusteenused, kohustusliku liikluskindlustuse preemiad, autojuhi palgakulu
• Kulud seoses kadudega – mittemõjutatavad kulud • Kapitalikulu • Otsene palgakulu ?! (nt maksude suurust ei saa tema kontrollida) a. Kogutasu (total reward) kontseptsioon palga- ja personalistrateegias kui tööjõu omamise kogukulu b. Tegevuspõhine (integreeritud) kuluarvestus, algus loengus 5 i. Definitsioon – Arvestusmeetod, mille abil paigutatakse kulud kulukandjatele lähtudes nende kulude seosest ühe või teise tegevusega. ii. Elluviimise vahendid: kululiikide ja kulukandjate (-objektide, -kohtade) arvestus Kululiikide arvestus peab selgitama, millised kulud, võttes arvesse nende kujunemise ja käitumise erinevaid aspekte, esinevad organistasioonis Kulukohtade arvestus peab selgitama, millistes organisatsiooni struktuuri või põhitegevuse protsessi osades erinevad kululiigid tekivad
mikroökonoomilises käsitluses Piirkulu - ligikaudne kogukulu (siin: püsiv-ja muutuvkulude suma) muutus, mis vastab tootmismahu üh väljundühiku võrra juhul, kui see väljundühik on olemasoleva toodangumahuga võrreldes valitud piisavatl väike. TC=VC+NVC e. Reageerimise alusel tegevusmahu muutustele (püsiv- ja muutuvkulud, segakulud, astakkulud) i. kogukulu vs täiskulu f. Funktsionaalsuse alusel (tootmis- ja mittetootmiskulud) i. omamise kogukulu g. Kulukandjatele kirjendamise alusel (otse-, kaud- ja üldkulud) 6. Logistikakulud a. Varudega seotud kulud b. Kulude klassifikatsioon transpordis (infrastruktuuri- ja sõidukikulud, ekspluatatsiooni- ja kapitalikulu) · Sõidukikulud - Ekspluatsioonikulud nt kütus, hooldus, tarvikud, tööjõukulud - Kapitalikulud nt kulum, intressikulud, kindlustuspreemiad · Infrastruktuurikulud - Ekspluatatsioonikulud nt hooldus, tarvikud, tõõjõukulud
Piirkulu - ligikaudne kogukulu (siin: püsiv-ja muutuvkulude suma) muutus, mis vastab tootmismahu üh väljundühiku võrra juhul, kui see väljundühik on olemasoleva toodangumahuga võrreldes valitud piisavatl väike. TC=VC+NVC Keskmine kulu: e. Reageerimise alusel tegevusmahu muutustele (püsiv- ja muutuvkulud, segakulud, astakkulud) kogukulu vs täiskulu f. Funktsionaalsuse alusel (tootmis- ja mittetootmiskulud) omamise kogukulu g. Kulukandjatele kirjendamise alusel (otse-, kaud- ja üldkulud) 6. Logistikakulud a. Mõiste- kulud, mida põhjustavad mitmesugused logistilised toimingud, eelkõige kaupade ladustamine ja transport. b. Kompromisside näited kulude ja teenindustaseme vahel: c. Varudega seotud kulud varudega seotud omamise kogukulu: veakulud- täiendavad kulud transpordis, laonduses, klienditeeninduses jt logistikavaldkondades, mis on seotud toimingutega logistilise teenindamise vigade ja
