Pulli asula. Eesti vanim seni teadaolev kiviaja asulakoht paikneb Pärnu jõe põhjakaldal Sindi raudteesillast ülalpool Pulli küla juures. (Pulli avastamislugu. Eesti loodus 2007) Foto 1. Pulli asulakoht Juba enne selle asula avastamist 1967. aastal, oli möödunud sajandi alguskümnenditel Pärnu jõe alamjooksult tulnud välihulgaliselt arheoloogilisi üksikleide. Toona olid nende kogujateks peamiselt saksa soost asjaarmastajad. Muistise avastasid geoloogid. Kiviaegne kultuurkiht oli mattunud mitmemeetriste liivakihtide alla, mis olid seotud sellega, et koht ujutati hiljem jõe poolt uuesti üle. Kultuurkiht 5-15 cm paksune. Asula paiknes umbes kohal, kus tollane Pärnu jõgi suubus Joldiamerre. See koht oligi kuival seoses madalama veetasemega Joldiamere staadiumis. Juhuleide asus 1920.-1930. aastatel kirjeldama, süstematiseerima ja ise koguma materjali arheoloog Richard Indreko, kes kuulus eesti professionaalsete arheoloogide esimesse
tagasi. Oletatakse et ürgorud eraldasidki Toompead ülejäänud lavamaast. Eestit korduvalt katnud mandrijää süvendas ja laiendas neid orge veelgi. Toompea saarlavast Toompea on veidi kirdesse suunatud ovaalse kujuga kõrgendik. Kõrgus merepinnast- 46m. Kutsutakse ka Toompea aluspõhjakõrgendikuks Moodustab koos seda ümbritseva liivakivialusega Tallinna keskkõrgendiku. Looduslikku pinnamoodi on inimene Toompeal tugevalt muutnud. Kultuurkiht on kuni kümne meetri paksune. Koosneb erinevatest lubjakividest. Pilte Kasutatud kirjandus Toompea aluspõhjakõrgendik
Muinasaja arengujärgud: 1)mesoliitikum e keskmine kiviaeg u 9000- 5000 a. eKr. 2)noorem kiviaeg e neoliitikum u 5000-1800 a. eKr. 3)vanem pronksiaeg u1800-1100 a. eKr. 4)noorem pronksiaeg u 1100-500 a. eKr. 5)eelrooma rauaaeg u500eKr 50pKr. 6)rooma rauaaeg u50-450pKr. 7)viikingiaeg u800-1050 8)hilisrauaaeg u1050-1200 Mõisted: Ajalooallikas-kõik see, millest algab ajaloo uurimine liigid: 1)kirjalikud 2)pildid 3)suulised 4)esemelised Leiuaines-leitav ajaloo allikas Kultuurkiht- on otsese inimtegevuse tulemusena ladestunud pinnasekiht Elutegevuskiht-inimesed on elanud seal kunagi Arheoloogiline kultuur- sarnaste iseloomulike tunnusjoonte kogum, mis iseloomustab mingis piirkonnas piiritletud ajaperioodist pärinevaid arheoloogilisi leide. Kunda kultuur-mesoliitikumi kultuur, oli levinud läänemere idaranniku maadel alates lõuna soomest kuni leedu idaosani. tunnused valmistati luudest ja sarvedest esemeid.
