vähenemist. · Kreedit- kontoskeemi parem pool, mis aktivakontol kajastab vähenemist ja passivakontol suurenemist. · Kontokäive- aruandeperioodi majandustehingute summa. Käive ei kajasta algsaldot. · Saldo- on konto arvestuslik jääk. · Kirjend = algdokumentide põhjal majandustehingu raamatupidamisregistrisse kandmine ehk kontodel kajastamine. Kirjendite arv ehk töömaht sõltub algdokumentide (kuludokumendid, tsekid, müügiarved, pangaülekanded) arvust . · kahekordne kirjendamine- st iga tehing kajastatakse vähemalt kahel vastastikku seotud kontol, vähemalt ühe konto deebetis ja vähemalt ühe konto kreeditis.
................................................2 SISSEJUHATUS Praktika sooritati XXXX perioodil 01.12.2014. a kuni 26.12.2014. a.........3 1. ASUTUSE TUTVUSTUS JA STRUKTUUR........................................................................4 2. KASUTATAVAD ALGDOKUMENDID...............................................................................5 2.1 Arvestuses kasutatakse linna tulude ja varade kirjendamiseks järgmisi dokumente........5 2.2 Linna kulude ja kohustuste kirjendamise kuludokumendid.............................................5 3. RAAMATUPIDAMISE KORRALDUS................................................................................6 3.1 Majandusaasta..................................................................................................................6 4. ASUTUSE PÕHITEGEVUSE ANALÜÜSIMINE TOOTE/TEENUSE LÕIKES................7 XXXX linn kui kohalik omavalitsusüksus lahendab inimeste probleeme linna tasandil ja
sageli projekti tegevusaruande lisadena. 89 PROJECT CYCLE MANAGEMENT HANDBOOK Finantsaruanne Finantsaruande esitamise regulaarsuse ja korra sätestab lähteülesanne või konkreetse programmi reeglistik. Nõuded finantsaruande formaadile varieeruvad olulisel määral. Finantsaruandele lisatakse kõik projekti väljaminekuid kajastavad kuludokumendid. Inimressursi kasutamist kajastavatele kuludokumentidele lisatakse tavaliselt iga eksperdi tööaja arvestuse leht. Samuti esitatakse finantsaruandes ülevaade iga eelarve rea kasutatud ressursi ning jäägi kohta. Finantsaruande vormistamine nõuab reeglina konsulteerimist programmi administraatoriga. Phare puhul aitab nõudeid järgida DIS käsiraamat. Lõppraport Lõppraport on iga projekti kohustuslik väljund. Aruannetest on ta kõige põhjalikum ning kajastab
Raamatupidamises avatakse raamatupidamis- konto iga arveldusarve ja valuuta jaoks eraldi. · Panga poolt vaadatuna tähendab D-käive väljaminekut ettevõtte kontolt ja K-käive ? Sularahata arveldused(5) · Ettevõtted teevad makseid ka makse- ja krediitkaartidega või võtavad vajadusel välja sularaha.Kaartide kasutamine määratakse enamasti ettevõtte juhatuse poolt. Kaartide kasutamise kohta esitatakse raamatupidamisele teostatud maksete kohta kuludokumendid. · Kaardimaksete kohta trükitakse pangast kaardi-maksete aruanne.Selle võrdlemisel konto vv-ga ilmneb vahe (~1,85%), mis pank võtab teenustasuna raha laekumisel. Arvestusvaluuta (1) · Tehingute arvestusvaluuta on vääring, milles peetakse jooksvat arvestust ettevõtte majandustehingute üle (kõiki muid vääringuid loetakse antud ettevõtte jaoks välisvaluutadeks). Arvestusvaluutaks tuleb valida ettevõtte põhilise majanduskeskkonna valuuta (vt RTJ 1)
8 muud tuludokumendid. Väljamineku- ja muude kulude algdokumendid: hankijate poolt esitatud aktid ja arved; lepingud; avansiesildised; aruandekohustuslike isikute kuluaruanded; varude laost või vastutavalt hoiult väljastamise saatelehed; ettemaksude aluseks olevad dokumendid; töötasu määramise dokumendid, palgalehed, tööajaarvestustabelid; muud kuludokumendid. Kõik kuludokumendid peab olema enne heaks kiitnud vähemalt üks isik asjaomase osakonna juhataja, kes vastutab kulude põhjendatuse ja eelarvele vastavuse eest. Kuludokumente on soovitatav käsitleda ja kinnitada elektrooniliselt. Raamatupidamisdokument on tehingut kinnitav kirjalik tõend. Seetõttu peab see sisaldama alljärgnevat teavet: 1. dokumendi nimetus ja number; 2. väljaandmise kuupäev; 3. tehingu kirjeldus; 4. tehingu arvandmed (kogus, hind, summa); 5. tehingupoolte nimed; 6
