Raps ehk õlikaalikas (Brassica Napus) · Raps ei talu põuda ega liigniiskust. · Kasvuks kõige paremini sobivad keskmised liivsavi ja saviliivmullad, mille pH on üle 5,5. · Raps annab aastas ühe saagi ning hea saagi seal, kus kasvab oder. · Taim pärineb ristõieliste sugukonnas ja kapsasrohu perekonnast, ning on tekkinud rüpsi ja kapsa looduslikust ristumisest. · Rapsi kodumaadeks Euroopas peetakse Hollandit ja Inglismaad. Rapsi kasutatakse: · Suurimaks rapsi kasutusalaks on toiduainetööstus: rapsist pressitakse välja õli> · > peale õli pressimist jäävad alles rapsikoogid, mis on loomadele valgurikkaks jõusöödaks. · Füüsikainstituudis uuritakse rapsiõli kasutamise võimalusi saeketiõlina. · Rapsiõli leiab kasutust ka ehituses näiteks määritakse sellega katusekivide vorme · Uuritakes ka rapsiõli kasutamis...
mullaharimisvõtetega. Kuid ka täiusliku mullaharimisega ei õnnestu alati umbrohtumust talutavais piires hoida. Samuti on tänaseks Eestis massiliselt levinud umbrohu liigid, mille hävitamine vaid mullaharimisega on aeganõudev ning kallis (näiteks tuulekaer, põldohakas, orashein). Olenevalt kultuurist ja umbrohust väheneb umbrohtunud põllul saak keskmiselt 20-50%, sest umbrohi on tavaliselt konkurentsivõimelisem ning tarvitab kultuurtaimest kiiremini ja rohkem ka toiteelemente. Samuti kaasnevad umbrohtunud põlluga suuremad kulutused mullaharimisel, koristusel ja kuivatamisel. Majanduslikult on mõtekas kasutada raha umbrohutõrjeks, järkjärgult puhastada põllud ning korras põlde väetada. Herbitsiidide toime 1. üldhävitava toimega herbitsiidid hävitavad kogu kasvava taimestiku; 2. valiva toimega herbitsiidid hävitavad ainult teatud liiki taimi, näiteks kõrrelisi, maltsalisi,
istandus- on suur taimekasvatusmajand, mis toodab saadusi (kohvi, suhkruroog, puuviljad jms) müügiks ja tegeleb nende esmase töötlemisega. Istandus saab töötada vaid odava tööjõuga. -kapitalimahukas (masinad, väetised) -töömahukas aastaringselt -kasutatakse palju palgatööjõudu -keskmine saagikus ha kohta, madal inimese kohta -kogu toodang läheb müügiks -Ladina-Ameerikas, Kagu-Aasias, Aafrikas, Vahemeremaades Istandustes saagikus oleneb kasvatatavast kultuurtaimest. muldade erosioon- on üheks oluliseks muldade omadusi halvendavaks ja viljakust vähendavaks protsessiks, mille tulemuseks on ühelt poolt põllukultuuride saagi langus ning teiselt poolt võimalik keskkonna reostamine mullaosakestega mujale kantud toitainete näol. sooldumine ja degradeerumine-Muldade korrapäratu niisutamise korral võib toimuda nende sekundaarne sooldumine. Üleliigse niisutamise puhul tõuseb põhjaveetase
-väike saagikus ha kohta kuid suur inimese kohta -kogu saak läheb müügiks- -kasvatatakse nisu, maisi ja ka teisi teravilja -Põhja-Ameerika keskosa, Austraalia, Venemaa, Ukraina jt. Istandus -kapitalimahukas (masinad, väetised) -töömahukas aastaringselt -kasutatakse palju palgatööjõudu -keskmine saagikus ha kohta, madal inimese kohta -kogu toodang läheb müügiks -Ladina-Ameerikas, Kagu-Aasias, Aafrikas, Vahemeremaades Istandustes saagikus oleneb kasvatatavast kultuurtaimest. Aiandus, köögiviljakuskasvatus. -kapitalimahukas (kasvuhooned, küte, kunstvalgus, väetised, seemned jm.) -kasutatakse palju tööjõudu -kõrge saagikus ha ja inimese kohta -linnalähedane põllumajandus. Milliste Lõuna-Ameerika loodusvööndite piiresse jäävad suurimad põllustatud alad, suurimad istanduspiirkonnad? Savannides ja rohtlates põllud, troopilistes metsas, mäginiitudel istandusel ja savannides.
