Põllumajanduslikus kasutuses olevaid gleimuldi on enamasti parandatud kuivendamisega, kuivendamata mullad üldjuhul kultuurmaaks ei sobi, paremini sobib rohumaaks. Miinusteks on liigniiskus ja sellega kaasnev vähene bioloogiline aktiivsus, aeglaselt soojenevad ja kuivavad mullad. Gleistunud leostunud muld (Kog) Kog muld keeb 30 60(70) cm sügavuselt. Kog sobivad kõikide põllukultuuride kasvatamiseks ja on taimekasvatuse seisukohalt Eesti parimad. Viljakust soodustavad kultuurtaimedele soodne reaktsioon, suhteliselt kõrge huumusesisaldus ning suur veemahutavus ja hea füüsikalis-keemilised omadused. Miinusteks sellel mullal on vähene toitainetesisaldus puuduliku väetamise korral, peene- ja väikekivisuse kohatine esinemine, põhjavesi kohati halvasti kaitstud. Gleistunud leetjas muld KI(g) KI(g) muld kihiseb 60(50) 100 cm ulatuses. Väga produktiivne muld ja sobib kõigile põllukultuuridele. Sellel mullal sobib eriti hästi
leiab pruunikas hall või kollakas pruun karbonaat saviliiva või siis moreen liivsavi. Lõuna-Eestis leidub see-eest punakat pruuni saviliiva, kus siis liivsavi moreen, mille karbonaatsus pidevalt lõuna suuna väheneb. Mullad jagunevad ka omakorda erinevatesse kaalukategooriatesse mis jagunevad ära lõimimise alusel. Lõimise alusel jagunevad mullad kergeteks (liiv- ja saviliiv), keskmisteks (kerge ja keskmine liivsavi) ja rasketeks (raske liivsavi ja savi). Enamikule kultuurtaimedele on sobivaimad kergema ja keskmise lõimisega mullad - teatud tingimustel saviliivad (lähedasem liivmullale), peamiselt aga kerged ja keskmised liivsavid (lähedasemad savimullale). Neis on piisavalt suuri poore mullaelustikule vajaliku õhu liikumiseks ja piisavalt peenikesi poore vee kinnihoidmiseks, samuti on nende muldade harimine suhteliselt lihtne. Joonis 2 Hallikas-pruun (kaevetööd kesk-Eestis) Joonis 3 Punakas- pruun (kaevetööd lõuna-Eestis)
Eestist, kus siis leiab pruunikas hall või kollakas pruun karbonaat saviliiva või siis moreen liivsavi. Lõuna-Eestis leidub see-eest punakat pruuni saviliiva, kus siis liivsavi moreen, mille karbonaatsus pidevalt lõuna suuna väheneb. Mullad jagunevad ka omakorda erinevatesse kaalukategooriatesse mis jagunevad ära lõimimise alusel. Lõimise alusel jagunevad mullad kergeteks (liiv- ja saviliiv), keskmisteks (kerge ja keskmine liivsavi) ja rasketeks (raske liivsavi ja savi). Enamikule kultuurtaimedele on sobivaimad kergema ja keskmise lõimisega mullad - teatud tingimustel saviliivad (lähedasem liivmullale), peamiselt aga kerged ja keskmised liivsavid (lähedasemad savimullale). Neis on piisavalt suuri poore mullaelustikule vajaliku õhu liikumiseks ja piisavalt peenikesi poore vee kinnihoidmiseks, samuti on nende muldade harimine suhteliselt lihtne. [1] [2] Pilt 2 Hallikas-pruun (Kesk-Eestis) [3] Pilt 3 Punakas-pruun (Lõuna-Eestis) [3]
Kas taimekaitsevahenditega või ilma? Põllukultuuride viljelus on seotud taimekaitsega, sest koos kultuuridega on ka põllul umbrohud, taimehaigused ja taimekahjurid. Need argumendid pidurdavad kultuurtaimede kasvu, vähendavad saaki ning rikuvad selle kvaliteeti. Et Kultuurtaimedele soodsaid kasvutingimusi seada ja neid hooldada agrotehnikanõuetele vastavalt, on vaja taimekaitsel selle ülesandega tegeleda. Tugevad ja elujõulised taimed suudavad konkureerida umbrohtudega ning ei nakatu kergesti haigustesse ja on vastupidavamad kahjuritele. Enamik taimehaigusi on nakkushaigused, mida tekitavad bakterid, mikroseened ja viirused. Kahjurid on kahjurputukad, kes paljunevad ja levivad nendele soodsates tingimustes kiiresti. Sama kehtib ka taimehaiguste kohta.
# Kui samakõrgusjoonte vahed on väiksed, seda järsem on tõus. 3. küngas - suhteline kõrgus alla 200m; mägi - suhteline kõrgus üle 200m; mäeahelik - reastikku paiknevad mäed mäestik - kõrvuti olevad mäeahelikud koos nende vahel olevate orgudega. mägismaa - mägiline maa-ala, kus madalad mäeahelikud vahelduvad kõrgendike ja madalate nõgudega. 4. # Keeruline põlde harida - rajatakse terrasse; # Karm kliima - vähestele kultuurtaimedele sobilik; # Raske ehitada, puudub materjal ja raske/keeruline vedu; # Puudub küttematerjal - puid ei kasva nii kõrgel; # Ühendus muu maailmaga raske, keeruline; # Hapnikupuudusest tingitud mägihaigus. 5. tasandik - ulatuslik tasane maa-ala, kus suhtelised kõrgused alla 200m * Võivad merepinnast asuda väga erinevatel kõrgustel. * Asustus sõltub tasandiku asukohast ja kõrgusest. lauskmaa - tasandik, kus kõrgustikud vahelduvad madalikega (nt. Ida-Euroopa lauskmaa).