29. Nimetada peamised kirjeid, mis kuuluvad CFFi. Saadud laenud, saadud laenude tagasimaksed, makstud dividendid. 30. Kululiikide, kulukohtade, kulukandjate analüüs. Kululiikide analüüs – tehtud kulutused/alternatiiv kulud. Otsesed vs kaudsed kulud, muutuvkulud vs püsikulud, inkrementaalsed vs pöördumatud kulud. Kulukohad – koht ettevõttes, kus kulu tekib. Neid on vaja selleks, et kanda kululiigid kulukandjatele. Kulukandja – toode või teenus, mille omahinda soovime leida. 31. Muutuvkulud ja püsikulud ning nende käitumine. – defineerimine, käitumise puhul, kuidas nad muutuvad, millises stiilis muutumine on. 32. Otsesed kulud ja kaudsed kulud ning nende kasutusvaldkond. – defineerida, märkida kuidas nad muutuvad, kui müük muutub. 33. Jääktulu ja selle kasutamise vajadused. – definitsioon, 3 kasutamise vajadust. 34
o Protsesside ja tegevuste määratlemine o Tegevustele põhjendatud kulukäituri(te) valik ja mõõtmine o Kulukogumite moodustamine o Kululiikide (ressursside) arvutamine o Kululiikide paigutamine (allokeerimine) ja/või jaotamine tegevuste kulukogumitesse o Tegevuste (kulukogumite) kulukäituri(te) määra arvestamine o Tegevuse (kulukogumi) kulude jaotamine kulukandjatele o Aruandluse kujundamine - Eesmärkide püstitamine (nt õigete hinnakujundusalaste otsuste tegemiseks informatsiooni saamine) - Nõuete määratlemine (nt arvestuse lahususe tagamine teguleeritavate ja mittereguleeritavate tegevusvaldkondade vahel) - Lähteülesande koostamine 1. Kulukohtade (-objektide) määratlemine (nt vara, struktuuriüksused, teenused) 2
5) täiendkulud d) Planeerimiseks ja tulemuslikkuse hindamiseks. Kulude kontrolli teostamiseks on vajalik kulude mõjutatavuse jälgimine. Võimalikud kulude liigitused: 1) kontrollitavad ning mittekontrollitavad kulud 2) kulude käitumine Mõisted: OTSEKULUD JA KAUDKULUD · OTSEKULUD saab otse arvestada kulukandjale · KAUDKULUD puudub vahetu seos kulukandjaga, seetõttu on neid vajalik jaotada kulukandjatele, kasutades kulukäitureid. MUUTUVKULUD JA PÜSIVKULUD · MUUTUVKULUD muutuvad funktsionaalselt tegevusmahu muutumiseg. Pikal perioodil on kõik kululud muutuvad, lühiperioodil püsivkulud ei muutu. Kulukäiturite arvu muutus toob kaasa kogu muutuvkulu muutuse. Kulukäituriteks on üldjuhul kulukäiturite arv, st ühikute arvu suurenemisel kogu muutuvkulu suureneb. · PÜSIVKULUD jäävad teatud ajavahemikus muutumtuks erinevate tegevusmahtude juures, st
intressikulu ja lepingutasu) Omamise kogukulu kontseptsioon ja komponendid - Ettevõttekeskne vaade- TCO näitab mingi vara või tööjõu omamise kogukulu, liites kokku kõik kulud, mis kuluvad selle vara või tööjõu tarbimisele kogu tema kasuliku eluea vältel. Sisu: Erinevate lahenduste võrdlus raha ajaväärtust arvestades. Kogukulu kolm komponenti: soetusmaksumus, käitamismaksumus ja utiliseerimismaksumus. Kulukandjatele kirjendamise alusel (otse-, kaud- ja üldkulud)- Otsekulud ehk erikulud: nt : kontaktvõrgu hooldamise kulud. Kaudkulud ehk liitkulud, näide: eesti raudtee reisiplatvormide hoolduskulu eeldusel,et neid kasutavad ka edelaraudtee kui ka elektriraudtee. Ühis- ehk üldkulud, näide: raudtee-ettevõtja infotehnoloogiakulud 5. Logistikakulud Logistikakulud-– kulud, mida põhjustavad mitmesugused logistilised toimingud, eelkõige kaupade ladustamine ja transport.
