otsustama, kas ta üldse tahab sisse astuda. Ostukeskuste revolutsioonilisus seisnes selles, et kogu kaup, mida eluks vaja läheb on ühe katuse all kuid neid ei loodud vaid poodlemiseks. Kaubamaju sooviti luua justnimelt sellele keskklassile, kellel jäi kodustest kohustustest vabanedes nüüd palju aega üle. Need hooned pidid täitma ühiskondliku keskuse ülesannet, pakkudes nii otslemisvõimalust kuid ka kultuurset tegevust ja paika, kus tuttavatega suhelda. Sellisena teame kaubanduskeskusi ka täna. Palju poode üksteise kõrval ja nii noored kui vanad kasutavad suuresti võimalust veeta aega pigem kaubanduskeskustesse paigutatud pinkidel või juues kohvikutes tassi kohvi, kui tänaval külmas. Lisaks on paljude kaubanduskeskuste juures tänapäeval kinod, nagu Cinamon Taskus või AHHAA 4D kino Lõunakeskuses, et täita kultuurset tegevust.
Naistel on pärimisõigus ja õidus käsutada iseseisvalt kaasvarana perekonda toodud vara. Tütarde pärandiosa on võrreldes poegade omaga poole väiksem. ·Tekkisid kalifaadid - Damaskuse ja Bagdadi Damaskuse kaliifide isekas poliitika tekitas araablastes rahulolematust. 749.a. kukutati Damaskuse kaliifisuguvõsa võimult ja võim läks uuele Dünastiale. Bagdad asus Iraagis Tigrise kaldal. Bagdadi kalifaat suuremaid valllutusi enam ei teinud, kuid arendas kultuurset ja majanduslikku poolt. Araabia suurrrik oli oma tipp-punktis. ·Kaliif oli prohveti järglasena kõrgeim usujuht kui ka valitseja- Riigiasju korraldas kaliifi poolt ametisse määratud kõrgeid riigiametnik vesiir, kuid riigi erinevates piirkondades olid emiirid ehk asevalitsejad. ·Kalifaat langes 10.sajandil, kuna riik oli nii suur ja seda ei suudetud enam koos hoida. Kujunes viissõktumatut islamiriiki ·koraan-islami püharaamat
enamjaolt vanemat põlvkonda, mis tegelt ei näita noorte kultuuri suhtumise üle erilist midagi, sest samamoodi kultuursel üritusel nagu laulupeol on terve laulukaare alune kooliealisi lapsi täis, kes laulavad suure heameelega. Kõik oleneb millise üritusega on tegemist ja ''asi on maitses''. Küllap saab siinkohal välja tuua põlvkondade vahelise erinevuse väärtushinnangute suhtes. Vanem iga eelistab ühte kultuurset üritust, noorem teist, aga mõlemad siiski peavad seda oluliseks. Noorte väärtushinnangud kohe kindlasti ei ole enam samad, mis nad kunagi olid, aga maailm on pidevas muutumises. 30 aasta pärast võib olla olukord palju hullem või siis mingil määral paranenud. Kõige olulisem on siiski, et inimesed on erinevad ja ei peaks hukka mõistma kui sobi kellegi teise olulisimad asjad elus. Andreas Randvere 11R