kus on soe, poolkuiv või kuiv kliima. Mullateke toimub kohtades, kus on põhjavesi maapin- na lähedal või kasutatakse jõgede vett niisutamiseks. Kui lähtekivim on hästi lahustuv, siis on põhjavesi ja jõevesi mineraalainete rikas. Inten- siivse aurumise tulemusena kujunevad neil aladel sooldunud mullad. Neil on õhuke, vaevu eristatav huumusekiht, selle all paks, heledam, sooladerikas sisseuhtekiht ja aluskivim. Nõuab taimedelt erilist kohastumist, enamusele kultuurtaimedele sobimatu muld. VIHMAMETSADE MULDADE KUJUNEMINE Vihmametsad asuvad ekvatoriaalvöötmes, kus on aasta ringselt palav ja palju sademeid, mis soodustavad keemilist murenemist ja orgaanilise aine kiiret lagunemist. Orgaaniline aine laguneb peaaegu täielikult, mistõttu huumust tekib vähe. Suure sademete hulga tõttu vaesub muld aluselistest elementidest (Ca, Mg, K, Na jt.) isegi ränist, muutudes tugevas- ti happeliseks
Sügisel tehtava künni korral on põhu ja taimejäänuste lagunemise aeg pikem. Sügisel on kõik tööd lõppenud põllul ja aega rohkem, kevadel tuleb mõelda juba külvile. Sügisel tehakse künd kuni on +10C mullas, sest kuni selleni toimub elutegevus mullas ja lagunemisprotsess käib. Kevadel võtab mulla soojenemine rohkem aega ja aega oodata pole, samas kevadel muld soojeneb kiiremini. Kevadel taimejäänuste lagunemine võtab mullast toiteaineid, mida on vaja kultuurtaimedele juba. Künnisügavuse määrab ära huumuskihi paksus, mis on Eestis 18-25cm. Sügavuse suurendamine on kulukas, sest 1cm võrra suurendamine nõuab 5-7% energiat. Künni viisidest on olemas eeviisiline, silekünd ja ringkünd. Väljaotsa põllul kasutatakse eeviisilist kündi, kus põld jaotatakse ristkülikuteks, kus vahelduvad kokkukünnil ja lahkukünnil eed. Kündi alustatakse kokkukünni eega. Kusjuures kokkukündi alustatakse lahkukünniga, sest vastasel
15. evolutsioon süsteemi pöördumatu ajalooline areng. (nt keemiline, füüsikaline, bioloogiline evolutsioon) 16. olelusvõitlus konkureerimine (nt. gepardi ja hüääni võitlus saagi pärast) 17. geenivool geneetilise materjali vahetus populatsiooni või populatsioonide allosade vahel isendite migratsiooni või ristumise teel. (ühe populatsiooni geenid satuvad teise, näiteks tehakse geenisiiret erinevatele kultuurtaimedele, et nende omadusi parandada) 18. kombinatiivne muutlikkus esineb suguliselt paljunevatel organismidel. (nt viljastumine kaks geenikomplekti saavad kokku) 19. suunav valik uute keskkonnatingimuste tõttu tõusevad esile uute tunnustega isendid. Kujunevad uued ja täiustuvad vanad kohastumused. (nt veeimetajatel voolujoonelise kehakuju tekkimine) 20. suguline valik sugupartneri valik mingite isendi kvaliteeti näitavate omaduste alusel. (nt
Harilik varreöölane kahjustab varsi ja juuri, muneb kõrrelistele, talvitub muna. Kolmas kasvujärk lihakad varred. Varred murduvad, lehed närtsivad. Nukkuvad mullas, talvituvad röövikuna mullas, vahel munana. Närivad end varre sisse. 1 pk. Põlluöölane kahjustab mugulaid ja vilju. Röövik toitub taime lehest, viljast, varrest, mugulast. Mugulates suured augud. Talvitub eelnukuna. Munad lehele või maapinnale. 1 ja 2 kasvujärk kaevandavad umbrohtudes. Kolmas kasvujärk kultuurtaimedele. Sibula kahjurid Selts: mardikalised Sugukond: kärsaklased. Sibula-peitkärsakas kahjustab sibulapealseid, valmik talvitub kulu sees peenardes. Kevadel muneb sibula lehtedesse näritud avadesse. Valmikud ja vastsed närivad lehtedesse auke. Vastsed toituvad lehe kudede sees. Pealsed kuivavad. Nukkuvad mullas. 1 pk aastas. Liblikalised. Sibulakoi talvitub nukuna kuivanud umbrohul. Muneb sibula juurekaelale, lehtede vahele. Röövikud kaevandavad pealsetes. 2 pk. Kahetiivalised
samblas on aga vähe baktereid, mis tuleneb rabale omasele happelisele keskkonnale ning seega pole bakterid suutelised surnuid taimeosi lagundama. See aga on omakorda abiks, et sinna ei sattuks võõraid konkurente ja rabataimede all paiknev turbakiht ei hävineks. Seentest saab välja tuua tylospora fibrillose, mida on peetud üheks haruldaseks tavaliseks rabaseeneks. Inimtegevus mõjutab rabasid enamasti turvase kasutamise tõttu. Sellest saadakse kütteainet, kasutatakse kasvupinnana kultuurtaimedele, pannakse alla loomadele, kasutatakse aianduses ning on ka keemiatööstuses tooraineks. Turbast toodetakse väetisi, vaikusid, aktiivsütt, piiritust ja värvaineid. Turbavarud vähenevad pidevalt ja selle uue moodustumine on väga aeglane protsess aastas tekib juurde vaid umbes 1mm turvast. Turba kasv aeglustub ka tänu kliima soojenemisele. Turbamuda kasutatakse veel mitmekesise raviainena, mis leiab üha enam kasutamist. Väärtuslikud on ka ravimtaimed,
