Iga-aastased ohtlike jäätmete kogumisringid on ka populaarseks saanud [4]. 5 4. RESSURSID JA NENDE KASUTUSVÕIMALUSTE HINDAMINE 4.1. Mullastik Muldadest valitsevad kamar- ja gleimullad, leostunud ja leetjad kamarmullad levivad künnistel ja seljakutel, laialdaselt on levinud ka soomullad [3]. Kamarmullad on viljakad parasniisked mullad, taimekasvatuseks kõige sobivamad mullad. Gleimullad on aeglaselt soojenevad ehk külmad mullad. Kui kultuurmaadena kasutada, siis vajavad need mullad põhjalikku kuivendamist. Sobivad paremini kasutamiseks rohumaadena. Leostunud ja leetjaid liivsavimullad on viljakad [5]. Et soomuldi kasutada, tuleb neid kuivendada. Need sobivad hästi rohumaaviljeluseks ja leidub palju ka metsamaadelt. Vallas on keskmisest kõrgema hindega mullad [6]. See tähendab, et sellised mullad sobivad hästi Jõgeva vallaga, sest Jõgevamaa on üldiselt põllumajanduslikult väga hästi arenenud, 4.2. Veevarud
Tüüpprofiil: A-Elg-B-C. Kui kergema lõimisega kattekiht on õhem (30...40 cm), siis Baf horisont puudub ja tekib hele näivleetunud muld. Põllumuldade huumusesisaldus 1,9...2,4%. Liikuvate toiteelementide sisaldus suhteliselt väike. Looduslikel aladel mullareaktsioon mõõdukalt või tugevasti happeline, põllumuldadel tänu lupjamisele tavaliselt nõrgalt happeline. Metsamuldade küllastusaste 60...70%, põllumuldadel 75...85%. Puistu boniteet kõrge, I klass. Kultuurmaadena kasutamise seisukohalt on tegu üle keskmise viljakusega muldadega, boniteet tavaliselt 40...50 hp. Moodustavad 5,9% kogu maafondist ja eriti suur on nende osatähtsus haritaval maal (15,1%). Levikuala peamiselt Kagu-Eesti lavamaa ja Sakala kõrgustikul. 2. Leetunud mullad Lk. Tekkinud karbonaadivabal lähtekivimil, kihisemine puudub, happelised mullad. Esineb selgelt väljakujunenud tüse (>5cm) huumushorisont. Juhtiv mullatekkeprotsess: leetumine.
24 Kui kergema lõimisega kattekiht on õhem (30...40 cm), siis Baf horisont puudub ja tekib hele näivleetunud muld. Põllumuldade huumusesisaldus 1,9...2,4%. Liikuvate toiteelementide sisaldus suhteliselt väike. Looduslikel aladel mullareaktsioon mõõdukalt või tugevasti happeline, põllumuldadel tänu lupjamisele tavaliselt nõrgalt happeline. Metsamuldade küllastusaste 60...70%, põllumuldadel 75...85%. Puistu boniteet kõrge, I klass. Kultuurmaadena kasutamise seisukohalt on tegu üle keskmise viljakusega muldadega, boniteet tavaliselt 40...50 hp. Moodustavad 5,9% kogu maafondist ja eriti suur on nende osatähtsus haritaval maal (15,1%). Levikuala peamiselt Kagu-Eesti lavamaa ja Sakala kõrgustikul. 2. Leetunud mullad Lk. Tekkinud karbonaadivabal lähtekivimil, kihisemine puudub, happelised mullad. Esineb selgelt väljakujunenud tüse (>5cm) huumushorisont. Juhtiv mullatekkeprotsess: leetumine.
Tüüpprofiil: A-Elg-B-C. Kui kergema lõimisega kattekiht on õhem (30...40 cm), siis Baf horisont puudub ja tekib hele näivleetunud muld. Põllumuldade huumusesisaldus 1,9...2,4%. Liikuvate toiteelementide sisaldus suhteliselt väike. Looduslikel aladel mullareaktsioon mõõdukalt või tugevasti happeline, põllumuldadel tänu lupjamisele tavaliselt nõrgalt happeline. Metsamuldade küllastusaste 60...70%, põllumuldadel 75...85%. Puistu boniteet kõrge, I klass. Kultuurmaadena kasutamise seisukohalt on tegu üle keskmise viljakusega muldadega, boniteet tavaliselt 40...50 hp. Moodustavad 5,9% kogu maafondist ja eriti suur on nende osatähtsus haritaval maal (15,1%). Levikuala peamiselt Kagu-Eesti lavamaa ja Sakala kõrgustikul. 2. Leetunud mullad Lk. Tekkinud karbonaadivabal lähtekivimil, kihisemine puudub, happelised mullad. Esineb selgelt väljakujunenud tüse (>5cm) huumushorisont. Juhtiv mullatekkeprotsess: leetumine.
Nüld 0,5-st 0,25-ni Leedegleimullad LG C:N laieneb 1827-lt 40-ni AT puudub või alla 5 cm Kevadel aeglaselt soojenevad (ca 2 nädalat hiljem kui parasniisked) Liivadel, kus põhjavesi kõrgel Kultuurmaadena vajavad kuivendamist Tihenenud B horisondi tõttu gleistumine nii üla kui ka põhjaveest Metsana liike valides tingimata kuivendama ei pea Tüüpprofiil: O1O2O3(OT)EaBhfBGCG Kõrge põhjaveeseisu korral ka: OTBhfGBGCG Gh ja Gk´´ ülesharimist tuleks vältida fütoproduktiivsus metsas 68 Mg ha-1 a-1
annaabi.ee 