1950-52 õppis ta Herzeni nim. Leningradi Pedagoogilises Instituudis. 1952-1981 tegutses Eva Lootsar Vabariiklikus Õpetajate Täiendusinstituudis, esialgu metoodikuna, 1966. aastast koolieelse kasvatuse kabineti juhatajana. 1966. aastal omistati Eva Lootsarile teenelise õpetaja aunimetus. Eva Lootsar oli ka Tallinna Pedagoogilise Instituudi õppejõud. Eva Lootsar suri 1987 aastal. EVA LOOTSARE PEDAGOOGILISED PÕHIMÕTTED Kultuurse käitumise kasvatamisest Kasvatada kultuurset käitumist- see tähendab kasvatada lastes kõigepealt teadlikku distsipliini, tähelepanelikku suhtumist inimestesse, tööarmastust, korralikkust, teeskluseta viisakust, kõnekultuursust, välis- ja seesmist enesevalitsemist. Just need harjumused, mis on omandatud juba lapsepõlves, on eriti püsivad. Nad mõjutavad inimese iseloomu kujunemist, tema vaimsete, kehaliste ja kõlbeliste omaduste arendamist. Kultuursete harjumuste kasvatamiseks on eriti soodne aeg-eelkooliiga, kuna lapsed on
Jevgeni Onegini peamine tragöödia seisnes aga ikkagi hingelises tühjuses, ilma sihita elus. Algul suhtus Onegin naabermõisnikesse üleolevalt, ta ei otsinud eriti kontakti ümbritseva seltskonnaga ka maal. Siis saabus Saksamaalt naabermõisnik, poeet ja suur romantik Vladimir Lenski. Nad mõlemad suhtusid naabermõisnike elu-olusse kerge põlgusega, kuna pidasid seda liiga madalakultuuriliseks. Omavahelistes vestlustes jõudsid nad alati teemadeni, mis puudutasid kultuurset ühiskonda. ,,Kuid äkki sinnakanti sõitis Just Göttingenist otseteed ja kriitilisi meeli köitis uus naabermõisnik ja poeet- Vladimir Lenski, noor ja sirge, Kes kodukolkasse täis kirge Kui Kanti jünger ja fantast Tõi udusest Germaaniast Kateedritõed, kateedritoonid: Uutvärki vaimutormlase Suurpiduliku paatose, Priimõttelised illusioonid ja süsimustad, voogavad kaootilised kiharad." ,,Ta südames, kus täitsa puudus suurilma paheline tusk, veel valitsesid arm ja truudus
1952-1981 tegutses Eva Lootsar Vabariiklikus Õpetajate Täiendusinstituudis, esialgu metoodikuna, 1966. aastast koolieelse kasvatuse kabineti juhatajana. 1966. aastal omistati Eva Lootsarile teenelise õpetaja aunimetus. Eva Lootsar oli ka Tallinna Pedagoogilise Instituudi õppejõud. 4 Eva Lootsar suri 1987 aastal. EVA LOOTSARE PEDAGOOGILISED PÕHIMÕTTED Kultuurse käitumise kasvatamisest Kasvatada kultuurset käitumist- see tähendab kasvatada lastes kõigepealt teadlikku distsipliini, tähelepanelikku suhtumist inimestesse, tööarmastust, korralikkust, teeskluseta viisakust, kõnekultuursust, välis- ja seesmist enesevalitsemist. Just need harjumused, mis on omandatud juba lapsepõlves, on eriti püsivad. Nad mõjutavad inimese iseloomu kujunemist, tema vaimsete, kehaliste ja kõlbeliste omaduste arendamist. Kultuursete harjumuste kasvatamiseks on eriti soodne aeg-eelkooliiga, kuna lapsed on
Jevgeni Onegini peamine tragöödia seisnes aga ikkagi hingelises tühjuses, ilma sihita elus. Algul suhtus Onegin naabermõisnikesse üleolevalt, ta ei otsinud eriti kontakti ümbritseva seltskonnaga ka maal. Siis saabus Saksamaalt naabermõisnik, poeet ja suur romantik Vladimir Lenski. Nad mõlemad suhtusid naabermõisnike elu-olusse kerge põlgusega, kuna pidasid seda liiga madalakultuuriliseks.Omavahelistes vestlustes jõudsid nad alati teemadeni, mis puudutasid kultuurset ühiskonda. Ometi olid nad vastand- tüübid: Onegin oli külm ja pettunud inimene, kes ei usaldanud suurt kedagi ega midagi ; Lenski oli aga vaimustutatud romantik, kes nägi kõiges ja kõikjal palju head, uskus ning usaldas ümbritsevat. Lenski külastas sageli naabermõisas Larinite perekonda. Ta tundis tõsist huvi selle pere noorema tütre Olga vastu. Neiu oli naiselik ja graatsiline. Oma tüübilt oli