ka planeeritakse ühes arvestusperioodis tekkivaid kulusid. Kulukoha arvestuse ülesanded: * üldkulude või teatud otsekulude tekkimise jälgimine konkreetsetes tekkimise kohtades. * konkreetsete tootmistegurite mõju kontroll kuludele kulukohtade lõikes. * objektiivsete jaotuspõhimõtete kujundamine üldkulude jaotamiseks kulukandjatele. *kulukoha kuluressursi kasutamise kontroll. Kululiik - sarnaste tunnustega kulude rühm. Liigitades eristatakse erinevad kuluelemendid ja grupeeritakse need loogilistesse gruppidesse lähtuvalt kulude olemusest (püsivad, muutuvad) ja funktsioonidest (tootmis-, müügikulud jt) Kululiikide aervestus peab selgitama millised kulud esinevad ettevõttes, võttes arvesse nende
võrrelda.2)arvestusperioodid peavad olema kujundatud selliselt,et kulude koondamine nendel ajavahemikel annaks juhtidele vajalikku teavet.3)kulude liigitamise alused peaksid kajastuma ettevõtte kontoplaani ülesehituses selliselt, et see rahuldaks nii finants- kui ka juhtimisarvestuse nõyudeid ning ei tekitaks vaidlusi, kas antud kulu on otsene või kaudne.4)määratletud peavad olema kulude jaotamise alused kulukohtadele,kulukeskustele ja kulukandjatele.5)kokkkulepitud peab olema laovarude ja lõpetamata toodangu hindamise korras.6)otsustatud peab olema varade investeerimise kord.7)valitud peab olema amortisatsiooni arvestamise meetod ja kehtestatud põhivarade amortisatsiooni normid. KULULIIKIDE ARVESTUSE EESMÄRGID Kululiikide arvestuse üldiseks eesmärgiks on jälgida komplekselt majandusüksuse tegevustsüklis kulutatavaid ressursse, nende struktuuri ja olulisust majandustulemuse seisukohast.
o · kululiikide klassifitseerimine; o · objektiivsete kuluandmete edastamine järgmistele, vastavalt kuluarvestuse eesmärkidele määratletud valdkondadele, st kulukohtade ja kulukandjate arvestuse teostamiseks. o KULUKOHTADE analüüs o Kulukoht on määratletav osa või punkt ettevõtte tegevusprotsessis, milles on eristatav teatud kululiigi teke ehk kus kulud esinevad. o Kulukohtade alusel saab kanda mingid kululiigid kulukandjatele o Kulukohtade arvestus peab selgitama, millistes ettevõtte struktuuri või põhitegevuse protsessi osades erinevad kululiigid tekivad. Kesksete aspektidena vaadeldakse selles kuluarvestuse lõigus üldkulude jaotumist kulukohtade lõikes. o Kulukohana vaadeldakse teatavat määratletavat osa või punkti ettevõtte tegevusprotsessist, milles on eristatav teatud kululiigi teke. Näiteks võib olla kulukohaks hankeosakond ja ettevalmistusosakond. o Kulukohtade arvestuse põhiülesanded:
intressid. 29. Nimetada peamised kirjeid, mis kuuluvad CFFi. Nt. saadud laenud, saadud laenude tagasimaksed, makstud dividendid. 30. Kululiikide, kulukohtade, kulukandjate analuus. Kululiigid: 1. Tehtud kulud vs alternatiivkulud 2. Otsesed kulud vs kaudsed kulud 3. Muutuvkulud vs pusikulud 4. Inkrementaalkulud vs pöördumatud kulud Kulukohad: Kulukoht see koht ettevõttes, kus kulu tekib. On vaja, et kanda kululiigid kulukandjatele. Kulukandja: Enamasti toode või teenus, mille omahinda me soovime leida. 31. Muutuvkulud ja pusikulud ning nende kaitumine. Defineerimine, mis nad on ja kaitumise puhul kuidas muutuvad, millises stiilis muutumine on 32. Otsesed kulud ja kaudsed kulud ning nende kasutusvaldkond. Ära defineerida, seejarel kuidas nad muutuvad, kui muutub muuk. 33. Jaaktulu ja selle kasutamise vajadused.
