TREPIMEETOD: Astmeline jaotusmeetod (trepimeetod): Nagu eelpool mainitud, ignoreerib otsejaotusmeetod tugiallüksuste vahelisi sidemeid (teenuste vastastikust osutamist). See puudus on osaliselt kõrvaldatud astmelise jaotusmeetodi rakendamisel. Astmeline jaotusmeetod võtab osaliselt arvesse tugiallüksuste omavahelise teenuste osutamise, tagades niiviisi otsemeetodiga võrreldes täpsema kulujaotuse. Astmeline jaotusmeetod on keerulisem kui otsejaotusmeetod, kuna selle meetodi kohaselt tuleb kõigepealt otsustada, millises järjekorras tugiallüksuste kulusid jaotada. Jaotamine algab sellest tugiallüksusest, kes teistele tugiallüksustele kõige rohkem teenuseid osutab. Vastastikused teenused lähevad arvesse vahena. Kui mingi tugiallüksuse kulud on juba ära jaotatud, jääb ta edasisest jaotamisest kõrvale ja järg läheb pingereas järgmisele tugiallüksusele
Selle töö otsese tööaja kulu on 88 tundi, seega tootmise üldkulud: 3960 € 7. Kokku kogukulud tootele A1: Otsene materjal: 4606 Otsene tööjõud: 1579 Kokku otsekulud: 6185 Tootmise üldkulud: 3960 Masina maksumus kokku : 10145€ Normal costing – tavaline / normaalne kuluarvutlus (hinnaarvestus) Kui kasutada mitte tegelikke üldkulusid, vaid eelarvestatud üldkulusid: seega kuluarvutluses kasutatakse eelarvestatud üldkulude ja eelarvestatud kulujaotuse mahu alusel leitud üldkulumäära, mis korrutatakse tegeliku kulujaotuse mahuga (näit. tegelike töötundidega) Eelarvestatud kaudsete kulumäärade arvutamise sammud. 1. Teha kindlaks kulud, mis kuuluvad kaudsete kulude koosseisu. 2. Määrata eelarveperioodi kulude maht. 3. Valida kaudkulu jaotusalus 4. Määrata eelarveperioodi jaotusaluse kogus. 5. Arvutada eelarvestatud kaudkulumäär 1. sama tegeliku kuluarvutluse puhul 2. sama mis tegeliku kuluarvutluse puhul
määr tegelikult kasutatud kulukäiturite arvuga 82 · Tegelik üldkulu on reaalselt tehtud üldkulude summa. Eelarvestatud üldkulude ja tegeliku üldkulude vaheks on üldkulu hälve. · Hälbed võivad olla · alajaotamisega (tegelikud üldkulud on suuremad kui eelarvestatud. · Ülejaotamisega (tegelikud üldkulud on väiksemad kui eelarvestatud) 83 Tegevuspõhise kulujaotuse eelised võrreldes täiskulu arvestusega - Kulukeskuste arv, millele üldkulud jagunevad, on suurem kui traditsioonilise jaotuse puhul - Muutunud jaotusalus üldkulude jagamisel kajastab kulude teket paremini kui otsese tööjõu kulud - Paljud üldkulud, mis muidu oleksid jaotatud kõigi tööde vahel, saavad sel kombel otseselt tekkekohaga seostatud ja kinnistatud sinna, kuhu nad kuuluvad 84 Lepingu kuluarvestus
Struktuuuriüksuste liigitusi on erinevaid. Nt geograafiline jaotamine seal piirkondade alusel jaotakse org sel juhul kui samasuguseid tooteid myyakse erinevates geograafilistes piirkondades. Ning geo yksuse juhtimine keskusest pole otstarbekas. Nii jááb osa võimust keskusesse kuid äritegevus igapäevaselt juhib geo yksus. Geo jaotamise plussid: kliendi tundmine, kulude paremmajandamise võimalus, kui kulude jaotust juhitakse keskusest siis võib see tekitada yhesuguse kulujaotuse geograafiliste yksuste erinevaid vajadusi arvestamata. Kui kuludemajandamine on piirkondliku yksuse ylesanne siis annab see oarema võimaluse arvestada reaalseid vajadusi. Lisaks voib see aga seada ssisse mingi boonussysteemi kulude effektiivsuse alusel.negatiivseks voib olla see et korduvad mingid juhtimise funktsioonid,mis toob kaasa pysikulude suurenemise. Funktsionaalne jaotamine org jagamine on sage.funk yksustena tegutsevad pangas tavaliselt tugiteenistused
annaabi.ee 
