gleimineraale. Väheneb mulla poorsus ja halveneb mulla veeläbilaskvus. Eriti iseloomulik tundramuldadele, meil esineb Lääne-Eesti tasandikualadel. 4.) muldade kaitse eesmärk- tagada muldade hea seisund nii mullaviljakuse kui teiste füüsikalis - keemiliste näitajate osas. Mille eest? Eelkõige inimtegevuse eest- vihmametsade lageraie, ohtlike jäätmete matmine mulda. See võib lõppeda katastroofiliselt kogu ökosüsteemile. Kuidas? Tuleb arvestada nii looduslike kui kultuurmaade kasutamisel kliima, reljeefi ja mulla iseärasustega Erosioon- tuule ja vooluvete põhjustatud mulla ja setete ärakanne. Kuna kõigepealt kantakse ära mulla pindmised, orgaanilist ainet sisaldavad ja peenemad mineraalosad, siis mullaviljakus väheneb oluliselt. Kõrbestumine- Aastasadade jooksul väljakujunenud eluviiside muutus ja maailma rahvastiku kasv nõuab järjest intensiivsemat maakasutust, tagajärjeks on protsessid, mis viivad taimkatte hävimisele,
Mulla lõimis, klassifikatsioon, sõrmeproov. Mulla mehaanilise koostise protsentuaalset jaotust nimetatakse mulla lõimiseks. Eestis on kasutusel nn. Katsinski mulla lõimise klassifikatsioon, mille aluseks on füüsikalise savi sisaldus mullas. Kerged mullad: l, sl Keskmised mullad: ls1, ls2, sl/ls Rasked mullad: ls3, s Erodeeritud muldadena eraldatakse künklikus moreenmaastikus praeguste ja endiste kultuurmaade mullad, mis on allunud või alluvad kiirendatud vee-erosioonile. Eraldatakse kolm erosiooniastet: nõrk, keskmine ja tugev Mulla lõimise määramine nn. sõrmeprooviga. Mulda niisutatakse nii palju sobiva konsistentsini, et muld oleks piisavalt plastiline voolimiseks. Käte vahel voolitakse muld ca 3 mm jämeduseks nööriks. Savi 3 mm voolitud nöör rõngasse keeramisel ei pragune. Raske liivsavi rõngasse keeramisel nöör praguneb.
Muld kui ressurss, muldade kaitse Muld on Maa ökosüsteemile tähtis, kuna mullas kasvavad fotosünteesivad taimed. Muld ja taimestik aitavad süsinikku maismaal mittegaasilisse ja energiarikkasse vormi siduda peale seda kui inimene on tootnud fossiilsete kütuste põletamisega õhu CO2 järjest juurde. Muldade degradatsioon ja hävitamine Inimese kõige parem viis muldi kaitsta on arvestamine nii looduslike kui kultuurmaade kasutamisel kliima, reljeefi ja mulla iseärasustega. Muldade erosioon Kõige rohkem kahjustavad muldi erosioonid. Erosioon on tuule ja vooluvete põhjustatud mulla ja setete ärakanne. Selle käigus kantakse mulla pindmised, viljakad kihid veekogudusse või maetakse uute erosioonisetete alla. Erosiooniprotsesse eristatakse geoloogilise erosiooni ja kiirendatud erosioonina. Kiirendatud erosioon on põhjustatud inimtegevuse tagajärjel. Mulla vee-
Troopika muldi nimetatakse veel ka puna- või kollamuldadeks (värvuse järgi) või ferralsoliks (keemiliste elementide alusel). Muld kui ressurss, muldade kaitse. Muld on Maa ökosüsteemi tähtis komponent. Selles kasvavad fotosünteesivad taimed. Eriti oluline on see globaalse süsinikuringe koha pealt. Kaitstes mulda kaitseme elu Maal. Inimene saab muldi kõige paremini kaitsta sellega, et arvestab nii looduslike kui kultuurmaade kasutamisel kliima, reljeefi ja mulla iseärasustega. Kõige enam kahjustuvad mullad erosiooni tõttu. Erosiooni toimel paigutuvad mullaosakesed maapinna kõrgematelt osadelt madalamatele. Selle tulemusena kanduvad viljakad pealmised mullakihid erosiooni tulemusena eekogudesse või maetakse uute erosioonisetete alla. Eristatakse geoloogilist erosiooni ja kiirendatud erosiooni (põhjustatud inimtegevusest). Põhjuseks on eelkõige paduvihmade eest kaitsva taimkatte hävitamine.