materjale 150 000 € eest? 50 000+150 000-40 000= Tootmiskulud otsesed materjalikulud + otsesed tööjõukulud + tootmise üldkulud = tootmiskulud ÜL. Millised olid tootmiskulud, kui otsesed materjalikulud olid 160 000 €, otsesed tööjõukulud 330 000 € ja tootmise üldkulud 150 000€? 160 000+330 000+ 150 000= OMAHINNA e KULUDE KALKULEERIMINE kalkuleerimise ülesandeks on teatud printsiibi järgi kulude kandmine (seostamine ja jaotamine) kulukandjatele ehk kalkulatsiooni objektidele; kalkulatsiooni objektideks on tooted, teenused või toodete ja teenuste kompleksid aga ka tegevused, protsessid, tellimused ja projektid Otsekulud seotakse kuluobjektiga. Kaudsed kulud jaotatakse arvestuslikult kuluobjektide vahel. KULUDE JAOTAMINE Kulude jaotamine täidab järgmisi ülesandeid: 1) jaotada kulud toodetele, et kalkuleerida toodete omahinda;
põhitegevuse kulukohtade. Kulukohtade arvestuses on võtmeküsimuseks põhjendatud kulukäiturite leidmine ja vajalike üldkulu määrade väljatöötamine kulude jaotamiseks kuluobjektidele. Kulukohtade liigitamine: põhitegevuse, tugiteenuste, abitegevuse, üldjuhtimise kulukohad. 3) Kulukandjate arvestus-> millega seoses kulud tekivad ja kuidas tootmised üldkulud jaotada kulukandjatele. Kuluobjektide arvestus peab tagama selguse, millises mahus on erinevate kuluobjektide tarvis tehtud ettevõttes kulutusi. Kuluobjektiks on iga objekt, mille kohta soovime kulusid eraldi mõõta ja arvestada. Kuluobjektide valikul on oluline keskenduda ettevõtte väljunditeks olevate kuluobjektide mõõtmisele ja arvestamisele. Kuluobjekti valikul on oluline keskenduda ettevõtte väljunditeks olevate kuluobjektide mõõtmisele ja arvestamisele.
Arvestusperioodid peab olema kokku lepitud ja standardiseeritud, milliseid ajaperioode kasutatakse (päev, nädal, kuu, kvartal, 4 kuud jms); Kulude liigitamine tuleb määratleda klassifikatsioonisüsteem, et sarnaseid kulusid saaks liigitada ühel moel, mis hoiab ära ühe artikli liigitamise vahel kaudseks, vahel otseseks kuluks; Kulude jaotamise alused peavad olema määratletud kulude jaotamise alused (kulukeskustele, kulukohtadele, kulukandjatele ja ühikutele); Varade hindamine ja hindamisalus peab kokku leppima laovarude ja lõpetamata toodangu hndamise korra valides meetodi (FIFO, kaalutud keskmine, individuaalse hindamise meetod); Varade inventeerimine peab olema otsustatud varade infenteerimise kord; Kulum tuleb ääratleda kulumi arvestuse meetodid ning määrad; Kuluarvestuse põhimõtted ja meetodid tuleb kokku leppida kuluarvestuse põhimõtetes ja meetodites.
- tegelike kulude hälvete eelarvelistest väljatoomises ja analüüsis. Meetodid: - Vastutuspõhine kuluarvestus Organisatsiooni erinevate vastutuspiirkondade lõikes majandusinformatsiooni kogumine, kokkuvõtmine ja aruannete koostamine, seostades ettevõtte tulud, kulud, kasumid ja investeeringud nende eest otseselt vastutavate struktuuriüksuste juhtidega. - Tegevuspõhine kuluarvestus Arvestusmeetod, mille abil paigutatakse kulud kulukandjatele lähtudes nende kulude seosest ühe või teise tegevusega. Kulud, millel on ühesugune kulukäitur, moodustavad kulukogumi. b. Investeeringukeskus koosneb kulu-, tulu- ja kasumikeskustest. 5. Finantsanalüüs a. Finantsanalüüs - Ettevõtte või ettevõtete grupi lähimineviku ja oleviku majandusliku seisundi uurimine, keskendades tähelepanu rahalistes näitajates väljendatud töötulemustele, et lahendada tekkinud probleeme või vältida nende tekkimist.
