grupi tootmisel saab üldkulude jaotam. määravaks kasutatava kulukäituri valik. Traditsiooniliste kuluarvestusmeetodite puhul kasut. enamasti mahupõhiseid käitureid: · tööaeg tundides, · masintunnid, · põhitööliste töötasu jt. 24 18. Tegevuspõhine kuluarvestus. Tegevuspõhine (retrospektiivne) kuluarvestus - kujutab endast metoodikat, mis mõõdab tegevus- tega seot. kulusid ja tulemusi, kasut. ressursse ja kulukandjaid. Ressursid on vajal. tegevuste teos- tam. Tegevused põhjust. kulusid ja on vajal. kulukandjate loomiseks. Käsitl. kulukäiturite ja tege- vuste põhjuslikke seoseid. Kulukäitur e. kulumõjur - tegevused, mis on otsustavaks teguriks kuludele. Iseloomult jagat.: · mahupõhised käiturid - seotud e/v tegevusmahuga (toodangu maht, töötatud masintunnid jt.); · tegevuspõhised - seotud konkreetse tegevuse toimumisega (tehnol. tsükkel, tellimuste arv jt.).
suurendada arvestustööde mahtu. Kokkuvõttes ei tohi kulukohtade arvestuse realiseerimisel kulud kasvada enam kui tulud süsteemi kasutamisest. Kulukohtade arvestus on olulisel määral suunatud kaudkulude (eelkõige üldkulude), milliseid ei ole võimalik otseselt siduda kulukandjatega, kujunemise võimalikult objektiivsete lähtealuste määratlemisele. Kulukohtade arvestus põhineb korrektsel kulukohtade klassifikaatoril. Kaudkulud mõjutavad kulukandjaid e. kuluobjekte ühiselt, mis teeb nende jaotamise kulukandjatele äärmiselt komplitseerituks. Ometi oleks vajalik ettevõtetes üldkulud, eriti kus nad moodustavad olulise osa ettevõtte (tootmislikest) kuludest, võimalikult põhjuslikele aspektidele tuginedes, seostada lõpptoodanguga (teenusega) selle hinna alampiiride määratlemiseks. Probleem seisneb vastavate kaudkulude (üldkulude) ja kulukandjate (kuluobjektide) vaheliste seoste kujundamises.
Ühe kilomeetri läbisõidu kulu on aga kulukandja ühiku- kulu. Tõstukijuhi töö kulukandjaks võib olla teisaldatud kaubaaluste arv, väljastustellimuste komp- lekteerimisel aga olenevalt olukorrast väljastustellimuste, selle artikliridade või pakkeüksuste arv. Ressursside kulud tuleks jaotada toodetele ja teenustele, kasutades selliseid kulukandjaid, mille abil on võimalik saada tegelikule ressursikulule vastavad toimingute ja teenuste omahinnad. Parimal juhul peaks kulukandja suurus ja ühik ning toote/teenuse omahinna mõõtmise suurus ja ühik langema kokku. Teisiti väljendades peaks kulukandja ühik olema ka osutatava teenuse mahu