Reljeef määrab kui ühtlased on mullatekke tingimused.Aeg muudab mulda ning aja jooksul saavutab muld küpsusseisundi. Aktiivsed mullatekketegurid: Kliima mõjutab oluliseslt murenemis protsesse, ilmastik mõjutab nii taimestiku tekkimist kui ka mullasisest bioloogilist aktiivsust.Mullatekketeguritest on taimkate üks olulisemaid, sest taimed toovad mulda orgaanilist ainet ja tarbivad mullast toiteelemente ja vett.Inimtööga loodud kõrgema viljakusega kultuurmullad taluvad paremini sagedast harimist ja kõrgemaid väetiseannuseid. Mullahorisondid erinevad värvuse, tüseduse ja tiheduse poolest. Huumushorisont toimub taimedelt pärinevad orgaanilise aine kogunemine ja segunemine mineraalosaga.Tume ja kobe. Sisseuhte horisont peenemate murenemisosakeste ja allapoole liikuvate huumusosakeste kogunemine.Pruuni v punaka tooniga. Lähtekivim lähtematerjal, millele mulda on tekkinud. Aluskivim lähtekivimi alune vanem kivim.
mineraalideks. Nt süsihappegaas
*Humifitseerumine on mullapinnal ja mullas orgaaniliste jäänuste muutmine kergetest
ühenditest keerukamateks. Nt huumus.
tekketegurid:
passiivsed
*Lähtekivim annab mullale mineraalse aluse ja määrab füüsikalised ja keemilised omadused.
Liivad on halvad lähtekivimid savid aga head.
*reljeef.
*aeg e. mulla vanus. Mida vanem seda parem.
aktiivsed
*kliima mõjutab mullateket oluliselt.
*Organismid. Üks olilisimaid, taimede põhjusel.
*Inimtegevus. Kultuurmullad.
mullahorisondid:
Huumushorisont, Sisseuhtehorisont, lähtekivim, väljauhtehorisont, aluskivim, kõduhorisont,
turvas,
sademed>auramine läbiuhteeline veereziim
sademed
protsessid kiiresti, jahedas ja niiskes kliimas aeglaselt. Organismid-mullatekketeguritest on taimkate üks olulisematest, sest taimed toovad mulda orgaanilist ainet ja tarbivad mullast toitelemente ning vett*mullaelustik kujundab aktiivselt mullaruumi, loomad ja taimede juured rajavad käike ning segavad mulda.*organismide eritised toimivad mullas kleepainetena,mis aitavad luua soodsat sõmeralist struktuuri.Inimtegevus-inimtööga loodud kõrgema viljakusega kultuurmullad taluvad paremini sagedast harimist ja kõrgemaid väetisannuseid*kui mulla puhverdamisvõime(vastupanuv välismõjutustele) ületatakse,võib see viia mullaviljakuse taandarenguni-selle lõpptulemuseks on mulla muutumine viljatuks taimkatteta alaks-kõrbestumine-ökokatastroofide korral toimub mulla keemiline saastumine.see ei tähenda alati mullal asuva taimestiku hävimist, küll aga toksiliste ainete sattumist biogeokeemilistesse aineringetesse ja ka toitumisahelatsesse
kogunemise ja mineraliseerumise vahekorra. Taimed toovad mulda orgaanilist ainet ja tarbivad mullast toiteelemente ning vett. Taimkatte rindelisus ja tihedus määrab juurte tiheduse ja sügavuse mullas. · Loomastik: loomade käigud segavad mulda. Loomade eritised toimivad mullas kleepainetena, mis aitavad luua soodsat sõmeralist struktuuri. · Inimtegevus: Inimtööga loodud kõrgema viljakusega kultuurmullad taluvad paremini sagedast harimist ja kõrgemaid väetiseannuseid. Maailmas esineb ka inimese teadmatusest või hoolimatusest tingitud mulla väärkasutamist või saastamist. Mulla puhverudvõime ületamisel hakkab mullviljakus taandarenema. Veereziim: · läbiuhteline veereziim sademetevesi jõuab vähemalt kord aastas nõrguda läbi mulla ja lähtekivimi põhjaveeni. Tüüpiline paras- ja palavvöötme niiskele kliimale.
mullad kaljud soostunud, soostunud soostunud turvast <30 cm niidud metsad kõdusoo kõdusooniit kõdusoomets soomuld, madalsood, madalsoometsad, turvast > 30 cm lagerabad rabametsad üleujutatavad lamminiidud, lammimetsad rannaniidud ruderaal, kultuurmullad kultuurrohumaad, pargid, aiad, põllud, jäätmaad Oligotroofsed (vähetoitelised) järved Vee mineraal-, biogeensete- ja orgaaniliste ainete sisaldus on väga väike, enamasti on vesi sügavalt läbipaistev, neutraalse või nõrgalt aluselise reaktsiooniga. Leidub Põhja- ja Lõuna-Eestis (Viitna, Kurtna, Piigandi, Hino jt.). 8% uuritud Eesti järvedest. Tugevasti ohustatud, enamik oligotroofseid järvi rohkem või vähem saastunud ning muutumas rohketoitelisteks
Taimede ja mullaelustiku koostegevuse tulemusena toimub viljaka mulla huumushorisondis aktiivne biogeokeemiline aineringe. Org aine lagunemissaadused on happelised ning soodustavad keemilist murenemist ja mineraalsete toiteelementide vabanemist mineraalidest. Inimtegevus mulda võib pidada mittetaastuvaks loodusvaraks. Inimese sihipärast tegevust mullaomaduste parandamiseks niisutuse, kuivenduse, maaharimise ja väetamise abil nimetatakse mulla kultuuristamiseks. Sellised kultuurmullad taluvad paremini harimist ning kõrgemaid väetisekoguseid. Samas kui mulla vastupanuvõimet välismõjutustele (puhverdusvõime) ületatakse, võib see viia mullaviljakuse taandarenguni (degradeerumiseni). Selle tulemusena muutub maa-ala viljatuks taimkatteta alaks (kõrbestumine) Mullahorisondid. Muld jaotub mullahorisontideks (erineva värvuse, tiheduse ja tüsedusega kihid). Piirid kihtide vahel pole tihti selgelt tajutatavad. 1
annaabi.ee 