toitainetesisaldus aga kõrge koresesisalduses muudab seda väiksemaks. Suurim miinus sellel mullal on see et ta on põuakartlik. Leetjas muld(KI). KI muld keeb 60 – 90 cm ulatuses. KI peamine miinus on see et seda on raske harida. Selle maatükk on kompaktne ja sobib põlluks. Hinnang kasutussobivusele Leostunud mullad sobivad kõikide põllukultuuride kasvatamiseks ja on taimekasvatuse seisukohalt Eesti parimad. Viljakust soodustavad kultuurtaimedele soodne reaktsioon, suhteliselt kõrge huumusesisaldus, suur veemahutavus ning head füüsikalis-keemilised omadused. Leostunud mullad on harimiskindlad ja vastupidava struktuuriga. Mullaelustiku tegevus on aktiivne ja sellesse on haaratud kogu mullaprofiil. Saagikus sõltub põhiliselt väetamisest, õigest agrotehnikast ja sademetest vegetatsiooniperioodil. Enamasti ei vaja leostunud mullad lupjamist. Põllul esinevatele mullaerimitele boniteet ja põllu kaalutud keskmine boniteet
Haritava maa boniteet võib ulatuda 40 – 60 hp. Peamiselt levivad need mullad Kesk-Eestis. Mullareaktsioon on 6,5 – 7 suurenedesprofiili alumisest horisontides. Leostunud muldade aktiivveemahutavus on sõltuvalt mulla lõimisest keskmine või üle keskmise (2000 – 2500 tonni vett hektari kohta). Leostunud saviliiv- ja liivsavimullad sobivad kõikide põllukultuuride kasvatamiseks ning on taimekasvatuse koha pealt Eesti parimad mullad. Viljakust soodustavad kultuurtaimedele soodne reaktsioon, kõrge huumusesisaldus, suur veemahutavus ning head füüsikalis-keemilised omadused. Sellised mullad on harimiskindlad ja vastupidava struktuuriga. Mullaelustiku tegevus on aktiivne ning kogu mullaprofiil on selllesse haaratud. Peamiselt sõltub saagikus väetamisest, õigest agrotehnikast ning sademetest vegetatsiooniperioodil. Enamasti ei vaja leostunud mullad lupjamist. Leostunud muldade
happelises keskkonnas-seeneline lag, leelilises- akumuleerimiseks ning omastamiseks taimede bakteriaalne lag, 6.CaCO3 sisaldus-liiga poolt, 2.Täiendada vastavalt vajadusele toitainete kõrge(pae pealsd mullad) pärsib varusid mullas ning vältida nende kadusid, mikroorganismide tegevust, opt soodustab, 3.Soodustada mulla kasulike mikroorganismide 7.Füüsikalise savi sisaldus-savi muldades elutingimusi ja 4.Taksitada kultuurtaimedele lagunemine aeglasem, parimad ting huumuse kahjulikke mikroorganismide levikut ja hävitada tekkeks keskmise lõimisega muldades, esineb neid. Selleks on vaja 1.Huumusevaeseid muldi paralleelselt aeroobsed ja anaeroobsed ting, rikastada orgaanilise ainega, kasutades selleks 8.Mulla bioloogiline aktiivsus-lagundajate sõnnikut, väetusturvast, komposte ja haljasväetisi, liigiline koosseis ja arvukus. 2.Lubjatada happelisi muldi, 3
arvu järgi. Ka mõlemasse klassi kuuluvate taimeliikide siseehitus on erinev. Kus kasvavad õistaimed? Õistaimed on levinud väga laialdaselt, sest nad on hästi kohastunud temperatuuri, niiskuse ja teiste keskkonnatingimuste muutustega. Vähesed õistaimed suudavad kasvada külmas Arktikas. Rohkesti on neid kõikjal mujal nii maismaal kui veekogudes. Paljudest looduslikest liikidest on inimene aretanud uusi sorte, mida kasvatatakse põldudel ja aedades. Lisaks kultuurtaimedele on aia- ja põllumaade sagedased asukad ka umbrohud, kes samuti kuuluvad õistaimede hulka. Kuidas paljunevad ja arenevad õistaimed? Õistaimed paljunevad suguliselt ja mittesuguliselt. Sugulisel paljunemisel toimub kaheliviljastumine. Munaraku viljastumiseks peab tolmutera sattuma emakasuudmele. Seda protsessi nimetatakse tolmlemiseks. Enamikul liikidel toimub tolmlemine putukate, teistel tuule abil. Mõned liigid on isetolmlejad. Viljastumisjärgselt moodustab sigimik
Iseloomulik on struktuurne, vett ja õhku läbilaskev šokolaadipruun, hallikaspruun,punakaspruunvõi kollakaspruunmetamorfne uhtehorisont (Bw), mis on savistunud, hästi vett ja õhku läbi laskev ja annab seega mullale taimekasvatuse seisukohalt väga head omadused. Leostunud saviliiv- ja liivsavimullad sobivad kõikide põllukultuuride kasvatamiseks ja on taimekasvatuse seisukohalt Eesti parimad. Viljakust tagavad kultuurtaimedele soodne reaktsioon ja suhteliselt kõrge huumusisaldus, suur veemahutavus ning head füüsikalis-keemilised omadused. Leostunud mullad on harimiskindlad ja vastupidava struktuuriga. Kogu mullaprofiil on haaratud aktiivse mullaelustikuga. Saagikus sõltub põhiliselt väetamisest, õigest agrotehnikast ja sademetest vegetatsiooniperioodil. Leostunud muldi pole vaja enamasti lupjata. Mulla miinusteks on: peen- ja väikekivisuse