Miljonite aastate vältel tekkinud kohastumus on looduslikel liikidel selleks liiga hea. Ühegi praegu kasutatava GM-taimesordi puhul pole aastatepikkuste katsetega suudetud tõestada, et tema ellujäämisvõime looduslikus keskkonnas oleks suurenenud, võrreldes tavalise vanemtaimega. Küll aga on paljude kolleegide-ökoloogide katsed näidanud, et GM-taimede sobivus väheneb, võrreldes sama sordi mittetransgeensete suguvendadega. Seevastu on küllalt näiteid, kus kultuurtaimest pärit võõras geen on ristumise käigus sattunud mõnda naabruses kasvavasse metsikusse populatsiooni. See pole üllatav: ammu on teada tõsiasi, et kultuurtaimed ristuvad metsikute sugulastega ning kannavad sinna üle oma aastatuhandete jooksul akumuleerunud "kasulikke" geene. Kuid nagu öeldud, ei piisa ilmselt ka ühest-kahest võõrgeenist, et anda looduses taimedele mingeid olulisi
alade (põllupeenarde, metsatukkade ja hekkide rajamise ja säilitamisega). Nii luuakse ja hoitakse alles elupaigas taimekahjurite peamistele vaenlastele (ämblikud, parasiitputukad). Refuugiumi taimestiku ajastatuse olulisus – olenevalt külvatud kultuurist võib refuugiumi taimestik toimida kui looduslike vaenlaste „läte“ või kui „mülgas“, viies taimekahjurite looduslikke vaenlasi kultuurtaimest eemale. Niisugusel juhul pole mitmekesisest taimestikust kahjuritõrje seisukohalt suurt kasu. Lätemülgas – väidab, et elupaikade kvaliteedi erinevused on äärmuslikud: heades elupaikades (lätetes) ületanud sündimus suremuse ja sealne populatsioon kasvab, aga halbades tingimustes (mülgastes) jääb sündimus suremusele alla ja ilma sisserändeta sureb sealne populatsioon välja.
kasvatamisel. Põllumaastikke saab mitmekesistada põldude suuruse piiramisega, põldude umber looduslike alade (põllupeenarde, metsatukkade ja hekkide rajamise ja säilitamisega). Nii luuakse ja hoitakse alles elupaigas taimekahjurite peamistele vaenlastele (ämblikud, parasiitputukad). Refuugiumi taimestiku ajastatuse olulisus olenevalt külvatud kultuurist võib refuugiumi taimestik toimida kui looduslike vaenlaste ,,läte" või kui ,,mülgas", viies taimekahjurite looduslikke vaenlasi kultuurtaimest eemale. Niisugusel juhul pole mitmekesisest taimestikust kahjuritõrje seisukohalt suurt kasu. Läte-mülgas väidab, et elupaikade kvaliteedi erinevused on äärmuslikud: heades elupaikades (lätetes) ületanud sündimus suremuse ja sealne populatsioon kasvab, aga halbades tingimustes (mülgastes) jääb sündimus suremusele alla ja ilma sisserändeta sureb sealne populatsioon välja.
Umbrohtumine nõuab täiendavaid rahalisi vahendeid ja kulutusi Umbrohud on suure veetarbega Umbrohud on taimehaiguste ja kahjurite levitajad Allelopaatiline mõju Umbrohi on konkurendiks valguse suhtes Mitmed strateegiad kuidas ,,valguse juurde pääseda": - kultuurtaimedest kiirem kasv - kultuurtaimedega sarnane kasvukiirus aga kasv on kiirem kasvuperioodi lõpus (näiteks valge hanemalts) - aeglasem algareng aga lõpuks kultuurtaimest ülekasvav (näiteks põldohakas) - aeglane algareng aga kasutab hästi ära taimikus tekkinud tühimikud (näiteks vesihein) - ülesronivad umbrohud (näiteks roomav madar, hiireherned, konnatatar) Umbrohtude kasulikkus: - umbrohud on geneetilise ressursi allikaks - suurendavad agroökosüsteemi puhverdusvõimet - suurendavad bioloogilist mitmekesisust (kultuurtaimed ei mõju monokultuurina) 29 - vähendavad aurumist
annaabi.ee 
