aga lõpetada, siis niidud võsastuvad ja kujunevad ajapikku metsadeks. Väetamine ja maaharimine põhjustab looduslikel niitudel ühtede taimeliikide asendumise teisega. Niitude ajalugu Eestis. Niitude leviku muutuse põhjused 20. sajandil, põhjendustega. Juba 20.saj. alguses hakkas pool-looduslike koosluste osakaal vähenema, protsess, mis hoogustus Nõukogude aegse põllumajanduse intensiivistumisega; peamised põhjused: -ülesharimine – kündmine põldudeks ja kultuurrohumaaks -alade mahajätmine – võsastumine/roostumine -muutused omandipoliitikas -käsitsitööst loobumine -metsastamine -rannalähedaste alade täisehitamine -seni säilinud pool-looduslike koosluste fragmenteerumine Niitude levik Eestis. Rannaniidud – läänerannikul, saarte rannikutel, pisut ka põhjapool Lamminiidud ehk luhad– lõuna- ja kesk-Eestis väga palju, rannikualadel üldse mitte
-asustus liikus rahvaarvu kasvades sisemaa poole; ~2000a.t võeti kasutusele vikat, mille tulemusena suurenes puisniitude levik oluliselt -pool-looduslike koosluste leviku maksimum jäi 19.saj lõppu ja 20.saj algusesse. -juba 20.saj. alguses hakkas pool-looduslike koosluste osakaal vähenema, protsess, mis hoogustus Nõukogude aegse põllumajanduse intensiivistumisega; peamised põhjused: -ülesharimine – kündmine põldudeks ja kultuurrohumaaks -alade mahajätmine – võsastumine/roostumine -muutused omandipoliitikas -käsitsitööst loobumine -metsastamine -rannalähedaste alade täisehitamine -seni säilinud pool-looduslike koosluste fragmenteerumine Kaardilt: pool-looduslike koosluste levik kaasajal Rannaniidud – läänerannikul, saarte rannikutel, pisut ka põhjapool Lamminiidud – lõuna- ja kesk-Eestis väga palju, rannikualadel üldse mitte
annaabi.ee 