o temperatuur, mis saadakse, kui kasvuperioodi algusest summeeritakse kõik ööpäeva keskmised temperatuurid, mis ületavad + 10 kraadi. (Eestis kõigub 1650o 2000o vahel) Aktiivsete temperatuuride summa alusel eristatakse agrokliimavöötmed. niiskusolud - taimede veevajadus on erinev. Oluline pole mitte ainult sademete hulk vaid ka nende ajaline jaotus. (N: hirss vajab 3 vihmast ja 3 kuivemat kuud. Riis pidevat niiskust. Maapähkel 3 vihmast, kuid vaid 1 kuivemat kuud. Enamikele kultuurtaimedele ei sobi, et pikad kuivaperioodid vahelduvad üksikute sademeterikaste päevadega. Kunstlikku niisutust kasutatakse ka sademeterikastes maades (n. Norra, Rootsi, Soome, Eesti) 2. Mullad viljakus - viljakaimad mullad on mustmullad soojas parasvöötmes ja pruunmullad mõõdukas parasvöötme merelises. paksus, lõimis parima lõimisega on saviliiv- või liivsavimullad 3. Reljeef tasane, mägine tasased alad soodsamad, mägisemates piirkondades on ülekaalus käsitsitöö ja seal
maapinna lähedal kaste tekkimisel. Tuleb silmas pidada, et relatiivne niiskus ei iseloomusta veeauru hulka õhus vaid näitab mitu protsenti moodustab olemasolev veeauru rõhk küllastuseks vajalikust. Elusorganismid sisaldavad vett ja kaotavad seda aurustumise käigus. Veekaotuse intensiivsust mõjutab ümbritseva õhu relatiivne niiskus ning enamik organisme on kohandunud mingile niiskusrežiimile. Inimesele, paljudele loomadele samuti suurele hulgale kultuurtaimedele on hästi talutav relatiivne niiskus 50 - 70 protsenti. Liiga madal või ka liiga kõrge relatiivne niiskus võivad selleks mittekohanenud organismile mõjuda kahjustavalt. 4. Niiskuse defitsiit ehk küllastusvajak (tähis d) on hetkel õhku küllastava ja olemasoleva veeauru rõhu vahe. d=E-e Niiskuse defitsiiti mõõdetakse samades ühikutes, milles veeauru rõhku. Niiskuse
Asendusoks võnklik, suurte leherootsu jäänustega. Koor läikiv, punakaspruun. Pungad ümarkoonilised, oksa lähedale hoiduvad. FENOLOOGIA JA OHTLIKUD KAHJUSTAJAD Vaarikas on väga vastuvõtlik haigustele. Kui taimedele ei ole loodud neile omaseid kasvutingimusi, siis on vaarikate kasvatamine seotud suurte riskidega. Otseste kadude tõttu hävib suur hulk viljadest. Maailmas on vaarikal teada 22 seen-, 1 mükoplasma-,2 bakter- ja üle 20 viirushaiguse. Agrotehniliste võtete eesmärk on luua kultuurtaimedele soodsad kasvuolud, mis muudavad nad vähem vastuvõtlikemaks taimekahjustajatest. Tabel 4. Vaarikataime areng ja kahjustajad Kuu 0 0 0 0 0 0 07 0 0 1 1 1 1 2 3 4 5 6 8 9 0 1 2 Pungade puhkemine + Võrsete kasvamine + + Võrsete valmimine + +
väljendatud protsentides. Kuiva õhu relatiivne niiskus on 0% ja küllastunud õhul 100%. Mõnikord võib relatiivne niiskus ületada 100%. Sellist olukorda nimetatakse üleküllastuseks. Temperatuur mängib relatiivse niiskuse puhul tähtsat rolli. Kui temperatuur tõuseb, siis relatiivne niiskus langeb. Enamik organisme on kohandunud mingile niiskusreziimile. Inimesele, paljudele loomadele ja ka suurele hulgale kultuurtaimedele on hästi talutav relatiivne niiskus 50 - 70 protsenti. Liiga kõrge või liiga madal relatiivne niiskus võivad neile kahjulikud olla. Eesti ilmastik on üldiselt niiske ja väga harva langeb õhuniiskus alla 30%. Keskmine õhuniiskus Eestis on 80-83%. Kõige madalam on see keskmiselt mais (70 %) ja kõige kõrgem hilissügisel ja talve esimesel poolel, keskmiselt kuni 90 protsenti. 10 3. Metoodika Kõigepealt valisime välja teema
monokultuuride puhul) ja selles, et polükultuurid pakuvad kahjurite looduslikele vaenlastele 8 mitmekesisemat toidubaasi, mis suurendab kahjurite vaenlaste kohalolekut ja bioloogilist kontrolli. Külvikorra tõttu peavad kahjurid iga aasta migreeruma uutele põldudele, et leida omale meeldivad peremeestaimed (Parker et al. 2016). Üks loodusliku mitmekesisuse kasu on tolmeldavate putukate kaitsmine, mis on tähtis paljudele kaheidulehelistele kultuurtaimedele. Kimalaste pesade asustustihedus on kõrgeim just mitmekesistemates elupaikades. Üldiselt looduslik mitmekesisus omab mitmeid eeliseid kultuurtaimede tasandil. Talu või farmi tasandil looduslikul mitmekesisusel on teistsugused väärtused kui ühe põllu tasemel. Näiteks saab looduslikku mitmekesisust suurendada ühe kultuurtaime ridade vahel teist kultuurtaime kasvatades. Loodusliku mitmekesisuse kasu
Kõige suurema osa põllumuldadest moodustavad leostunud mullad Rakke ja Järva-Jaani piirkonnas. Kaasnevad mullaliigid on peamiselt leetjad mullad ning kõrgematel kohtadel rähksed rendsiinad. Madalamatel pinnavormidel esinevad gleistunud variandid ning leostunud või küllastunud gleimullad. Viljakus: Leostunud saviliiv- ja liivsavimullad sobivad kõikide põllukultuuride kasvatamiseks ja on taimekasvatuse seisukohalt Eesti parimad. Viljakust soodustavad kultuurtaimedele soodne reaktsioon, suhteliselt kõrge huumusesisaldus, suur veemahutavus ning head füüsikalis-keemilised omadused. Leostunud mullad on harimiskindlad ja vastupidava struktuuriga. Mullaelustiku tegevus on aktiivne ja sellesse on haaratud kogu mullaprofiil. Saagikus sõltub põhiliselt väetamisest, õigest agrotehnikast ja sademetest vegetatsiooniperioodil. Enamasti ei vaja leostunud mullad lupjamist. Huumusesisaldus metsamuldadel 4,5...5%, põllumaadel 2,7...3%. Lasuvustihedus 1,4..