Oneginit valdas suur vabadusearmastus. Tema peamine tragöödia seisnes aga ikkagi hingelises tühjuses, ilma sihita elus. Tema üleolev käitumine naabermõisnikesse, ta ei otsinud eriti kontakti ümbritseva seltskonnaga ka maal. Siis saabus Saksamaalt naabermõisnik, poeet ja suur romantik Vladimir Lenski. Nad mõlemad suhtusid naabermõisnike elu-olusse kerge põlgusega, kuna pidasid seda liiga madalakultuuriliseks. Omavahelistes vestlustes jõudsid nad alati teemadeni, mis puudutasid kultuurset ühiskonda. Ometi olid nad vastand-tüübid: Onegin oli külm ja pettunud inimene, kes ei usaldanud suurt kedagi ega midagi; Lenski oli aga vaimustutatud romantik, kes nägi kõiges ja kõikjal palju head, uskus ning usaldas ümbritsevat. Kui Tatjana kirjutas Jevgenile kirja, avaldades oma imetlust ja rääkides oma tunnetest Jevgeni vastu siis Onegin suhtus neiu armuavaldusse eelarvamustega nagu talle iseloomulik - näitas külma suhtumist neiu armuavaldusse
Eestlane-kes ta on? Kes on eestlane? On ta lihtne soome-ugri rahvas Läänemere kaldalt või täiesti omaette rahvus? Kas eestlane on muutunud tüüpiliseks eurooplaseks või on talle omapärane jonnakus jäänud püsima ka nüüd, mil teda ei kammista enam võõra võimu raudne rusikas? Mis teeb eestlasest eestlase? Kes ta on, kust ta tuli, kuhu ta läheb? Kui hakata uurima eestlast kui religioosset ja kultuurset rahvast võib julgelt öelda, et eestlane on üsnagi vana rahvas. On ta siin pinnal pesitsenud ju aastatuhandeid ning esimesed märkmed Maarjamaalasest ulatuvad varasemasse perioodi kui Columbus Ameerika avastas. Et eestlase olemusest aru saama hakata, ongi tarvis vaadata kaugesse minevikku, mil lihtne talupoeg oma adra mõõga vastu vahetas ja oma vabadust kaitsma hakkas. Siit võime järeldada, et eestlane on visa oma kodu ja peret kaitsma
kui poleks neid kõrgeid noote. Mõne inimese hääleulatus on küll uskumatu. ,,La Traviatat" vaadates tundsin ma teist korda elus, et näen laval tõelist kunsti ning näitemängu. Eelmisel kevadel käisin Inglismaal muusikali ,,Chicago" vaatamas. See oli samuti mõnus elamus. Etendus oli väga hästi läbi mõeldud, muusikalised teosed olid oivalised, kostüümid ja dekoratsioonid olid säravad ja uhked. Kõik oli täpselt selline nagu mina kultuurset meelelahutust ette kujutan. Teater Ugala etendused tunduvad kahe eespool mainitud etenduste kõrval väga "lihtsad". Sellist "lihtsat" teatrit on palju kergem jälgida. Ooperis käimine oli väga vahva kogemus ning tulevikus tahaksin veelgi suurkujude loomingut vaatama minna. Kõige rohkem sooviksin Viini Ooperiteatris mõnda Mozarti ooperit vaadata.