ja Tantsukool, Juhan Kunderi Seltsi Rahvakool ja Muusikakool Rajaots. Linnas töötavad 2 munitsipaallasteaia- Kungla ja Triin - kõrval ka eralasteaed Kaur, kellelt linn ostab teenust 150 lapsele. Rakveres asub Lääne-Virumaa keskraamatukogu. Lasilas asub Lasila Põhikool. Veltsis asub Veltsi Lasteaed-algkool. Lepnas asub Lepna raamatukogu. Ajalooline kujunemine linnaks/vallaks Vanimad jäljed Rakvere linna asustusest on pärit praeguselt Teatrimäelt, kus vanim inimtekkeline kultuurkiht on dateeritud 3. - 5. sajandisse. Ilmselt selle asula kaitseks rajati Vallimäele, praeguse kivilinnuse kohale puitlinnus. Selle, kahekordse palktaraga linnuse vanim seniteadaolev dateering kuulub 5. - 6. sajandisse. Nii asula Teatrmäel kui ka linnus Vallimäel on püsinud tõenäoliselt katkematuna keskajani. Muinasja lõpu, 12. - 13. sajandi linnuse ehitisest andmed pea puuduvad, kuna kivilinnuse ehitamisega on kultuurkiht hävinud
liikumisteedest. Asulad ilmselt hooajalised kasutuses Asulakohti teada alla 100 koha. Tihedamalt Võrtsjärve joone, kus tolleaegne vetevõrk tänapäevasest ulatuslikum. Kesk-Eesti leiuala võib seostuda kohaliku tulekivi levikuga. Juhuleide üle Eesti Leiud ei peegelda ilmselt kogu asustuse levikut, sest kiviaegsest asustusest jää vähe jälgi (luu ja tulekivileiud) ja asustuse hooajalise iseloomu tõttu on asulakohtade kultuurkiht õhuke, leida raske. Ka ei kattu asulad praegusega Matuse leide vähe, puuduvad hauarajatised Elatusalad Elati väikestes rühmades (arvatavasti 2-3 sugulasperekonda), omati püügipiirkondi (reviire) Vastavalt toiduallikale vahetati hooajaliselt elukohta püügiala piires, perioodi lõpus võisid tekkida emakülad Oluline jaht (kobras ja põder), kalapüük, korilus. Viimaste osatähtsust on raske hinnata jääkide mittesäilimise tõttu NEOLIITIKUM ehk NOOREM KIVIAEG
Rõuge linnus oli näiteks kuus korda maha põletatud. Noorem rauaaeg (9.-13. sajand) Morfoloogiliselt võib ka noorema rauaaja linnused jagada samasugustesse põhitüüpidesse, nagu keskmisel rauaajal: neemiklinnused (sh Kalevipojasängi tüüpi linnused), mägilinnused, ringvalllinnused, pelgupaiklinnused. Enamikus meie hilisrauaaja linnustes on olnud püsielanikkond, millest tunnistab tüse ja leiurikas kultuurkiht. Arvestades linnuste suurust, kaitseliini ulatust ja kultuurkihi iseloomu pidi selliste linnuste elanikkond olema küllalt suur. Omal ajal oli hoonete arv aga kindlasti suurem, sest küllaltki arvestatav osa linnuse õuest kujundati keskajal ümber kalmistuks. Tuhatkond inimest Varbolas elamas ei tohiks mingil juhul liialdus olla, pigem vastupidi. Teiselt poolt on eriti just põhjarannikult teada linnuseid, kus kultuurkiht on kas väga nõrk või puudub üldse. Neil linnustel püsielanikkond
VENEKIRVESTE kaunistatud nööri üleminekut hankivalt sobiv mullakiht kõrgematele 3000 eKr jäljega. Venet ehk majanduselt maaviljeluseks. küngastele. Surnud paati meenutavad, viljelusmajandusele, Asulapaiku asetati maasse väga hoolikalt aletamine, iseloomustab kaevatud lihvitud ja kalastamine, jaht. õhuke kultuurkiht haudadesse külili sissepuuritud ja vähesed leiud. kägarasendis. silmaaukudega kivikirved. PRONKSIAEG Vanimad Karjakasvatus, Eesti jagunes Hakati rajama 1800 500 eKr pronksesemed maaviljelus, kaheks maapealseid Asva kultuur odaots ja sirp. küttimine ja regiooniks: kalmehitisi
