Koolides õppisid ainult poisid. Koolid Kloostrikoolides anti enamasti ainult algharidust, aga suuremates linnades olid ka ülikoolid. Esimene ülikool Konstantinoopolisse rajati 5. sajandil. Haritlaste osa ühiskonnas Enamasti olid keisrid, riigiametnikud ja piiskopid väga hästi haritud. Kuna koolis käisid ainult poisid, õpetasid tüdrukuid vanemad, rikamaid aga sageli eraõetajad. Võrdlus Lääne-Euroopaga Haridust väärtustati Bütsantsis rohkem. Bütsants oli varasel keskajal kultuursem kui Lääne-Euroopa. Sealne kultuur on säilinud ka tänapäeval, mis on kokku sulandunud kristliku hariduse ja kultuuriga.
Seda kõike on vaja elus läbilöömiseks ja edasise töö leidmiseks. Kultuur Kultuuri tuleb mõista laiemalt kui teatud rahvagrupile omase olemise viisi. Igal rahvusel on oma kultuur ajalugu, millest nad lugu peavad. Kultuuri alla võiks lugeda teatrid, kinod, kunst, arhitektuur, muuseumid, sport, meedia jne.. Kultuur on meie elukeskkond. Kultuur sõltub väga paljustki ümbritsevatest inimestest. Mida mitmekülgsemalt on inimene haritud, seda kultuursem on inimene. Kultuuri mõisteall tuleb ka arvestada kogu maailma kultuuri, vanajast käesoleva ajani. Samamoodi tuleb ka teiste riikide kultuuri eripära aksepteerida. Ilma oma kultuurita poleks meid täna sellisel kujul olemas. Kultuur näitab sinu olemust maailmas, mis riiki kuulud, millised tavad ja kombed inimesel on. See kõik mõjutab paljuski meie igapäeva elu, millest me ei saagi aru, et see ongi osa kultuurist meie umber.
ümberkirjutamises ja teaduse õpetamises. Viidi läbi Karl Suure rahareform, mis kehtestas uue vääringu kogu Frangi riigis. Karolingide renessanss oli eelkõige majandusliku tähtsusega. Samuti võeti kasutusele uus kirjavorm, milleks oli karolingide minuskel. Euroopa ühiskonna arenemisele aitas kaasa Bütsantsi kultuuri õitseng, Bütsants oli eeskujuks paljudele riikidele, kuna kuni XII sajandini oli Bütsants Euroopa kõige haritum ja kultuursem maa. 425. Aastal asutati esimene kõrgkool ning kirjaoskus oli seal suhteliselt levinud. Bütsantsi üheks suurimaks arhitektuuri saavutuseks oli Hagia Sophia kirik. Kuigi varakeskajal oli palju valdkondi, mis olid Euroopa inimkonnale pigem languseks, kui tõusuks, siis minu arvates aitas kultuur inimkonna arengule pigem kaasa, mitte vastupidi, sest see oli sellel ajal rikkalik ja inimesed olid selle üle õnnelikud. Kuigi oli ka selliseid
igeusu kirik- Kirikut juhib paavst, preestrid kannavad habet, preestrid vivad olla abielus, jumalateenistused on kohalikus rahvakeeles, ikoone austatakse. +11. Miks kirik 1054. aastal lhenes? Sest paavst pani patriarhi krikuvande alla, patriarh vastas samaga. +12. Kirjelda igeusu phakoda. Mille pooles erineb see lne(st katoliku) kirikutest? Seinu katsid kuldsed mosaiigid ja maalingud. Lnes pole phakute skulpuutre. .13. Miks oli Btsants keskajal Euroopast mrgatavalt kultuursem? Antiikkultuuri elemendid elasid seal katkestusteta edasi ning sulasid kokku kristliku hariduse ja kultuuriga. -14. Mida on Btsants Euroopa kuluurile andnud? Too niteid.
laguneb. - Algselt hea enesearmastus muutub isekuseks (amour propre). - Oluliseks lõikepunktiks on eraomanduse ja tööjaotuse väljakujunemine. väljakujunemine. Kultuur - "Kultuur andis nõrkadele uued ahelad ja rikastele uue võimu." - Mõistus ja teadus on nõrgendanud inimeste loomulikku kombelisust. - Luksus teeb inimese nõrgaks ja maneerid kalgiks. - Mida kultuursem ühiskond, seda sügavamad pahed. Inimene "võõrandub". Pedagoogika - Kultuuri ja mõistuse kammitsaile vastandab Rousseau vabaduse ideaali. - Vabadus saavutatakse kasvatuse kaudu. - Kasvatus peaks hoolitsema selle eest, et nooruk ei satuks ühiskonna halva mõju alla. - Eesmärgiks on seejuures "südamekasvatus". - Laps peab ise kogemusi koguma. Kasvatuse ülesandeks on kohanduda lapse arengule.