Millele "kultuur" neis katkendites vaikimisi vastandub, st mis on neis silmaspeetud "mittekultuur"? Milliste sõnade või väljenditega saaks neis kontekstides sõna "kultuur" asendada? a) Kultuur kui vaimukultuur või kõrged kunstid. Peetakse silmas kõike, mis tegeleb inimese üleva poole arendamise ja mõtestamisega. See vastandub sõnale vaimuloidus või argipäevasus. Sõna kultuur võiks asendada tekstis sõnaga vaimuelu. (https://pluss.postimees.ee/2718732/100-000-kultuurset-eestlast) b) Selles kirjutises peetakse silmas rahvuskultuuri. Käsitletakse meie rahvusliikmena üleskasvamisega kaasnevaid paratamatuseid. Siin vastandub see ehk eraklikkusele või üksindusele, teiste mõjuta kasvamisele. Kultuuri asemel võiks ka kirjutada ühiskond või rahvuslik identiteet. (http://www.ekklesia.ee/oomega/3/kogudus11.htm) c) Siin peetakse silmas kultuuri kui inimsuhtlust ergutavat vabaajategevust. Vastandub suletusele, eraklikkusele
kõikumisi ja leevendada eri riikide finantskriise. NAFTA Põhja-Ameerika Vabakaubanduse assotsiatsioon,mood.1994a.,eesmärgiks aja jooksul kaotada liikmesriikide vahelised tollimaksud ja kvoodid. EFTA Euroopa Vabakaubandusühendus EU Euroopa Majandusühendus moodustati 1957a.,eesmärkideks tagada ühisturg ühenduse piires. ASEAN Kagu-Aasia Maade assotsiatsioon,mood.1967a.,eesmärgiks arendada ja kiirendada liikmesmaade majanduslikku,sotsiaalset,kultuurset koostööd. OPEC Naftat Eksportivate Riikide Organisatsioon,mood.1960.a.,eesmärgiks kaitsta liikmesmaade huve rahvusvahelistel turgudel. APEC Aasia ja Vaikse ookeani majanduskoostöö foorum,mood.1989a.,liikmesriikide koostöö ja vastastikuse abistamise tõhutamiseks. MERCOSUR Lõuna-Ühisturg moodustati 1991a.
selles, et inimest ei saa sundida usku, last saab täiskasvannuks ja otsustab ise. Lõbus vaadata, kuidas Euroopa iseennast hävitab. Üldine pilt on kurb: Euroopa kaotab oma silmis ajaloolise identsuse. Reliigia, kultuursed traditsioonid, asetatud õigused ja reeglid – kõik see on kidlapäraselt ja masohistliku kaldega ohverdatakse poliitika multikulturalismini. Ma ei saa aru, miks Euroopa kannatab seda. Näevad imigrantide näos saada odavat tööjõudu? Kas tahavad valada «uut kultuurset verd»? Kuid mingit paljunatsionaalsust ei ole ega tule. Kohale jõudnud põgenikud sunnivad peale oma kultuuri. Imelik ja seletamatu poliitika. Minu jaoks näeb välja see nagu bumerang. 15 aastat USA ja Euroopa demokraadid pommitavad islami riike: Liibüat, Iraaki, Afganistaani, Maliit ja teisi. Iraagi rahva vastu sõdis 44 riiki, aga Afganistaanis sõdis 49 riiki. Suurem osa nendest on eurooplased. Nad tekkitasid nendes riikides kaose, inimesed jäid koduta, pereta, rahulikust elust
ameti prillupile tema naise "kasutamise" eest pärast pikka vastuvaidlemist keeldumistt peab mari sellega leppima. Pärast hakkab prillup siiski kahetemsa ja tahab naist tagasi kuid siis on hilja. Mees joob tihti ning lõpuks jääb magama ja külmub surnuks. Mari põgeneb mõisnikku juurest koos lastega linna elama. TABAMATA IME Esimene teos mis valmis täielikult mustandina. Probleemid:tolle aegne kodanlus ihkas kultuurset kuulsaks saada ja euroopasss jõuda. Leo saalep pidi kirjade järgi olema kuuulus klaverikunstnik tegelikult oli keskpärane. Vilde: ei panda tähele, et kunst mitte üle öö ei ole teha, vaid aastate pikkuse arengu tulemuseks" saalep naise tuhvlialune autoril tast kahju. Kõik on keskpärane. II probleem:abielu ja armastuse vahekord. Tegelased: lilli:naine. Egoistlikut seltskonnahiilguse jahil täitmatu naine, laostas mehe nii vaimselt kui füüsiliselt. Eeva:päikesenaine