uurimused, eriti samal aastal ilmunud Paul Johanseni monograafia "Nordische Mission", kus püstitatud normannistlik teooria otse nõudis teravat vastulööki. 1952. aasta sügisel korraldas Tallinna Linnamuuseum Toompeal arheoloogilise kaevamise. Selleks rajati kolm väiksemat kaevandit, mille koht oli küll kõike muud kui õnnestunud. Nii sattus Toomkooli kaevand endisesse paekarjääri, Lossi plats 7 esised kaevandid rajati aga Toompea linnuse eelkindlustuste alale, kus varasem kultuurkiht üldse puudus. Vanema perioodi leiuaines oli äärmiselt napp. 12. sajandist pärinevat prillspiraalpeaga nõela, kitsateralist nuga, poolikut käevõru ning mõnda keraamikakatket võib käsitleda juhuleidudena. 1953. aastal jätkusid tööd all-linnas Raekoja platsil. Seekord olid tulemused paremad: kultuurkiht oli säilinud laialdasel alal ning leiuaines ulatus tagasi 13. sajandisse, üksikuid leide võib teatud reservatsiooniga lugeda ka 12. sajandi teise poole kuuluvaks
praegusest palju suurem. Eestis valitses sel ajal soojem, boreaalne kliimaperiood. Siin leidus rohkesti metsa, kus kasvas palju kaski ja mände. Pulli asula vanim asula Eestis Dateeritud 9000-8550 ema. (Sindi-Lodja asulast Pärnu lähedal loodeti mõned aastad tagasi leida vanimaid inimasustuse jälgi, seni pole neid aga saadud kuigi ajakirjanduses räägiti kohast juba kui vanimast Eestis). Pulli asula avastasid geoloogid 1967. aastal. Kiviaegne kultuurkiht oli mattunud mitmemeetrise liivakihi alla liivakihid olid tekkinud siis, kui koht ujutati hiljem jõe poolt uuesti üle. Kultuurkiht oli vaid 5-15 cm paksune. Asula paiknes umbes kohal, kus tollane Pärnu jõgi suubus Joldiamerre. See koht oligi kuival seoses madalama veetasemega Joldiamere staadiumis. Kaevamised viidi Pulli asulas läbi 1968-73, 1975-76. Leiti mõned lõkkekohad, neist üks kividega. Saadi üsna rohkesti leiumaterjali.
Soome- Ugri eelkäijateks. Need on eestlased, soomlased, liivlased jt. Jätkub kalapüük, küttimine, käsitöö ja korilus. Käsitöös valmistati savinõusi ja kaunistati kammikujulise objektiga. Töö- ja tarberiistad olid palju rohkem arenenud, tulekiviesemed olid töödeldud ühtlaselt üle pinna. Samuti tõid nad ka uued matmiskombed. Surnud sängitati asula territooriumile. 7. Nöörkeraamika kultuurile on omane õhuke kultuurkiht ja vähesed leiud. Millele see viitab? 2p Sellele on pakutud kaks seletust. Ühe oletuse järgi ei elatud pikemalt ühes kohas paigal, vaid otsiti uusi maid karjale ja põlluharimiseks. Teise arvamuse järgi võivad napid leiud hoopis näidata, et suuremad kogukonnad olid jaganenud omaette elavateks üksikperedeks, kes ei jätnud eriti palju arheoloogiliselt avastavaid jälgi. 8. Miks on leitud vanemast pronksiajast suhteliselt vähe pronksesemeid? 1p
