kuivendamine. Nt. Siirdesoomännikutes kahjustab noori puid hiidürask. Metsatulekahjud · Ladvatuli · Pinnatuli · Pinnasetuli (turbapinnases) · Vastavalt metsa läbikuivamise astmele eristatakse Eestis viit tuleohuklassi: V väga suur tuleoht, IV suur tuleoht, III keskmine tuleoht, II väike tuleoht, I tuleohtu ei ole. Pinnatuli · Pinnatule korral põleb maapinnal leiduv süttiv materjal nagu kuluhein, sammal, kanarbik, sookail, põõsad jms. Pinnatuld võib ette tulla kõikjal looduses, kus kasvavad taimed, sealhulgas sööti jäetud põllumajandusmaadel, põua ajal ka koristusküpsetel viljapõldudel. Ladvatuli · Ladvatuli levib puude võrasid pidi, kuid saab põleda vaid koos pinnatulega. Eestis tuleb ladvatuli ette männikutes, männi-kuuse segametsades ja harva ka kuusikutes. Maatuli (pinnasetuli)
igal pool saab muserdatud hein :,: Jaaniööl on sõnajalad õites metsa all kus kõrge, kõrge hein :,: Lapsed lapsed sinna minna võite nii kui nii seal niitmata jääb hein :,: Jaanipäeval rinnuni on rohi sügis jõuab jääb vaid kuluhein :,: Ütle kust küll rada teha tohin igal pool on noor ja õitsev hein :,: Kiigel Kersti Merilaas Käi kõrgelt, kiigekene, lenda, liigo-lauakene! Hei, Jaanid, jaksu juurde, omad poisid, hoogu juurde!
jäävad pehmetel talvedel Eestisse. Kevadel saabuvad märtsi teisel või aprilli esimesel poolel. Toitumine Kevadel ja suvel toitub maapinnal selgrootutest, pärast marjade valmimist aga eelkõige marjadest ja ka teistest viljadest. Pesitsemine Eelistatult lehtpuudel, aga ka okaspuudel: sarapuud, kuused, kännud. Ehitavad kas madalate puude otsa, põõsastesse, haohunnikutesse või mõnikord maapinnale, 0...3 m kõrgusele (enamasti 1 m). Materjaliks kuluhein, puulehed, harva ka sammal, maapinnal olev ehitis tunduvalt lihtsam, harilikult vaid lohu vooderdus. Umbes kaks nädalat peale saabumist ehitavad pesa ja kohe ka munevad. Mune on 3...6, tavaliselt 5. Haudumine algab peale viimase muna munemist ja kestab 11 päeva. 17Väike-lehelind Phylloscopus collybita Väikese-lehelinnu tunneb ära tema erilise laulu järgi. Tema laul on monotoonselt tiksuv "tsilp-tsalp-tsilp-tsalp"
metsi ei olegi, mõningane erinevus on vaid tule iseloomus. Metsa bioloogilistest iseärasustest isegi enam avaldavad metsa tuleohule mõju metsa paiknevus ja külastatavus. Selgelt on suurem tuleoht asulate ja linnade lähistes metsades, kus palju inimesi käib metsas ja kus on ka suurem oht mujalt (maanteedelt, kulupõletamisest, kodustest lõketest jms) tule metsa pääsuks. Eristatakse kolme põhilist metsatulekahju liiki: Pinnatule korral põleb maapinnal olev süttiv materjal: kuluhein, sammal, puhmad, põõsad, risu jms. pinnatuli võib esineda iseseisvalt või koos ladva- või maatulega. Pinnatuld võib esineda kõikjal maastikul, nt roostikus või põllul. Maatuleks nimetatakse põlengut, kus tuli on tunginud pinnasesse vähemalt 5-7 cm sügavusele. Maatuli on enamasti pinna- või ladvatule tagajärg, kuid võib väiksemal alal esineda ka iseseisvalt, olles saanud alguse nt lõkkest. Maatules põleb turvas või kõdu.
Ladvapõleng on tulekahju liik, mille korral põleb puude ladvastik. Tavaliselt käib ladvatulekahjudega kaasas ka pinnatuli. Kolmas liik, maatuli, tekib tavaliselt kahe eelnevalt nimetatud tulekahju tagajärel kohas, kus on kuiv turvas või paks kõdukiht.14 Pinnatuli ,,Tulekahju liikidest on pinnatuli kõige tavalisem, moodustades 90...95% metsapõlemiste üldarvust. Pinnatule korral põleb maapinnal leiduv süttiv materjal nagu kuluhein, sammal, kanarbik, sookail, põõsad, risu. Pinnatulekahju võib esineda iseseisva tulekahjuna või koos ladva- või maatulekahjuga. Pinnatuleks loetakse ka nende rohurindest juba välja kasvanud metsakultuuride ning noorendike põlemist, kus puude võrastik on alles rohttaimestiku ning maapinnal lasuva risuga läbi põimunud."15 Pinnatule kategooriad Tabel 2. Kiirelt ülepõlev pinnatuli.16
:,: Ütle, kust ma rada teha tohin igal pool on noor ja õitsev hein! :,: Jaanipäeval süüdatakse tuled, tantsuplatsil tallatakse hein. :,: Aastas kord see õhtu ette tuleb igal pool saab muserdatud hein. :,: 6 Jaaniööl on sõnajalad õites metsa all, kus kõrge-kõrge hein. :,: Lapsed, lapsed, sinna minna võite niikuinii seal niitmata jääb hein. :,: Jaanipäeval rinnuni on rohi, sügis jõuab, jääb vaid kuluhein. :,: Ütle, kust küll rada teha tohin igal pool on noor ja õitsev hein! :,: Jamaika hällilaul Heldur Karmo / Arne Oit Sa magad, chiquito, mu poeg, ja piki randa kõnnib öö. On meri veel ärkvel, ta kohiseb tasa ja lainetus kaldale lööb. Su isal on tilluke paat ja valge puri selle peal kuid kahjuks merel on saaki nii vähe ja paate on rohkesti selliseid seal. Ei põlga ma tormi, vaid võidelda tahan, kui vahustel vetel kaob maa. Kuid elus on torme, mis murravad maha,
annaabi.ee 