Kunst peab kohtuma inimese ja looduse tempoga. Kunst peab austama loodust ja loodusseadusi. Kunst peab lugupidama inimese inspiratsioonist. Kunst peab olema sild looduse, loovuse ja inimese loovuse vahel. Kunst peab tagasi saama oma universaalse funktsiooni ja mitte olema moekas äri. Kunst ei peaks kannatama spekulatsiooni ja kultuurset industrialiseerimist. Kunst ei peaks kannatama dogmaatilist orjastamist läbi negatiivse teooria. Kunstil peab olema eesmärk. Kunst peab looma kestvaid väärtushinnanguid. Julgus püüda harmoonilist ilu koos loodusega. ( Harel .J . ; S chm i ed.W . ,, Hundert wasser Kunst HausW i en".1999, l k 9. ) Kolmanda rajooni kolmas nahk
(Kopenhaageni ülikool, 2015). Eestis võib tuua näiteks Tallinna Ülikooli, Tartu Ülikooli ja Tallinna Tehnikaülikooli. Taanis õppivatel välisüliõpilastel on enamjaolt samad õigused sotsiaalsele kindlustatusele, nagu näiteks tasuta arstiabile, mis kohalikelgi. Kuna õpe on tasuta, tipptasemel ning probleemipõhise lähenemisega, siis üha enam õpilasi valivad Taani riigiks, kus omandada kõrgharidus. Paljud peavad oluliseks ka kaunist loodust ning kultuurset arengut, kuid peamiseks põhjuseks on siiski haridus ise. (Miks tulla Taani õppima? 2015) Ülikoolid pakuvad õpilastele 24-tunnist sissepääsu koolimajja, pidevalt arenevaid IT- vahendeid ning tasemel raamatukogu. (Miks tulla Taani õppima? 2015) 8 Taani kõrgharidussüsteemi üheks põhitunnuseks on probleemipõhine õpe, mis tugineb juhtumite ja eluliste ülesannete lahendamisele (Problem Based Learning: "Tell me and I'll
01.2015 Rein Raud „ Mis on kultuur“ 2013 „ 20nda sajandi mõttevoolud“ Mis on kultuur? Williams on öelnud et kultuur on kõige keerulisem sõna Sõna kultuur viitab eestikeeles sõnale põllumajandusele (agriculture) Kultuur viitab millegi kasvatamisele, arendamisele Teine seos, mis kultuuri mõistel on religioon (cultus) Kultuur hakkab märkima inimese arenemise viisi hakatakse defineerima kultuurset inimest. Kultuursust hakati siduma terve rahvaga, rahvad kellele on kultuur ja kellele ei ole Kultuuri vastand on barbaarsus Muutus mis leidis aset 18. Saj, hakati rääkima kultuurist ja tsivilisatsioonist. Jaotus oli selline: kultuur puudutas inimese vaimset osa ja materjalistlik kuulus tsivilisatsiooni alla. ROMANTISM ja VALGUSTUS. Valgustuse idee oli selles, et ta kuulutas mõistuse võitu ebausus üle(Kant- Sapere Zude), teadmine on
11. Lyotard: matonarratiivid 12. Bisja,cd: simulaakum; hüperreaalsus ja muud mõisted 13. Jameson "Mis on kultuur" Rein Raud "20. Saj mõttevoolud" Frankfurdi koolkond Mis on kultuur? Williams - kultuur on üks keerulisemaid asju inglisekeeles. Eesti keeles on seortud põllumajandusega (agriculture) Kultuur puudutab millegi arendamist või kasvatamist. Cultus - seotud religiooniga. 16. Saj alates hakkab kultuur märkima seda, kuidas inimene areneb. Defineeritakse kultuurset inimest: teatavad vaimsed oskused, kombed. Hiljem hakati kultuursust siduma tervete rahvastega ja kultuuri vastaseks sai barbaarsus. 18. Saj hakati rääkima kahest mõistest: kultuur ja tsivilisatsioon, sest need ei olnud samad asjad vaid pigem vastandid. Kultuur puudutas inimese vaimset arengut, maine ja materjalistlik kuulus tsivilisatsiooni alla. Romantism ja Valgustus - mõistuse võit ebausu üle, kõike otsustas mõistuse jõud ja teadmised. I. Kant "söanda teada"