heledamaks pesema! /.../ Edasijõudmiseks waimu hariduse teel on niiheaste üksikud inimesed, kui terwe inimese sugu siia maa peale loodud, selle pärast ei ole ka kellegil õigus waimuund magama jääda. /.../ Sõna, emancipirt ärgu kartku siin aga weel keegi, meie Eesti pinnal ei ole sellel weel wähimatki tähendust. Kui ka eesti naisterahvas ligi sada aastat waimu hariduses põlvest põlwe edasi tungida katsuks, siiski ei jõuaks ta weel praeguste teiste kultuurmaade naisterahvaste waimuhariduse tipuni, sest; meie terwe maa ja rahhwa olekud sünnitavad sellele teele ära wõitmata takistusi ette. Selle pärast jätku ka targad mehed, kes meie naisterahwast oma hariduste hakatuste teedelt juba wõera hirmutus sõnadega tagasi tõrjuda tahavad, sõna emancipirt üsna pruukimata tall ei ole Eestimaal juure wõimugi! Paraku on vist Lilli Suburgil rohkemgi õigus, kui me seda tahaksime. Ka 1930ndail, pea 50 aastat hiljem, kuulub nt Pallase Kunstiühingusse
AThorisont 10...15(20) cm. b) Gr1 ranniku turvastunud muld. Turbahorisont kuni 30 cm. c) Mr ranniku madalsoomuld. Tekkinud peamiselt lahesoppide kinnikasvamisel ja mere taandumisel ranniku soostumisel. T-horisont >30 cm. d) Av veealune muld. Endistest merelahtedest tekkinud mageveejärvede ja sisemaa järvede kallastel paiknevates roostikes. Pidevalt kaetud õhukese veekihiga. Erodeeritud alade mullad. Erodeeritud muldadena eraldatakse künklikus moreenmaastikus praeguste ja endiste kultuurmaade mullad, mis on allunud või alluvad kiirendatud vee-erosioonile. Eraldatakse kolm erosiooniastet: nõrk, keskmine ja tugev. 1. Nõrgalt erodeeritud mullad e. Esinevad kallakutel 3...5°. Edasine eristamine vastavalt mullaliigile ja mulla sifri juurde tuleb tähis ,,e". Näiteks: KIe nõrgalt erodeeritud leetjas muld. 2. Keskmiselt erodeeritud mullad E2. Esinevad tavaliselt kallakutel 5...10°. Erosioonile viitavad tunnused selgelt väljakujunenud
AThorisont 10...15(20) cm. b) Gr1 ranniku turvastunud muld. Turbahorisont kuni 30 cm. c) Mr ranniku madalsoomuld. Tekkinud peamiselt lahesoppide kinnikasvamisel ja mere taandumisel ranniku soostumisel. T-horisont >30 cm. d) Av veealune muld. Endistest merelahtedest tekkinud mageveejärvede ja sisemaa järvede kallastel paiknevates roostikes. Pidevalt kaetud õhukese veekihiga. Erodeeritud alade mullad. Erodeeritud muldadena eraldatakse künklikus moreenmaastikus praeguste ja endiste kultuurmaade mullad, mis on allunud või alluvad kiirendatud vee-erosioonile. Eraldatakse kolm erosiooniastet: nõrk, keskmine ja tugev. 1. Nõrgalt erodeeritud mullad e. Esinevad kallakutel 3...5°. Edasine eristamine vastavalt mullaliigile ja mulla sifri juurde tuleb tähis ,,e". Näiteks: KIe nõrgalt erodeeritud leetjas muld. 2. Keskmiselt erodeeritud mullad E2. Esinevad tavaliselt kallakutel 5...10°. Erosioonile viitavad tunnused selgelt väljakujunenud
AThorisont 10...15(20) cm. b) Gr1 ranniku turvastunud muld. Turbahorisont kuni 30 cm. c) Mr ranniku madalsoomuld. Tekkinud peamiselt lahesoppide kinnikasvamisel ja mere taandumisel ranniku soostumisel. T-horisont >30 cm. d) Av veealune muld. Endistest merelahtedest tekkinud mageveejärvede ja sisemaa järvede kallastel paiknevates roostikes. Pidevalt kaetud õhukese veekihiga. Erodeeritud alade mullad. Erodeeritud muldadena eraldatakse künklikus moreenmaastikus praeguste ja endiste kultuurmaade mullad, mis on allunud või alluvad kiirendatud vee-erosioonile. Eraldatakse kolm erosiooniastet: nõrk, keskmine ja tugev. 1. Nõrgalt erodeeritud mullad e. Esinevad kallakutel 3...5°. Edasine eristamine vastavalt mullaliigile ja mulla sifri juurde tuleb tähis ,,e". Näiteks: KIe nõrgalt erodeeritud leetjas muld. 2. Keskmiselt erodeeritud mullad E2. Esinevad tavaliselt kallakutel 5...10°. Erosioonile viitavad tunnused selgelt väljakujunenud
1. nõrgalt (e. väga õhukeselt) leetunud mullad LkI: Ea, kas pesiti või mõne cm Fütoproduktiivsus 1215 Mg ha-1 a-1 laikudena < 5(10) cm, B raskesti eristatav, enamasti üleminekuline EaB BC, Puistuboniteet IaI (harvem II) EaBA, A20 cm Kultuurmaade boniteet 4050 hp., VI kl. (O) A (Ea, EaB) B C Kasutussobivus teraviljadele, kartulile, põldheintele 9 (10 p. süsteemis) 2. Keskmiselt (e. õhukeselt) leetunud mullad LkII: EaA, EB>A, Ea 515 cm, A20 linale, talirukkile 10 cm, B vähe tihenenud
annaabi.ee 
