Kahe maailmasõja vahelise aja kultuur
ning toetas olulisemaid kultuuriasutusi ja ühinguid. Tänu sellele, et Eestil olid tekkinud laiad
välissuhted hakkas muutuma ühekülgne saksa ja vene kultuurimõju Eestile sellega, et Eesti
kultuurist võis üha rohkem leida inglise, prantsuse, skandinaavia ja soome-ugri
kultuurimõjusid. Kuna kultuurisuhtlust korraldavad organisatsioonid tegid tublit tööd, levis ka
Eesti kultuur välisriikidesse.
Maailmasõdade vahel arenes Eesti kultuusist välja moodne euroopalik kõrgkultuur.
Suurenes elukutseliste kirjanike, kunstnike, muusikute ja näitlejate arv, tekkisid uued
professionaalsed teatrid, koorid ja orkestrid. Sel ajal, kui kõrgkultuur arenes ei hääbunud
rahvakultuur, vaid seevastu hoopis rikastus ja kaasajatus.
Haridus ja teadus
Peale Esimest maailmasõda toimusid suured muutused ka Eesti hariduses. Senine
venekeelne õppetöö asendati eestikeelsega ning see toimus osaliselt ka juba sõja ajal.