Jevgeni Onegini peamine tragöödia seisnes aga ikkagi hingelises tühjuses, ilma sihita elus. Alul suhtus Onegin naabermõisnikesse üleolevalt, ta ei otsinud eriti kontakti ümbritseva seltskonnaga ka maal. Siis saabus Saksamaalt naabermõisnik, poeet ja suur romantik Vladimir Lenski. Nad mõlemad suhtusid naabermõisnike elu-olusse kerge põlgusega, kuna pidasid seda liiga madalakultuuriliseks.Omavahelistes vestlustes jõudsid nad alati teemadeni, mis puudutasid kultuurset ühiskonda. Ometi olid nad vastand- tüübid: Onegin oli külm ja pettunud inimene, kes ei usaldanud suurt kedagi ega midagi ; Lenski oli aga vaimustutatud romantik, kes nägi kõiges ja kõikjalpalju head, uskus ning usaldas ümbritsevat. Lenski külastas sageli naabermõisas Larinite perekonda. Ta tundis tõsist huvi selle pere noorema tütre Olga vastu. Neiu oli naiselik ja graatsiline. Oma tüübilt oli Olga lihtsameelne tütarlaps, kes ei tundnud hingetorme ja
nõuab 200 000 krooni (Marvet, 1999). Käesolevaks ajaks on puidu hinnad tõusnud veelgi. Seega sooturism erineb muudest turismiliikidest ja majanduslikust küljest ei ole sugugi odav ettevõtmine. Seljakotiga nädalate viisi soodes uitajad suurt kasumit ei tõota. Kui suureks kujuneb käive ja kasum, sõltub eelkõige organiseeritud matkagruppide rohkusest. Rahakale turistile on aeg raha, ta tahab sõita kohale auto või bussiga, nõuab kultuurset ja asjatundlikku teenindamist. See omakorda sunnib konkreetsesse objekti rohkem investeerima. Sooturismi majandusliku tasuvuse kohta leidub vähe andmeid. A. Ruukeli ja A. Martsoo (2005) hinnangulistel andmetel saadakse näiteks Soomaal giidiga väljaspool radu matkajatelt 30000 EEK ja giidiga gruppidelt radadel 70000 EEK (arvatavasti aastas). Seda ei ole palju. Tekib küsimus, kust peaks tulema raha turismirajatisteks
iseennast, olid täiskasvanuna valdavalt impulsiivsed, ebausaldavad ja mittesotsiaalsed, olles pidevalt konfliktis oma ümbrusega. Lapsed, kes olid kolmeaastaselt oma reaktsioonides pidurdunud, olid 21-aastaselt ebakindlad ja kaldusid rohkem depressiooni. Avshalom Caspi sõnadega: Laps on inimese isa (Allik 2009). Kasvatusega antakse edasi kultuuriväärtusi Aja jooksul on sõna kultuur tähendus muutunud. Kuni 18. sajandini tähistasid ladina cultura ja selle rahvuskeelsed tuletised kultuurset inimest, kes oli haritud ja kasvatatud. Pierre Bayard on defineerinud kultuuri kui oskust orienteeruda. Mitte see ei ole haritud inimene, kes on lugenud ühte või teist teost, vaid see, kes teab, et need moodustavad terviku, kes suudab selle tervikuga hakkama saada ning üht elementi teise suhtes paigutada. Doris Kareva arvates on kasvatus tee, mis viib kultuurini: kasvatus viib meid mõtestatud, mõistva, avara ja hooliva, väärtustest lähtuva elu juurde. Kuidas? Klassikaline pedagoogika