- korralikult ümberkeeratud künniviil loob juurumbrohtude puhtama külviaseme - intensiivne kõrrekoorimine risoome ja roomjuuri tükeldavate tööorganitega - mulla tihenemise vältimine 4. Äestamiste ja vaheltharimiste optimaalne kasutamine: - võimalikult umbrohtude nooremas arengujärgus - õige mullaniiskuse juures - sobivates (talumiskindlates) kultuuride kasvufaasides - äestamisega ei tohiks tekitada kultuurtaimedele lisastressi (tugeva põua ja öökülmade korral) - 5. Leegitamine: - kui teised meetmed tulemusi ei anna - enne külvi seemneumbrohtude tõrjeks - rühvelkultuuridel - mitte põletada, vaid surmata umbrohutaimed 6. Muud meetmed: - allakülvid - pinnase multsimine Printsiip, et võimalikult palju umbrohtusid enne külvi kahjutuks teha, on üks oluline põhitõde. Kui
seemnetega vilja. Õistaimed paljunevad vegetatiivselt juurte, varte, lehtede või nende muudendite abil. Õistaimed on levinud väga laialdaselt, sest nad on hästi kohastunud temperatuuri, niiskuse ja teiste keskkonnatingimuste muutustega. Vähesed õistaimed suudavad kasvada külmas Arktikas. Rohkesti on neid kõikjal mujal – nii maismaal kui veekogudes. Paljudest looduslikest liikidest on inimene aretanud uusi sorte, mida kasvatatakse põldudel ja aedades. Lisaks kultuurtaimedele on aia- ja põllumaade sagedased asukad ka umbrohud, kes samuti kuuluvad õistaimede hulka. Õistaimed on tänapäeval kõige liigirikkam taimerühm – selles on umbes 240 000 liiki. Nad arenesid ürgsetest paljasseemnetaimedest. Ligikaudu 3/4 õistaimedest kuulub kaheiduleheliste hulka, mis on oma ehituselt, kujult ja eluvormilt mitmekesisemad kui üheidulehelised. Eestis kasvab looduslikult umbes 1400 liiki õistaimi. Enamik Eestis kasvavatest õistaimedest on kaheidulehelised
Mulla aktiivset happesust väljendab mulla reaktsioon, mida kirjeldatakse logaritmilise suuruse pH kaudu. Selle järgi jagunevad mullad tugevalt, mõõdukalt ja nõrgalt happelisteks Potentsiaalne happesus- põhjustavad neeldunud vesiniku- või alumiiniumiioonid ning dissotseerumata happed. Asendushappesus-on põhjustatud neutraalsooladelahuste poolt, mis tõrjuvad mulla koostisest välja vesinik- ja alumiinuimioonid. Need samad alumiiniumioonid on kahjulikud enamusele kultuurtaimedele. Hüdrolüütiline happesus-Hüdrolüütilist happesust põhjustavad läbi aluseliste soolade hüdrolüüsi mulla koostisest väljatõrjutud ioonid. Kajastab mulla kogu happesust Leeliselisus-on keemilise ühendi võime moodustada teatavas keskkonnas (tavaliselt vees) hüdroksiidioone, mis neutraliseerivad happeid Tahke faasi tihedus-e mulla erikaal määratakse grammides 1 cm3 tahke faasi kohta. Mulla puhul tahke faasi tihedus sõltub mulla mineraalsest koostisest
Preparaadi vorm: õli dispersion. Proteus 110 OD on laia toimespektriga insektitsiid, mis sisaldab kahte erineva toimemehhanismiga toimeainet. Deltametriin on kontaktne toimeaine, mis kleepub taime lehe pealispinnale. Mõjub kahjuritele koheselt läbi nahapinna, häirides nende närvitalitlust ning pidurdab putukate toitumisintensiivsust. Kulunorm- 0,5 – 0,75 l/ha, veekulu - 200-300 l/ha Kordus-kuni 3 korda kasvuajal, ooteaeg-14 p Hind – 27eur/l Umbrohud Orashein (Elymus repens) Ennetatav Kultuurtaimedele soodsate kasvutingimuste loomist,taimede tiheda seisu saavutamist. Kasutamine puhta külvise ja käärinud sõnniku. Umbrohtude levikut põldudele tõkestab ka nende õitsemiseelne niitmine jäätmaadel,teede ääres.Saagi õigeaegne koristamine. Agrotehniline Koorimine.Kui peale koorimist moodustub 2-3 uut võrset tuleb uuesti koorida või künda.Süiskünniga maetakse kurnatud risoomid sügavale mulda. Allakülvid ja pinnase multsimine. Füüsikalis-mehaaniline
umbrohuseemned idanema. Taliteraviljade külv on teiseks oluliseks tööks sügisel Asjatundlikud põllumehed peavad sügiskündi taimekasvatusliku tootmise vundamendiks. Selle headusest sõltub olulisel määral põllukultuuride saagikus. Seepärast tuleb sügiskünnile osutada ka vajalikku tähelepanu. Künni headus sõltub suurel määral adrast, künnimehe oskustest ja teadmistest ning põllu seisundist. Oma tegevusega loob inimene põllul soodsad tingimused kultuurtaimedele. Kobestamine ja muldamine suurendab õhusisaldust mullas. Et põllud aja jooksul viljatuks ei muutuks, põlde väetatakse. Mulla omaduste parandamiseks kasvatakse põldudel 3-4 aastat põldheina, seejärel taas teravilja või muid kultuure. Liigniisketel põldudel tehakse maaparandust. Järjest rohkem tegeldakse meil mahepõllundusega ei kasutata mineraalväetist, vaid sõnnikut. 2. EEESTI MULLAD
