Niitmine. Esimest korda niidetakse siis, kui taimed on poole meetri kõrgused. Niitmist korratakse samal aastal 1- 2 korda. Teine võimalus on niitmisega õitsemise alguseni viivitada - siis on taim palju energiat kulutanud, peale niitmist ta sageli sureb. Kindlasti tuleks õisikud kokku korjata ja hävitada. Ja hiljem niitmist korrata. Mürgitamine. Karuputke võib hävitada taimemürkidega. Söötis põldudel ja kultuurmaadel soovitatakse n.n mitteselektiivseid mürke, s.t mürke, mis tapavad kõik taimed. Looduslikes kooslustes, veekogude läheduses jne tekitaksid mitteselektiivsed mürgid suureulatusliku reostuse ja on seetõttu keelatud. Enne mürkide kasutamist tuleb spetsialistidega nõu pidada. Sosnovski karuputke kasvatamine ja edasine levitamine looduses on lubamatu.
4.2. Päris-siirdesoorohumaa kkt.- sügava turbalasundiga (2-3 meetrit) ülekaalus turba- sambla turvas. Tüüpiline jõhvika kasvuala. 5. Nõlvarohumaade klass- levinud Lõuna-Eesti kuppelmaastikul, kus kallak on üle 5o. 5.1. Erodeeritud rohumaa kkt.- nõlvade ülemistel, kuivematel osadel. Võivad olla primaarsed või sekundaarsed. Suhteliselt liigivaesed kooslused, kus domineerivad kõrrelised. 5.2. Deluviaalse rohumaa kkt.- primaarsed või endistel kultuurmaadel. Paras- või liigniisked, lopsakate liikidega. 5.3. Allikalise nõlvarohumaa kkt.- väikestel aladel, liigirikkad (kaltsifiilsete liikidega). 6. Lammirohumaade klass- jõgede ja järvede ümbruses. Kuna jõed kannavad kaasa igasuguseid setteid, on muld viljakas. 6.1. Kuivade lammirohumaade tüübirühm- levinud kõrgematel lammielementidel. Üleujutus lühiajaline ja ebaregulaarne. Kooslused liigivaesed või madalakasvulised.
annaabi.ee 
