veergude arvu piiramiseks lähtutud sellest, et kõigil kolmel kuluartiklil (tööjõud, materjalid ja masinad) on nende ressursitasemel kirjeldamiseks vajalikud kolm põhinäitajat: norm, kogus ja hind. Nii kasutatakse tööjõu puhul ajakulunormi, materjalide puhul kulunormi ning masinate puhul jõudlusnormi mõisteid. Veerus 2 esitatakse normi või ühikhinde kood, veerus 6 kuluartikli kood (1 tööjõud; 2 materjalid; 3 masinad). Täpsemalt on veergude sisu selgitatud osas "Näited kuluarvutuse vormide täitmiseks". Vormil on soovitatav töökirjed grupeerida kuluarvutuse peatükkide, kulurühmade, kululiikide ja kulualaliikide kaupa, esitades ka vastavate vahekokkuvõtete summad. 94. Ühikhinnaeelarve vorm ja tähtsamad arvutused
09.98 Sisaldab 1) ehitusekulude liigitus (tabel 1); 2) töövaldkondade liigitus (tabel 2); 3) jaotus kuluartikliteks (punktis 5) Ei kehti ehituse kohta, vaid üldehituse kohta näiteks teed. Kulud jaotatakse töötasu; def. materjali ja konstruktsiooni maksumus ning transpordi kulud; kulud eh. masinatele. Ehituse kogu kulud koosnevad kõigi huvirühmade kulude summast. Kulud tuleb arvutustesse võtta mahuliselt eraldatud osast, tuleb koostada kuluarvutused iga osa kohta eraldi. Kuluarvutuse koostamisel arvestada kulude ja hindade momenditeest märkides aine koostamise ajas. Kui kulud on prognoositud ehituse viimistluse ajal mingil muul tasemel tuleb sellele viidata. Tellija võib mõnda pakkumise kutse dokumentides järgmiste kuluartiklite väljatoomist: 1.töötasu 2. Materjalid 3. Masinad 4. Sots- ja ravikindlustusmaks 5. Ehituse üldkulud ja kasum 6. Kindlustus ja tagatiskulud 7. Käibemaks Ehitustööde liigitus (Erinevalt ELE-st ei ole seotud tööliikidega mõõtühikut)
1. näidati kuluelemente, mida sai antud töös juba tutvustatud otseste ja kaudsete tegevuskulude all ning viise, kuidas neid elemente saab kulude arvutamises kasutada. Kulud, mis on näidatud muutuvate otseste tegevuskuludena, on võimalik kalkuleerida taktikalisel väravast-väravasse tasemel. Erandiks on reisijate hilinemise ning kompensatsiooni kulud, mida lennufirma peab tasuma. Kulud, mis on defineeritud otseste püsivkuludena on parem arvutada strateegilisel tasemel. Hilinemiste kuluarvutuse jaoks on neid mõistlik võtta muutumatute ning ette planeeritavatena, kuna nende kulude tasumisest ei ole lennufirmal pääsu. Samuti on paslikum arvutada ühiskulud strateegilisel hilinemiskulude kalkuleerimise tasemel. Tegevussissetulekute kategoorias paikneva müügitulu on autor antud töösse lisanud. Seda sellepärast, et müügitulud on otseselt seotud reisijate hilinemisega. Seotust näitab näide, kus tulevikutulusid kaotatakse hilinemiste ja reisijate
Arvutada keskmine püsivkulude suurus läbisõidetud kilomeetri kohta Lahendus Sotsiaal- ja ravikindlustusmaksud juhi palgast 144 000 x 0,335 = 48240 kr Veoki püsivkulud kokku aastas 96 000 + 23 000 + 144 000 + 48240 + 65 000 + 5000 + 18 000 + 23 000 + 107 + 82 000 = 504 240 kr Püsivkulu kilomeetri kohta 504 240 / 93 000 = 5,42 kr Veoki muutuvkulud Kuna veok on tegevuspõhise kuluarvutuse põhimõtete järgi kulukandja, oleks iga veokit veokipargis õige vaadelda eraldi kui muutuvkulu keskust. Muutuvkulud tekivad ainult siis kui veok on kasutuses. Kuna muutuvkulud on otseses võrdelise sõltuvuses veoki poolt läbitud kilomeetritega, oleks sobiv taandada selle muutuvkulud läbitud sõidukilomeetrile. Kõige suurem muutuvkulu komponent on kütus, kuna veokite kütusetarbimine on üldjuhul läbitud kilomeetri kohta suur
Ülesanne Arvutada keskmine püsivkulude suurus läbisõidetud kilomeetri kohta Lahendus Sotsiaal- ja ravikindlustusmaksud juhi palgast 144 000 x 0,335 = 48240 kr Veoki püsivkulud kokku aastas 136 96 000 + 23 000 + 144 000 + 48240 + 65 000 + 5000 + 18 000 + 23 000 + + 82 000 = 504 240 kr Püsivkulu kilomeetri kohta 504 240 / 93 000 = 5,42 kr Veoki muutuvkulud Kuna veok on tegevuspõhise kuluarvutuse põhimõtete järgi kulukandja, oleks iga veokit veokipargis õige vaadelda eraldi kui muutuvkulu keskust. Muutuvkulud tekivad ainult siis kui veok on kasutuses. Kuna muutuvkulud on otseses võrdelise sõltuvuses veoki poolt läbitud kilomeetritega, oleks sobiv taandada selle muutuvkulud läbitud sõidukilomeetrile. Kõige suurem muutuvkulu komponent on kütus, kuna veokite kütusetarbimine on üldjuhul läbitud kilomeetri kohta suur
0,22 x 90 300 = 19 866 € 0,24 x 90 300 = 21 672 € Keskmine üldkulu läbisõidetud kilomeetri kohta 18 060 / 100 000 = 0,18 € Veoki muutuvkulud Kuna veok on tegevuspõhise kuluarvutuse põhimõtete järgi kulukandja, oleks iga veokit veoki- pargis õige vaadelda eraldi kui muutuvkulu keskust. Muutuvkulud tekivad ainult siis, kui veok on kasutuses. Kuna muutuvkulud on otseses võrdelises sõltuvuses veoki poolt läbitud teekonna pik- kusega, tuleks arvutada need läbitud sõidukilomeetri kohta. Veoauto muutuvkuludeks on kütuse-
annaabi.ee 
