värvikate niidutaimede segu. Sellesse tuleb valida kindlasti kasvukohale sobivad liigid. Kasvukoha sobivuse määramisel arvestatakse mullastikku, veeolusid ja valgustatust. Loopealsele sarnaneva taimekoosluse valikul peab aluspõhjaks olema paas, ja mullakiht olgu õhuke. Tavalisele põllumullale lilleniitu rajada ei saa, sest muld on liiga toitaineterikas. Mulla ettevalmistamisel ei pea pind oleme nii tasane kui kultuurmuru rajamisel. Kolmas lillemuru tüüp leiab rakendust siis, kui tahetakse elustada meie põllumajandusmaastikust kadunud kesa ja sööti. Talu kehvema mullaga põllutükkidele enamasti karjatati, ja seal kujunes omapärane elustik ning suhteliselt liigirikkas rohustu. Söötide või nurmede taasrajamiseks soovitatakse seemnesegusse võtta umbes 2/3 kõrreliste (harilik kastehein, punane aruhein, lamba-aruhein) ja 1/3 mitmeseguste põllulillede seemet.
Vanad majad nõuavad teatud stiilis aeda, moodsate majade puhul on vabadus suurem. Niisiis, kui ei pea jälgima traditsioone, tuleks lähtuda eelkõige maastikust. Maja, aed ja maastik peavad moodustama kauni terviku. Aed vahendab üleminekut hoonete ja maastiku vahel. Mida kultuuristatum maastik, seda vabam on valik aia kujundusel. Avatud tasasel maastikul on üsna loomulik kujundada aiast suletud ruum ümber maja- hekkide, müüride ja plangu abil. Sellist aeda võib rajada kultuurmuru ja istutada kõikvõimalikke eksootilisi taimi - ei mingit kahtlust, see aed on inimese töö. Hoopis teistsugust lähenemist nõuab looduslik krunt - liivane männitukk või kasesalu. Puisniit. Siin tuleb püüda võimalikult palju säilitada koha omapära ja ilu, seda hooldusega rõhutada. Metsasel krundil on võimalik harvendada puid ja põõsaid. Looduslikele liikidele lisagem ainult Koostanud: Kadi Karro Viimati täiendatud 09.02.13 171
annaabi.ee 