tegevusetust. Kuid see ei ole nii, kuivõrd see, mida me prantslaste juures, näiteks, nimetame "sovinistlikuks" kasvatuseks, ei ole tegelikult midagi muud kui vaid Prantsusmaa ülevuse piiritu rõhutamine kõikides kultuurivaldkondades või, nagu prantslastele meeldib öelda, "tsivilisat-sioon". Noort prantslast ei kasvatata mitte "objektiivsuses" vaid kõige subjektiivsemas mõttes, mida võib endale ette kujutada, kõigeks selleks, et see peab esile tõstma tema kodumaa poliitilist või kultuurset ülevust. Muidugi peab selline kasvatus kuuluma vaid kõige üldisemate ja tähtsamate küsimuste juurde ja kui vaja, tuleb selles suhtes mälu vahet pidamata treenida, et maksku mis maksab esile kutsuda vastav tunne rahva seas. Kuid meil me mitte ainult et ei kaota võimalust teha midagi vajalikku, me lammutame veel sellegi vähese, mida õn-neks saame teada koolis. Kui puudus ja õnnetus ei tõrjunud rahva mälust välja
Et rikastada tulnukate genofondi, peavad nad meiega liituma ehk astuma inimestega sugulisse kontakti. Nii inimeste kui ka tulnukate liigist proovitakse luua ristsugutist. Nende sooviks on luua pidevalt uusi liike. Tulnukad uurivad võimalikkust meie ristandumist nendega, et luua uus töökorras liik. Sellepärast röövitaksegi inimesi igal pool üle kogu maailma ja tehakse nende peal meditsiinilisi läbivaatusi, et kontrollida inimeste bioloogilist ja ka kultuurset arengut. Meie tegemised Maal on neile väga hästi teada. Nii on seda tehtud järjepidevalt juba tuhandeid aastaid. Kuna röövitavaid inimesi on kogu maailmas üldkokkuvõttes miljonites ja seega tulnukate ning inimeste hübriide ( järglasi ) on samuti väga suur hulk, siis seega uuritakse mitte ainult üksikindiviidide arengut, vaid ka suuri gruppe ja selle erinevaid ühiskondi. Uurimuste tähelepanu on koondunud isegi kogu
inimestega sugulisse kontakti. Nii meie liigist kui ka nende liigist tehakse ristsugutist. Nad loovad pidevalt uusi eluvorme ja liike Universumis. ,,Praegusel ajal" nad veel uurivad võimalikkust meie ristandumist nendega, et luua uus töökorras liik. Sellepärast ,,röövitaksegi" inimesi igal pool üle 16 kogu maailma ja tehakse nende peal meditsiinilisi läbivaatusi. Tulnukad kontrollivad pidevalt inimeste bioloogilist ja ka kultuurset arengut. Meie tegemised on neile teada. Nii on seda tehtud järjepidevalt juba aasta tuhandeid. Kuna röövitavaid inimesi on kogu maailmas üldiselt väga palju ja seega tulnukate ning inimeste hübriide ( järglasi ) on samuti väga suur hulk, siis uuritakse mitte ainult üksikindiviide, vaid ka suuri gruppe. Isegi tsivilisatsiooni ( kui võimaliku uue liigi ) evolutsiooni ja üksikindiviidide omavahelist kokkusobivust. Uuritakse ja analüüsitakse uue liigi
inimestega sugulisse kontakti. Nii meie liigist kui ka nende liigist tehakse ristsugutist. Nad loovad pidevalt uusi eluvorme ja liike Universumis. ,,Praegusel ajal" nad veel uurivad võimalikkust meie ristandumist nendega, et luua uus töökorras liik. Sellepärast ,,röövitaksegi" inimesi igal pool üle kogu maailma ja tehakse nende peal meditsiinilisi läbivaatusi. Tulnukad kontrollivad pidevalt inimeste bioloogilist ja ka kultuurset arengut. Meie tegemised on neile teada. Nii on seda tehtud järjepidevalt juba aasta tuhandeid. Kuna röövitavaid inimesi on kogu maailmas üldiselt väga palju ja seega tulnukate ning inimeste hübriide ( järglasi ) on samuti väga suur hulk, siis uuritakse mitte ainult üksikindiviide, vaid ka suuri gruppe. Isegi tsivilisatsiooni ( kui võimaliku uue liigi ) evolutsiooni ja üksikindiviidide omavahelist kokkusobivust. Uuritakse ja analüüsitakse uue liigi
annaabi.ee 