Tori kihelkonna ala oli asustatud juba väga ammustel aegadel. 1967-68. aastal Pärnu jõe paremal kaldal, Sindist põhja pool, Pullis avastatud mesoliitikumi (ajajärk jääaja lõpust kuni savinõude kasutuselevõtuni) asulakoht on seni vanim tõend Eesti ala inimasustuse kohta. Sealne Joldiamere (Läänemere nõos umbes 10200-9300 aastat tagasi asunud jahe riimveeline veekogu) rand asustati preboreaalse kliimastaadiumi keskel, u. 7500 aastat e. Kr. Hiljem jäi kultuurkiht Antsülusjärve (jääajajärgne mageveeline suurjärv Läänemere nõos umbes 7500-8500 aastat tagasi) vee alla ja kattus 2-3 meetri paksuse settega. 1969-76. aasta kaevamistel leitud tulekivi- ja luuesemete järgi otsustades kuulusid sealsed asukad lõuna poolt tulnud hõimude hulka, kes panid aluse Kunda kultuurile. Sarnaseid leide on saadud üksikult veel piki jõge alla Reiuni ja ülesvoolu Lepakose ürgasulani. Kirikud: Püha Maarja kabel oli esimene tori kirik, mis hävis 1580. aastal
Linnaarheoloogia Asustusarheoloogia Majandusarheoloogia Arhitektuuriarheoloogia Religiooniarheoloogia Surmaarheoloogia Militaararheoloogia Arheoloogia jagunemine uurimiskeskondade järgi Allveearheoloogia Koobastearheoloogia Aeroarheoloogia Arheoloogia allikad Kinnismuistised Kinnismuistis on objekt looduses, mis on tekkinud inimese tegevuse tagajärjel. Kinnismuistisel on kultuurkiht. Kultuurkiht on inimese tegevuse tagajärjel tekkinud mullakiht. Elupaigaga seotud muistised Asulad, linnused, koopad jms. Matusepaigad ehk kalmed (enim uuritud muistised) Maahaud Kivikirstkalme Tarandkalme Haudehitis Eriline paik Matmisviisid: Laibamatus Põletusmatus Mumifitseerimine
osalenud. 5)Arheoloog: Tallinna muistne uhke ajalugu võib olla üks suur müüt Riho Laurisaar Eesti Päevaleht 19. juuli 2008 00:00 Jaani kirikust kuni Sõpruse kinoni loksus kunagi ilmselt järveke, mille kaldal elasid meie esivanemad, kes kasvatasid karja ja harisid põldu. Ohu korral punusid nad Lindanise linnusesse. Antud järvekese kaldal asunud elupaigani loodab arheoloog Vladimir Sokolovski Vabaduse väljaku ümbruses kaevetöid tehes jõuda. Kultuurkiht enne taanlaste tulekut ütleb, et eestlaste asustus oli toompea ümbruses küll harv aga olemas. Praeguseks on meil vaid müüdid, nagu oleks Tallinn olnud tähtis Kaubanduslinn. Kui ta seda oli siis mis ajal? Muinasajal? Seda ei tea keegi täpsemalt öelda. Suurem asustus oli hoopis sisemaal nii , et suurest kaubasadamast ei tohiks olla juttugi Keeleteadlased ja ajaloolased on varem araabia geograafi Al-Idrisi kaardilt välja lugenud nime Kolõvan ja peavad 1154
maastikul jne • Teisane kontekst – algsest leiukohast eemal-datud leiud, mis on uuesti ladestunud (nt erosioon, mineviku või tänapäeva inimtegevus jne) • Leiusituatsioon – millisest pinnasest, seos ladestustega (millisest kihist / sissekaevest /hoonest jne) ja selle ladestuse asend teiste suhtes • Kaasleiud – teised leiud samast ladestusest /hoonest / kontekstist Muistised • Muistis on paik, kus esineb arheoloogiline kultuurkiht • Jaotusvõimalusi tohutult, üks variant: – Matmispaigad (kivikalmed, kääpad ja kääbaskalmistud, laibakalmistud, kirikaiad, hauakambrid jne) – Elupaigad (asulakohad, järveasulad, üksikhooned, pelgupaigad jne) – Kaitserajatised (linnused, kindlustatud asulad, linnamüür, bastionid, kaitsekraavid jne) – Majandustegevusega seonduvad muistised (põllujäänused, püünisaukude