Auksiini toime esilekutsumiseks põllumajanduses, aianduses kasutatakse sünteetilisi auksiine, sest need on IAA-ga võrreldes stabiilsemad. Puude pritsimisel viljade valmimisel kasutatakse sageli -naftüüläädikhapet, juurte moodustumiseks peritsüklist indoolvõihapet. Herbitsiididena kasutatakse 2,4D ja 2,4,5 T (trikloorfenoksüäädeikhape). Need ühendid hävitavad viljapõldudel kaheidulehelised umbrohud, aga ei mõju üheidulehelistele kultuurtaimedele, sest nende kasvukuhik on peidetud lehtede vahele ja ei kahjustu. Giberelliinid Nimetus tuleneb seene nimetusest, milles need ühendid esimesena avastati. Avastatud ~125 erinevat esindajat. Üle saja neist taimedes. Kuuluvad terpenoidsete ühendite hulka st koosnevad viiesüsinikulistest isopreeni jääkidest. Gibereliinide (GA) molekulid koosnevad neljast isopreeni jäägist, st on diterpeenid ja sisaldavad 20 süsiniku aatomit. Ahelad on tsükliseerunud. Jaotatakse kaheks rühmaks:
Kõik aga oleneb inimesest. Kui talle meeldib näiteks, et naat kasvab aias, siis tema jaoks see ei ole umbrohi. · Võtavad kultuurtaimedelt ära kasvuruumi. Juba taimede algarenemisel algab kultuurtaimede ja umbrohtude vahel võitlus ruumi pärast. Selles võitluses võivad jääda püsima mõlemad või tõrjub tugevam nõrgema välja. · Varjavad kultuurtaimi. Tavaliselt on kultuurtaimede kasv aeglane. Umbrohud võivad kasvus ette jõuda ning kultuurtaimi tugevasti varjata. Kui kultuurtaimedele on algarenemiseks loodud soodsad kasvutingimused, suudavad nad ise umbrohte varjata ja lämmatada. · Vähendavad mullaniiskust. Umbrohud tarvitavad vett tavaliselt rohkem, sest enamikul neist on tugev lai lehestik, seega suur aurumispind. · Võtavad ära taimetoitaineid. Pinnaühiku kohta kulutatud toitainete hulk oleneb umbrohtude liigist ja rohkusest. · Eritavad kasvukeskkonda mitmesuguseid keemilisi aineid kas juureeritistena, lenduvate gaasidena või lehtede eeterlike õlidena
Taimekasvatuses on kõige vajalikumad CO2, O2 ja N, millest kaht esimest kasutavad taimed otseselt, viimast aga kaudselt . Taimel hingavad nii maapealsed kui maa-alused organid. Suurim hapnikutarve on idanemisperioodil hapniku puudusel seemned ei idane ja võivad rikneda. Juured tarbivad kõige rohkem O2 taime õitsemisperioodil, mil mulla sisaldus ei tohi langeda alla 9 12%. Muld Muld on taimedele kinnitus- ning toitainete ja vee hankimiskohaks. Enamikule kultuurtaimedele on kasvuks kõige paremad kergema ja keskmise lõimisega saviliiv või liivsavi mullad. Sellistes muldades on piisavalt suuri poore, et mullaelustikule vajalik õhk saaks liikuda ja piisavalt peenikesi poore, mis vett kinni hoiavad. Keskkonna reaktsioon Taimede normaalseks kasvuks ja arenguks on vajalik ka sobiv keskkonna reaktsioon. See on kultuuride lõikes küllaltki erinev, kuid valdavale enamikule kultuuridest on soodne neutraalne või nõrgalt happeline reaktsioon
Eriti on hea kasutada sügisel, kui on näha, et saagikus tuleb väiksem. Nt. põhku mulda kündes seotakse lämmastikku. Põhus 75...100 : 1 10 C :N Mullas 1 10 Mikroorganismid kasutavad mullas vabalt oleva lämmastiku järgmine aasta keha laguneb mulda. Toiteainete vaeses mullas kahjulik nähtus mikroorganismid muutuvad konkurentideks kultuurtaimedele. Lämmastikku tuleks anda 5...10 kg. LÄMMASTIK JA TEMAGA TOIMUVAD PROTSESSID MULLAS Lämmastik on ainus element, mida ei sisalda mullamineraalosad. Mullas on üldlämmastikku sisaldus 0,1-0,3%. Mulla künnikiht ~3000t/ha, 3-9t lämmastik Turvasmuldades suurem, kuni 99%mulla üldlämmastikust on orgaanilisel kujul. Vaid 1-3% on orgaanilisel kujul: kas ammoonium või nitraatioonidena mulla kolloididel. Taimedele omastatava (nitraat ja ammoonium) lämmastiku ühendid:
Vesi Taimede veetarve on suur: ühe kaaluühiku kuivaine tekkeks kulub vett 2001000 või veelgi enam korda rohkem. Suurim veetarve on taimedel õitsemisefaasis ja vahetult enne seda ning viljade moodustumisel ja valmimisel. Vähim vett tarbivad taimed idanemisfaasis Õhk Taimekasvatuses on kõige vajalikumad CO2, O2 ja N. Suurim hapnikutarve on idanemisperioodil hapniku puudusel seemned ei idane ja võivad rikneda. Juured tarbivad kõige rohkem O2 taime õitsemisperioodil Muld Enamikule kultuurtaimedele on kasvuks kõige paremad kergemad ja keskmised saviliiv või liivsavi mullad. Sellistes muldades on piisavalt suuri poore, et mullaelustikule vajalik õhk saaks liikuda ja piisavalt peenikesi poore, mis vett kinni hoiavad Keskkonna reaktsioon Neutraalne,nõrgalt happeline enamikele sobilikum. Kultuuride kasvule ja arengule on keskkonna reaktsioon määrava tähtsusega seemnete idanemisfaasis. 4. Toiteelemendid taimede arengu ja kasvutegurina