alusel finantsmooduli kande; bilansipäeva seisuga tehakse arvestuslikud intressikulude kanded, mis sisestatakse samuti finantsmoodulis raamatupidamisõiendi alusel. Kui maksegraafiku alusel makstakse intressid kuu keskel, arvestatakse tekkepõhised intressid päevade lõikes kuni bilansipäevani. D 6060 K 2410 Lähetuskulude arvestus toimub iga lähetatu isiku lõikes. Pärast lähetust tuleb koostada lähetuskulude aruanne, millele on lisatud sõidupiletid ja muud kuludokumendid. Päevarahade, sõidukulude ja muude kulutuste arvestamine toimub vastavalt seadustele. Kui makstakse päevarahasid üle Eestis kehtestatud piirnormide, tuleb arvestada ka maksud. Programmi sisestatakse lähetuskulu aruanne finantsmoodulis. Tekkepõhised maksukohustused on järgmised: sotsiaalmaksud, mida kajastatakse viitvõlgades töötasu arvestamisel; tulumaks, mida kajastatakse viitvõlgades töötasu arvestamisel;
7 Arvestuses kasutatakse linna tulude ja varade kirjendamiseks järgmisi dokumente Pangakontode väljavõtted Kassa sissetulekuorderid Vara üleandmis-vastuvõtmis aktid Varade või kohustuste ümberhindamise ja inventeerimise aktid Müügiarved ja muud tulude algdokumendid Raamatupidamiseõiendid Linna kulude ja kohustuste kirjendamise kuludokumendid Pangakontode väljavõtted Hankijate ja teenuste osutajate arved Palgaarvestuse ja maksude aruanded Avansi- ja kuluaruanded Varade mahakandmise, allahindluse, ümberhindluse ja inventeerimise aktid Raamatupidamiseõiend Aruande koostamisel tehtavate reguleerimiskannete algdokumendiks on raamatupidamises koostatud raamatupidamisõiend. 2.5 Dokumendite säilitamine
Lasterikastel peredel on võimalus kasutada ujulat perepileti hinnaga 10 eurot kord. Peredel, kes soovivad soodushinnaga ujuda, palume pöörduda Haapsalu Linnavalitsuse sotsiaalosakonda. Puudega lastele ujumise hüvitamine – Haapsalu veekeskuse piletite esitamisel hüvitatakse puudega laste ujumine kuni 3 korda kuus, vajadusel koos saatjaga. Samuti hüvitatakse vajadusel puuetega laste ujumistreeningu maksumus kuludokumendi alusel. Toetuse saamiseks tuleb esitada piletid/kuludokumendid Haapsalu Linnavalitsuse sotsiaalosakonnale kord kuus, lisades juurde lapse nime, taotleja nime ja arveldusarve numbri, kuhu soovitakse toetust saada. 4 Puudega inimese sõiduki parkimiskaardi väljastamine – väljastatakse liikumis- ja/või nägemispuudega isikutele sotsiaalkindlustusameti poolt väljastatud puude raskusastme tuvastamise otsuse alusel. Lapsel ja pensioniealisel isikul tuleb täiendavalt juurde esitada ka
Arveldusarve jääk välisvaluutas arvutatakse ümber bilansipäeval kehtiva Eesti Panga kursiga. Valuutakursi muutuseid kajastatakse finantstuludes või -kuludes. 4. ARVELDUSED ARUANDVATE ISIKUTEGA Aruandevaks isikuks võib olla töötaja või juhatuse liige. Arveldusi aruandvate isikutega peetakse kontol 1350 Aruandvad isikud. Avanssi aruandvatele isikutele reeglina ei anta. Juhataja esitab aruandava isikult saadud ning seejärel tema poolt kinnitatud kuludokumendid raamatupidamisse, kus nende alusel vormistatakse lähetusaruanne. Lähetusaruandele lisatud kulusid tõendavad dokumendid peavad vastama raamatupidamise algdokumentidele kehtestatud nõuetele (RPS §7 lg 1). 10 Lähetusaruande vormistamiseks kasutatakse programmi Excel. Aruande alusel tehakse hiljem aruandvale isikule väljamakse. Kulu tõendavad dokumendid köidetakse lähetusaruande juurde.
