"kultuurrohumaaga" - 1 õppematerjal

Karjatamise mõju taimekooslusele

vähesöödavaid taimi. Sel viisil vähendatakse söömata jäänud taimede konkurentsieelist ning karjamaa püsib loomadele sobivama liigilise koosseisuga. Kui ala on karjatamise järel põhiosas madalmurune ning söömata taimi ei ole hulganisti, ei pea karjatamise järel maha niidetud taimi karjamaalt koristama, need võib jätta samasse kõdunema. Poollooduslikes kooslustes karjatatavatele loomadele ei tohi anda lisasööta ja niit ei tohi olla ühine karjamaa kultuurrohumaaga. Ka niidu kasutamine vaid öökarjamaana ei ole õige pärandkoosluse hooldamise võte. See toob kooslusesse väljast sisse lisatoitaineid, mistõttu rohustu muutub lopsakamas ja vaesub. (Kukk jt 2004) 12  Kokkuvõte Esimesed kariloomad olid veis, siga, kits ja lammas. Karjakasvatus on laiemalt välja kujunenud nooremaks pronksiajaks (X-VI saj. eKr)