piison+veis Eesmärgid: *haiglane huvi *luua uusi liike *tervete kromosoomikomplektide lisamine *üxikute kromosoomide lisandumine e adifitsioon *üxikute kromosoomide asendamine e substitutsioon *introgressioon *saada isas-steriilseid vorme e alloplasmilised liinid *heteroosiefekti ärakasutamine 75. Introgressioon- üxikute kasulike geenide ülekanne metsikutelt eelastelt kultuurtaimedele transgeensed liinid 76. Meetodid ristamatuse barjääri ületamisex *immonusupressantide kasutamine immuunsuse mahavõtmine, mis takistab ristamist *emakakael ja emakasuue lõigataxe läbi e eemaldataxe *läbilõigatud emakakael poogitaxe isastaimega *töötlemine kasvuainetega *retsiprookne ristamine *embrüokultuur *füsioloogiliselt aktiivsete ainete kasutamine *vaheliikide kasutamine *vegetatiivne lähendamine *tolmendamine tolmuseguga *ploidsuse võrdsustamine *mitmekordne tolmendamine
Eesmärgid: *haiglane huvi *luua uusi liike *tervete kromosoomikomplektide lisamine *üxikute kromosoomide lisandumine e adifitsioon *üxikute kromosoomide asendamine e substitutsioon *introgressioon *saada isas-steriilseid vorme e alloplasmilised liinid *heteroosiefekti ärakasutamine 75. Introgressioon- üxikute kasulike geenide ülekanne metsikutelt eelastelt kultuurtaimedele transgeensed liinid 76. Meetodid ristamatuse barjääri ületamisex *immonusupressantide kasutamine immuunsuse mahavõtmine, mis takistab ristamist *emakakael ja emakasuue lõigataxe läbi e eemaldataxe *läbilõigatud emakakael poogitaxe isastaimega *töötlemine kasvuainetega *retsiprookne ristamine *embrüokultuur *füsioloogiliselt aktiivsete ainete kasutamine *vaheliikide kasutamine *vegetatiivne lähendamine *tolmendamine tolmuseguga *ploidsuse võrdsustamine *mitmekordne tolmendamine
katioonide hulka, mida muld on võimeline kinni pidama ning vahetama lahuse katioonide vastu. See on seda suurem, mida enam leidub mullas füüsikalist savi ja huumust. Negatiivse elektrilise laenguga ibe-ja huumuseosakesed on võimelised oma pinnal kinni pidama ja vahetama katioone mullalahuses olevate katioonide vastu. Kui küllastusaste on üle 75%, siis ilmneb mulla sooldumine (Na korral). Kui mulla küllastusaste on alla 50% , siis on see kultuurtaimedele kahjulik happelisus. Mulla happelisus on mulla olulisim keemiline ja füüsikalis-keemiline omadus. Seda põhjustavad orgaaniline aine ja mulla mineraalosas toimuvad kristallokeemilised muutused ja alumiiniumi mobiliseerumine. Muld on tugevasti happeline, kui pH on alla 4,5. Muld on mõõdukalt happeline, kui pH on 4,5-5,5. Muld on nõrgalt happeline, kui pH on 5,5-6,5. Muld on neutraalne, kui pH on 6,5-7,2. Muld on leeliseline, kui pH on üle 7,2.
linnud. PÕLD Põld on haritav maa, kus kasvatatakse peamisels lühiealisi (1-2-aastasi) kultuurtaimi. Peamised põllutööd * Kõrrekoorimine (teraviljapõllul); * Sügiskünd * Äestamine * Külviaeg * Umbrohutõrje * Muldamine Elutingimused põllul * Avatud maastik ilmastik mõjutab põldu rohkem kui metsa. * Valgusküllane * Inimene loob soodsad tingimused kultuurtaimedele. * Põllu harimine masinatega muudab mulla omadusi. * Tahtlik maaparandus. Teraviljad Rukis Oder Nisu Kaer Külvipind 1999. a 24 000 ha 154 000 ha 66 000 ha 61 000 ha Nõudlikkus Nõudlik Vähenõudlik Nõudlik Vähenõudlik Külmakindlus Tundlik Külmakindel Tundlik Tundlik
arenevate seemnetega vilja. Õistaimed paljunevad vegetatiivselt juurte, varte, lehtede abil. Õistaimed on levinud väga laialdaselt, sest nad on hästi kohastunud temperatuuri, niiskuse ja teiste keskkonnatingimuste muutustega. Vähesed õistaimed suudavad kasvada külmas Arktikas. Rohkesti on neid kõikjal mujal nii maismaal kui veekogudes. Paljudest looduslikest liikidest on inimene aretanud uusi sorte, mida kasvatatakse põldudel ja aedades. Lisaks kultuurtaimedele on aia- ja põllumaade sagedased asukad ka umbrohud, kes samuti kuuluvad õistaimede hulka. Õistaimed on tänapäeval kõige liigirikkam taimerühm selles on umbes 240 000 liiki. Nad arenesid ürgsetest paljasseemnetaimedest. Eestis kasvab pärismaisena umbes 1400 liiki õistaimi. Õistaimed on enamiku taimekoosluste peamiseks osaks. Nad pakuvad toitu, varju ja kaitset paljudele organismidele. Ka inimene kasutab igapäevases elus taimedest kõige enam just õistaimi