Kammkeraamika kultuuri kõrvale ilmunud nöörkeraamika kultuur erines esimesest märgatavalt nii asustusviisi, matmiskombestiku, valmistavate esemete kui majandusviisi poolest. nöörkeraamika ja venekirved 3.2.Nöörkeraamika asuala Eestist on leitud umbes viiskümmend nöörkeraamika kultuuride asulat kuid enamik neist on avastatud juhuslikult ja seega juba pooleldi lõhutult või on nöörkeraamika aegsed kihid teiste kihtidega juba maa sees segunenud. Nöörkeraamika asulate kultuurkiht on enamasti õhuke ja leiuvaene - savinõukillud; vähesel hulgal kivist tööriistu, mille hulgas võõramaisest tulekivist nooleotsad. Nöörkeraamika kultuuri muistised. 1 - asulakoht/keraamika leiukoht; 2 - kaks või enam asulakohta/keraamika leiukohta; 3 - matmispaik; 4 - merepiir u. 2500 aastat e.Kr. A. Kriiska 1999 3.3.Nöörkeraamika kultuuri päritolu Nöörkeraamika kultuuride päritolu on veel segane. Tavaliselt seostatakse neid indoeurooplaste
Selge on see, et Eesti muinasaja lõpu linnused olid väga erineva funktsiooniga. Osades linnustes on elatud ilmselt pidevalt, teised on olnud kasutusel vaid hädaohu korral (pelgupaiklinnused). Osa linnuseid on suuremad, osa väiksemad. Mõnede linnuste puhul on olnud ilmselt tegu piirkonna poliitilise keskustega (näiteks Otepää ja Viljandi), teised on jällegi kujutanud endast tõenäoliselt vaid ühe ülikuperekonna kantsi (näiteks Lõhavere). Enamike Eesti linnuste paks kultuurkiht osutab, et neis elati pidevalt. Neil leidub nii meeste kui ka naistega seotud esemeid, samuti mänguasju, mis viitab nö normaalsele elanikkonnale, mitte üksnes sõjaväelisele kaitsemeeskonnale. Mitmetest linnustest on kaevatud välja eluhooneid. Enamasti on need suhteliselt väikesed ning enam-vähem ühe suurusega. Linnuste tüübid: *Mägilinnus - igast küljest looduslikult kaitstud künkal paiknev linnus N:Otepääl
Jääaja lõpuks arvatakse olevat aastat 9600 eKr. Soojenenud kliimas jätkus jõudsalt metsade kujunemine. Valdavateks puuliikideks olid kask ja mänd, kuid esines ka haaba ja teisi lehtpuid. Jääajale iseloomulik fauna vahetus metsloomadega, nagu põder, kobras, karu jne. Eesti vanimad seni teadaolevad inimasustuse jäljed on leitud Sindi lähedalt Pullist. Sealt leiti mõningaid tuleasemeid ja maasse löödud teritatud vaiade otsi, mis võivad pärineda toonastest elamutest. Kultuurkiht oli vaid 5-15 cm paksune. Leidudeks tulekivist valmistatud väikeesemed: - Kõõvitsad - Noad - Uuritsad - Nooleotsad - Kivitööjäägid Aulakohast leitud orgaaniliste materjalide vanusemäärangute järgi elati selles laagripaigas umbes 9000-8550 aastat eKr. Arvatavasti oli Pulli hooajaline peatuspaik. Tõenäoliselt elati seal suviti, püüti kala koha ja latikat. Leitud loomaluude järgi peeti seal ka jahti, peamiselt
pronksasjad. Jätkuvalt on levinud õõskirved, aga juba ilmuvad ka silmaga kitsateralised raudkirved. Umbes aastatuhande vahetuse paiku ehk hilisel eelrooma rauaajal tulid kasutusele väikesed nõrgalt kindlustatud linnused, nn ringvall-linnused. Ringvall-linnused olid hoopis väiksemad kui pronksiaegsed kindlustatud asulad, samas olid nende kindlustised enamasti jätkuvalt üsna nõrgad. Ringvall-linnuste kultuurkiht on reeglina väga õhuke, mis võib osutada sellele, et neid kindlustisi kasutati vaid ohu korral. Võimalik, et ka varasemate kindlustatud asulate kohal paiknenud eelrooma rauaaegseid kindlustisi (kui need olid kindlustised) kasutati vaid hädaohu korral, mis seletaks ka selleaegsete leidude vähesuse. Savinõud 7 Eelrooma rauaaja esimesest poolest on Eestis leitud vähe esemeid. Kõige rohkem