Bütsantslastel oli koguni nii palju teravilja, et seda jätkus ka väljaveoks. Bütsants võttis üle ka teiste maade traditsioone, sealhulgas Idamaade omi. Üldjuhul olid Bütsantsi suhted muu maailmaga head, kuigi LääneEuroopa feodaalid pidasid bütsantslasi sageli liiga peeneks ja ebamehelikuks. Bütsantsi arvates olid LääneRooma feodaalid aga sõjakad barbarid. (lk 50) 6. Bütsantsi kultuur Bütsants oli varasel keskajal LääneEuroopast märgatavalt kultuursem. Sel ajal, kui läänes muistsed ehitised lagunesid, rajati Bütsantsis uusi suurepäraseid kloostreid ja kirikuid. Tegeleti VanaKreeka filosoofide teoste ümberkirjutamisega ja uurimisega. Konstantinoopolis tegutses keisite eeskostjate all ülikool. Nii keisrid kui ka nende ametnikud oli kõrgelt haritud. Keisrid koondasid oma õukonda tuntuid õpetlasi ja ülendasid neid sageli kõrgetele kohtadele riigiametis. Nii võis tõusta mõni õpeltane koguni patriarhiks
......................................................................................................................... 9 KASUTATUD KIRJANDUS................................................................................................... 10 3 SISSEJUHATUS Valisin oma referaadi teemaks ühe didaktiku panuse analüüsi. Didaktikuks valisin Peeter Põllu, kuna ta oli harmoonilisem ja kultuursem isik, keda tuntakse meie põlve keskel. Aulis Aret kirjutab artiklis ,,Peeter Põld Eesti hariduse teenäitaja", et Peeter Põld oli suur kõlbeline isiksus, Eesti suurimaid kasvatajaid, meie aatelisemaid mehi, sügav usumees, julge ning vankumatu võitleja paleuste-tandril, oma iseloomu ning eluga jääv eeskuju ja hää inimene. Pärast sellist iseloomustust oli selge, millise Eesti didaktiku kohta ma oma referaadi kirjutan!
Liikumise, kiruse ja tehnoloogia teemad Giacomo Balla õpilane Mitmekesine ja rikkalik kogemus kunstivallas (erinevad akadeemiad : disain, kunstiajalugu, joonistamine, skulptuur, maal) Futurismi peamine teoreetik (seletaja) Traagiline surm Itaalia astumisel 1 MS mobiliseeriti ja määrati suurtükiväeüksusesse. 16.august 1916 kukkus ratsaväe õppusel hobuse seljast maha ja trambiti jalge alla. Järgmisel päeval suri 33-aastaselt) (moraal- ka kõige kvalifitseeritum ja kultuursem ja targem kunstnik ei saa kõigega elus hakkama, inimene ei ole masin ja ei saa alti kõike osata ja ei pea alati kõigets aru saama) SLAIDI TEKSTI KOHTA : FUTURISM KIRJANDUSES POLE TEHTUD Futurism kirjanduses Futuristid avaldasid manifeste rahvakogunemistel ja nt ka ajakirjanduses(e. avalik teadaanne) Esimene manifest maailma kunstipealinnas Pariisis 1909 (kuigi sai alguse ja arenes Itaalias)
Aknad tehti meelega hästi väikesed, et ka kuumal keskpäeval valitseks jumalakojas jahe poolhämarus. Uudselt planeerisid Bütsantsi arhitektid ka linnu. Linna keskuse moodustas avar väljak, mille ääres asus peakirik. Väljakult suundusid kiirtena laiali tänavad, mille ääres paiknesid tähtsamad ametiasutused ja jõukamate bütsantslaste eramud. 22 Bütsantsi kultuuri mõju Euroopale. Kuni XXI saj. oli Bütsants Euroopas kõige haritum ja kultuursem maa. Märkimisväärselt suur mõju oli Bütsantsi kultuuril Balkani poolsaare slaavi rahvastele ning idaslaavi võimudele. Koos ristiusuga levis neile aladele kirjaoskus. Ka Kiievi-Vene võttis ristiusu vastu Bütsantsist. Vana - Vene riiki ilmusid kreeklastest vaimulikud, ehitusmeistrid ja kunstnikud. Vene kloostrites hakati koostama kroonikaid-letopisse. Tõlgiti kreekakeelseid raamatuid ja pandi alus esimesele raamatukogule Vana-Vene riigis. 23