soojad päikese kiired ei jõua mullani.4) Eriti tähtis algarengu staadiumis, soojas mullas on intensiivsem ka bakterite tegevus muld elab. Soojas mullas tekib rohkem taimedele kättesaadavaid toitaineid. 5)Umbrohi levitab taimekahjureid ja haigusi. Orasöölane, kelle elutsemine kahjustab taimi, muneb kassitapu ja põldpiimohaka lehtedele. Teraviljakahjurid rootsikärbes, viljasääsk , munevad kõrrelistele umbrohtudele. Paljud kahjurid võivad umbrohtudelt üle minna kultuurtaimedele. Umbrohud soodustavad ka haiguste levikut Kõrrerooste, jahukaste, tungalterad, kõrrelistel teraviljadel kui ka kõrrelistel umbrohtudel. Umbrohi raskendab mullaharimist ja koristustöid. Raskendab kündi ja mulla harimise kvaliteeti, kütust kulub rohkem. Umbrohi põhjustab teravila lamendumist- suured saagi kaod, suureva koristuskulud , kombainid ummistuvad, puhastamiskulud on suuremad, tööjõudu läheb rohkem jne.. .Rukki terade hulgas võib olla
mulla varusid. Aastakulu on suur, kuid sellega ei kaasne taimset produktsiooni. Kultuuridest vabal põllul (parem, kui see toimub vahe- või järelkultuuride all) peab toimuma mõningate orgaaniliste väetise liikide (põhk, värske sõnnik) eellagunemine, et kultuuride intensiivse kasvu ajaks nende negatiivset mõju enam ei esineks. MULLAHARIMINE Eesmärk: - mitmesuguste harimisvõtete abil soodsate kasvutingimuste loomine kultuurtaimedele - mullaviljakuse pidev suurendamine Mullaharimine peab tagama: optimaalsed füüsikalised tingimused keemilisteks ja bioloogilisteks protsessideks mullas. Tootmisressursside kallinemine ja keskkonnanõuete karmistumine on sundinud tootjaid järjest enam pühandama tähelepanu taimekasvatussaaduste tehnoloogia valikule. Eestis on senini valdavaks tootmisviisiks nn adrapõhine tootmisviis. Järjest enam on hakatud põllukultuure kasvatama minimeeritud mullaharimise ja ka otsekülvi
Putukad ja pisiimetajad kasutavad pragusid elupaigana, varjepaigana, toitumisel. Kahepaiksed ja roomajad kasutavad pragusid varjumiseks ja ka toitumiseks (putukad). Linnud otsivad toitu, harvem pesitsevad. Kiviaiad koos ümbritseva elupaigatüübiga võivad olla rändekoridoriks. Niidulapid, põllu- ja teepeenrad Niidud on olulised õitsvatele taimeliikidele sellega seostub tolmeldajate mitmekesisus, mis võib hästi mõjuda ka põldude kultuurtaimedele. Taimeliigid ise kui ümberringi on põllud või metsad, siis kaitseb niiduliike. Intensiivselt majandatavate põldude ääres on põllupeenrad "umbrohtude" refuugiumiks. Väikeveekogud ja märgalad Kahepaiksete paljunemiskohad. Mitmete putukaliikide (tolmeldajad või röövtoidulised putukad) paljunemiskohad. Elustiku joogivee hankimise kohad. Ojades, pisikestes paistiikides võivad olla kalad, linnud tulevad toituma (putukad, kalad). Niiskuslembesed looduslikud taimeliigid, sh orhideed.
kahjurite arvestuse ja prognoosi põhjal keemiliste ja bioloogiliste taimekaitsevahendite kasutamises. Integreeritud tõrje kätkeb endas: · haigustele ja kahjuritele vastupidavate ning umbrohtude suhtes konkurentsivõimeliste sortide kasvatamist. See võimaldab vähendada vajadust keemiliste taimekaitsevahendite kasutamise järele. Väga oluline on terve istutus- ja külvimaterjal, mille kasvatamisel tehtud korralik taimekaitse vähendab hilisemat tõrjevajadust; · kultuurtaimedele soodsate kasvutingimuste loomist. Selle tagajärjel suureneb nende vastupidavus taimehaigustele ja kahjuritele, paraneb konkurentsivõime umbrohtude suhtes. Oluline on järgida õiget agrotehnikat rakendada külvikordi, tagada mulla-, vee- ja õhureziimi reguleerimine, tasakaalustatud väetamine, õigeaegne ning korralik mullaharimine. Efektiivse taimekaitse aluseks on viljavaheldus ning seda just eriti umbrohtude, haigustekitajate ning kahjurite arvukuse kontrolli all hoidmiseks;
lageraietest. Turberaietel on ka eeliseid: · asendamatud puistutes, kus lageraie kahjustaks metsa muid funktsioone (ravim- ja marjataimede kasvualad; kaitset vajavate lindude ja loomade elupaigad; loodus- ja kultuurimälestisi ümbritsevad puistud; puistuis, kus lageraie rikuks maastikuilme); · väiksemad metsauuendamiskulutused; · sobiv kasutada kaitsemetsades; · putukkahjustuste oht looduslikele taimedele on väiksem kui kultuurtaimedele (Hylobius abietis). Enamiku turberaieviiside korral saadakse uus metsapõlv vana metsa all olevast järelkasvust, mis lühendab raieringi. S.t. kui lageraiete puhul pärast metsa raiumist kulub 3-4 a. taasmetsastamiseks, siis turberaiete puhul on pärast vana metsa raiumist järelkasv juba olemas. Esimeste raietega raiutakse tavaliselt välja kehvemad, kahjustatud puud, samuti tormihellad ja järelkasvu kõige enam varjavad puud. Headesse valgustingimustesse
annaabi.ee 