Arheoloogid korraldavad eksperimente ja teevad katseid. Uuritakse mingete tegevuste katsetamisega (rauasulatuseksperiment), seeläbi on õpitud ehitama rauasulatusahju. Soomaagist raua kätte saamiseks tehti ligi 20 aastat katseid. Selle alla käivad ka võitluste/sõdade rekonstrueerimine (muinassõjad -> taaskehastus). Arheoloogia allikad 1. Kinnismuistised mingi objekt looduses, mis on tekkinud inimese tegevuse või inimese paigas elamise tagajärjel. Iseloomulik tunnus on kultuurkiht -> inimese paigal elamise või tegevuse tagajärjel tekkinud mullakiht, mis koosenb ehitus- ja majapidamisjäänustest, söest, tuhast ja sisaldab erinevaid esemeid. Kultuurkihi paksus sõltub inimtegevusest. Tartu linnuse kohal on kultuurkihi paksus osaliselt 4m sügavusel, kuid mõnes kohas Euroopas ulatub see isegi 30m sügavusele (selle tõttu, et seal ehitati majasid toorsavist, mille eluaeg pole eriti suur). Tartu linna päris suur
jahvekivid ning võimalik linakamm. Hilisem Iru linnamägi oli võetud kasutusele juba nöörkeraamika kultuuri ajal, võimalik et 3. aastatuhande teisel poolel ema. Selleaegse asustuse jälgi, põhiliselt iseloomulikku keraamikat, on leitud kõikjalt linnamäelt, seega üsna laialdaselt alalt. Iru kindlustatud asula oli tekkinud umbes 7. sajandil ema ning püsinud kasutuses ka veel eelrooma rauaajal. Pronksiaegse kindlustatud asula kultuurkiht on siiski oluliselt paksem, kui eelrooma rauaaegne kiht, mis peaks osutama, et kohta kasutati intensiivsemalt pronksiajal. EELROOMA RAUAAEG (500 ema50 maa) Nõukogude ajal nimetati eelrooma rauaaega varaseks rauaajaks ja rooma rauaaega vanemaks rauaajaks. Seetõttu võib kirjanduses kohata ka neid nimetusi. Suurem osa eelrooma rauaajast on üsna eristamatu nooremast pronksiajast, arheoloogiline materjal muutub alles aasta 0 paiku. Eelrooma rauaajal õpiti Eesti alal tundma rauda, kuid
aknad krohvitud laiade ehisraamidega, lakatoa aknad kaetud kõrge kaarega. Mõisatööliste maja Majanduskompleksi idaküljel asub 19. sajandist pärinev mõisatööliste maja (moodustab majanduskastelli idapoolse tiiva), mis oli nõukogude ajal aiandus-mesindusseltsi kasutuses. Viimane tagas selle säilimise teataval määral ümberehitatud kujul. Hoone omanikuks on OÜ Sundstrand, koos selle juurde kuuluva ulatusliku krundiga, kus paljastub muinas- ja keskaegse Edise küla kultuurkiht. Majandushooned Majanduskastellist kirdes asub kunagise linnuse idaaküljel selgitamata funktsiooniga 19. sajandist pärinev majandushoone, mis seisab kasutamata ja laguneb. Katastriüksus on moodustamata. Mõisakompleksi lääneküljel asub OÜ PRO NORDLINK valduses olev selgitamata funkitsiooniga 19. sajandist pärinev majandushoone, millele on taasiseseisvumise järel lisatud pooleliolev teine korrus. Hoonel puudub hetkel kasutus. Uusehitised