Eraisikutelt materjalide või muu teenuse ostmisel koostatakse ostu-müügi leping vähemalt kahes eksemplaris, millest üks eksemplar jääb müüjale, teine ostjale. Materjal kantakse kuluks kas ostudokumentide või juhataja poolt koostatud kuludokumentide alusel. Bensiin ja muud materjalid kantakse kuludesse ostudokumentide alusel, varustatakse viimane vastutava isiku märkusega kasutusotstarbe (kulukoha) kohta. Kõik kuludokumendid kontrollitakse raamatupidaja poolt. Materjalide ladu osaühingul pole, materjal ostetakse kasutamisel ja kantakse kohe kuluks. Põhivara kasutatakse rohkem kui üks aasta ja soetusmaksumus ühiku kohta on võrdne või suurem kui 10 000 krooni. Põhivara võetakse arvele soetusmaksumuses, mis koosneb ostuhinnast ja muudest kasutuselevõtmist võimaldavatest väljaminekutest.Iga materiaalse ja immateriaalse
Esitatud kulukviitungid kompenseeritakse esitaja pangakontole või kasasse. Eraisikutelt materjalide või muu teenuse ostmisel koostatakse ostu-müügi leping vähemalt kahes eksemplaris, millest üks eksemplar jääb müüjale, teine ostjale. Materjal kantakse kuluks kas ostudokumentide või juhataja poolt toodud dokumentide alusel. Bensiin ja muud materjalid kantakse kuludesse ostudokumentide alusel, varustatakse viimane vastutava isiku märkusega kasutusotstarbe (kulukoha) kohta. Kõik kuludokumendid kontrollitakse raamatupidaja poolt. Materjalide ladu osaühingul pole, materjal ostetakse kasutamisel ja kantakse kohe kuluks. Põhivara kasutatakse rohkem kui üks aasta ja soetusmaksumus ühiku kohta on võrdne või suurem kui 10 000 krooni. Põhivara võetakse arvele soetusmaksumuses, mis koosneb ostuhinnast ja muudest kasutuselevõtmist võimaldavatest väljaminekutest. Iga materiaalse ja immateriaalse
eraldi ja hiljem jaotatakse kuluobjektile otse või läbi põhitegevuse kulukohtade. Kulukohtade määratlemise eesmärgiks on välja tuua, millistes organisatsiooni struktuurides või protsessis tekivad kulutused, mis on vajalikud konkreetseks kuluobjektide valmistamiseks. (Karu, 2008, lk 73) Kululiik on sarnaste tunnustega kulude rühm[ CITATION Mer03 p 443 l 1061 ]. Kulude liigitamine on tegevus, mille käigus eristatakse erinevad kuludokumendid ja grupeeritakse need kulukogumitesse lähtuvalt kulude olemusest (püsivad, muutuvad, väärtust lisavad jt), funktsioonidest (tootmiskulud, müügikulud jt) või kasutamisest majandusüksustes (CIMA, 2002, lk 27). Üheks probleemsemaks aspektiks kulude arvestamisel on üldkulude jaotamine ehk kuidas kaudkulud oleks võimalikult loogiliselt ja põhjendatult jaotatud kuluobjektidele. Põhiliselt kasutatakse üldkulude jaotamisel kuluobjektide
annaabi.ee 