põhjapanevamaks toeks peab ta enesearmastust, sellest tulenevad kõik tunded, ka kaastunne. Inimene elab ürgses olukorrasm kus kõik on ühine ja hea, aga kui tekib kultuur, siis loomulik võrdsus hakkab kaduma. Algselt hea enesearmastus muutub isekuseks. Kui tekkis tööjaotus ja eraomand, siis läks metsa. Tekib konkurents. Hea tallutakse jallude alla. Kultuur andis nõrkadele uued ahelad ja rikastele uue võimu. Mõistus ja teadus on ka nõrgendanud inimene loomulikku kõlblust. Mida kultuursem ühiskond, seda sügavamad pahed. Kultuur on võõrandanud inimese. Võõrandamise mõiste võtab Rosseau kasutusele. Kuna kultuur kammitseb inimest, siis sellele vastandub vabadus. ,,Emile..." raamatus käsitleb: kasvatus peab hoolitsema, et noor inimene ei satuks ühiskonna halva mõju alla. Südamekasvatusest räägib. Lapsed peaksid ise kogemusi kogema, muidu rikume lapse ära. Kasvatuse ülesanne on kohanduda lapse arenguga
Selleks aga, et publiku hulgas edu saavutada, pidid maagid pidevalt juurde õppima. Teadus arenes sel ajajärgul meeletu kiirusega ja populaarsuse säilitamiseks pidid illusionistid end uute saavutustega pidevalt kursis hoidma. Lisaks sellele pidid nad ise uusi mehhanisme välja mõtlema ning oma teadmisi publikule demonstreerima. Loomulikult oli sellised katsumused läbinud mustkunstnike põlvkond oma eelkäijatest palju kultuursem ning see avaldus ka trikkide esitamise maneeris. Renessansi algusega lõppes ,,nõidade, saatanate ja jumalate" ajajärk ning algas tehnika võidukäik. Ka inimeste unistused muutusid. Kui keskajal oli igaühe sooviks ise kulda valmistada või avastada igavese elu eliksiir, siis 16-ndal sajandil hakati unistama tehisinimese loomisest. Selle saavutamiseks mõeldi välja erinevaid mooduseid, laipadelt võetud elundite kombineerimisest kuni inimkujule elu sisse puhumiseni
C. Chanel Vaesel on rohkem lapsi, rikkal rohkem sugulasi. Tundmatu Ma usun vaikuse distsipliini ja võin sellest tundide kaupa rääkida. G. B. Shaw Puhkevat õit tuleb otsida äikesejärgses vaikuses, mitte enne. Hiina vanasõna Tähelepanu ei vääri mitte ainult need, kes ületavad raskusi, vaid ka need, kes neid loovad. Tundmatu Ilma vähimagi kahtluseta silmitseme ammu kustunud tähtede valgust. T. Lehtinen Esimesena ei tervita mitte kultuursem, vaid see, kellel on nõrgemad närvid. Tundmatu Mõne inimesega rajame suhted tõele. Teisega valele. Need suhted pole vähem kindlad. A. Camus Parem olla ilus kui hea, kuid parem on olla hea kui inetu. O.Wilde Kõik inimesed võiksid olla türannid, kui nad seda saaksid. D.Defoe On kolm seletamatut asja: linnu tee taeva all, laeva tee merel ja mehe tee naise juurde. Tundmatu Need, kes ei leia aega kehalisteks harjutusteks, peavad leidma aega põdemiseks. Tundmatu
" · Abiellub (ametlikult alles 25 aasta pärast) lihtsa · Mõistus ja teadus on nõrgendanud inimeste kuid kohtlase teenijatüdruku Therese loomulikku kombelisust. Levasseuriga, kellega oli 5 last. · Luksus teeb inimese nõrgaks ja maneerid kalgiks. · Laste kasvatamisest ta loobub andes need · Mida kultuursem ühiskond, seda sügavamad kasvatusasutusse. pahed. Inimene "võõrandub". · Jean Jacques Rousseau · Pedagoogika 28 · Kultuuri ja mõistuse kammitsaile vastandab · Tema ideed peegelduvad 19.saj
annaabi.ee 