Kokkuvõttes ei tohi kulukohtade arvestuse realiseerimisel kulud kasvada enam kui tulud süsteemi kasutamisest. Kulukohtade arvestus on olulisel määral suunatud kaudkulude (eelkõige üldkulude), milliseid ei ole võimalik otseselt siduda kulukandjatega, kujunemise võimalikult objektiivsete lähtealuste määratlemisele. Kulukohtade arvestus põhineb korrektsel kulukohtade klassifikaatoril. Kaudkulud mõjutavad kulukandjaid e. kuluobjekte ühiselt, mis teeb nende jaotamise kulukandjatele äärmiselt komplitseerituks. Ometi oleks vajalik ettevõtetes üldkulud, eriti kus nad moodustavad olulise osa ettevõtte (tootmislikest) kuludest, võimalikult põhjuslikele aspektidele tuginedes, seostada lõpptoodanguga (teenusega) selle hinna alampiiride määratlemiseks. Probleem seisneb vastavate kaudkulude (üldkulude) ja kulukandjate (kuluobjektide) vaheliste seoste kujundamises. Seda probleemi on võimalik lahendada kulukohtade arvestuse abil. Seetõttu on
Ettevõtte edukas juhtimine ei tohiks olla võimalik tuginedes ainult ühele kuluarvestuskontseptsioonile. Erinevad kuluarvestuse metoodikad (täiskulude arvestus, standardkulude arvestus, kaotuskulude arvestus jne) vahendavad ettevõtte juhtidele erilaadilist informatsiooni ning seetõttu on otstarbekas ja oluline nende paralleelne ja kombineeritud kasutamine. ABC-kuluarvestuse puhul toimub tegevuspõhiste üldkulude jaotus nii palju kui see on võimalik kulukohas kuluobjektidele (kulukandjatele) tehtud tegevuse juurdehindluse (kroonides) abil. Üldkulude jälgimine ning jaotamine toimub kõigepealt ressurssidelt tegevustele ja siis tegevustelt toodetele või klientidele. Tegevuste nimistu loomisel on otstarbekas kasutada 7 rusikareeglit, mille kohaselt ignoreeritakse selliseid tegevusi, mis hõlmavad vähem kui 5% ajast või tootmisvõimsusest
jt.); · üldhalduse kulukohad (rp., personalios., juhtkond); · muud üldised kulukohad (söökla, ehitus-remondijaosk., arhiiv). Järgneb kulukohtade arvestuse raames 2 olul. ül. lahendam.: 1) Üldkulude (kaudkulude) sidum. kulukandjatega - lähtut., milliseid kulukohti eri kulukandjad (nt. tooted ja tootegrupid) kasut. Aluseks e/v tehnol. protsessi kaardistuse tulemused. 2) Objektiivsete jaotuspõhimõtete kujundam. - jaot. üldkulud kulukandjatele, lähtut. üldkuludele mõjuvatest tootmisteg. Kulukandjate arvestus - selgit. millises mahus on eri kuluobj. tarvis tehtud e/v-s kulusid. Kulukandja otsekulud kant. üldjuhul otse kulukandjale. Peam. ül.: 1) omahinna kalkul.; 2) pool- ja valmistoodangu maksumuse määratl.; 3) tulemusüksuste maj.tulemuste määratl.; 4) transferthindade e. siirdehindade määratl.; 5) operatiivse e/v sisese tulemusarvestuse kujund. Kulukandjate arvestus jagun
Need peavad olema kokkulepitud ja standardiseeritud, et aru saada milliseid ajaperioode kasutatakse; 3) kulude liigitamise alused peavada kajastuma ettevõtte kontoplaani ülesehituses nii, et see rahuldaks nii finants- kui ka juhtimisarvestuse nõudeid ning ei tekitaks vaidlusi, kas kulu on otsene või kaudne; 4) määratletud peavad olema kulude jaotamise alused kulukohtadele, kulukeskustele, kulukandjatele ja -ühikutele; 5) kokku peab olema lepitud laovarude ja lõpetamata toodangu hindamise korras; 6) otsustatud peab olema varade inventeerimise kord, ka varade hindamine õiglasse turuväärtusse; 7) valitud peab olema amortisatsiooni arvestamise meetod ja kehtestatud põhivarade amortisatsiooni normid (täis- või osakuluarvestus); 8) kokku tuleb leppida kuluarvestuse põhimõtte ja meetodid. 27.Kulude liigitamine käitumuslikust aspektist lähtuvalt (aluseks seos tegevusmahuga).
kulude teket või muudab nende suurust. Kulukäituri alusel jaotatakse kulusid ressursside vahel ja suunatakse neid toodetele ja tegevustele. Kulukoht (kulukeskus, kuluüksus) on allüksus, töötaja, toiming või seade, millega seotud kulud kogutakse eraldi ja jaotatakse kulukandjatele. Kulukohtade lõikes peetav arvestus võimal- dab aja jooksul kindlaks teha logistikatoimingute kulunorme. Kulude arvestamise ja analüüsimise käigus võib tekkida vajadus luua täiendavaid kulukohti. Uute kulukohtade loomine on otstarbekas
annaabi.ee 