Selge on see, et Eesti muinasaja lõpu linnused olid väga erineva funktsiooniga. Osades linnustes on elatud ilmselt pidevalt, teised on olnud kasutusel vaid hädaohu korral (pelgupaiklinnused). Osa linnuseid on suuremad, osa väiksemad. Mõnede linnuste puhul on olnud ilmselt tegu piirkonna poliitilise keskustega (näiteks Otepää ja Viljandi), teised on jällegi kujutanud endast tõenäoliselt vaid ühe ülikuperekonna kantsi (näiteks Lõhavere). Enamike Eesti linnuste paks kultuurkiht osutab, et neis elati pidevalt. Neil leidub nii meeste kui ka naistega seotud esemeid, samuti mänguasju, mis viitab nö normaalsele elanikkonnale, mitte üksnes sõjaväelisele kaitsemeeskonnale. Mitmetest linnustest on kaevatud välja eluhooneid. Enamasti on need suhteliselt väikesed ning enam-vähem ühe suurusega. Lõhavere linnus Kaarma linnus Soontagana linnus Suhted lähinaabritega
Veel kasutatakase erinevaid töövahendeid, relvi.. Viimasel ajal arenenud ja enam tähtsust kogunud haru. Arheoloogiat kasutav teadus: · Osteoarheoloogia luudeuurimine · Jms. Muistised · Kinnismuistis - elupaigaga seotud muistis, objekt looduses. · Irdmuistis - üksikese, leitakse sageli ka juhsulikult. Euroopa muinaskultuuride allikad, mida uurivad arheoloogid: · Inimese elupaigad, varaasulad, koopad, pelgupaigad, linnad. Neid iseloomustab kultuurkiht - in elamise tagajärjel tekkinud mulla ja saaduste kiht. Kuidas on võimalik, et keskaegne tee on nüüd kahe meetri sügavusel? Tegelikult kultuurkiht sõltub in tegevuse intensiivsusest ja sõltub ka sageli ehitusmaterjalidest ja sellest, kui palju asula või linn on omal ajal õnnetusi üle elanud. Mõnel pool võib kultuurkiht olla isegi üle 30 m paksune, see tekib siis kui on kasutatud toortellistest hooneid, mis aja jooksul lagunevadki ära, heh.
Tuntuim kultusmaja on Bargeroosterveld Suured, katusteta, suured, kivivundamendiga, samaaegsete hoonete suurused majad on vanemad ja mõeldud surnute elupaikadeks. Poolringi (c-kujulised) konstruktrioonid olid hilisemad ja mõeldud ikoonide või muude pühade esemete hoidmiseks. Sandagergård, P-Taani Leitud 3 urnimatust, 4 käemotiividega kivi. Peetud seotuks üleminekuriitustega, kätel arvatud olevat jumalik tähendus, vägi. Tafta Högar, Rootsi. Puudus kultuurkiht ja postiaugud. Suured kivivundamendid. Olulised kohad olid ka koopad. Grotte de Han, Belgia. Leitud palju pronkisaegsedi esemeid, kirveid, habemenuge, kuldesemeid, keraamikat. Samas ka leitud paleoliitilisi ja rauaaja esemeid. Leitud esemete arvukus on suur, mistõttu peetakse, seda väga pühaks. Wilsford, Inglismaa. Saht, kus on leitud luuesemeid, keraamikat, merevaiku, aga ka urnimatus. Budsene, Møn, Taani
Tegu maahaudadega, surnu oli kõverdatud. Leiud Nea Nikomedias: värvimata ja värvitud keraamika, terrakotast naisekujukesed. 6 at eKr levis maaviljelus ka Kagu-Euroopa kuivematele ja soojematele aladele. 3 Balkani poolsaare varaseimad põlluharijad elasid kompaktsetes külades. Tuntuim muistis on Bulgaarias asuv Karanovo asula; andis nime Karanovo kultuurile (u 55003300 eKr). Karanovo asulas seal elati varaneoliitikumist kuni pronksiajani, kultuurkiht 12 m paks. Karanovo kultuuri asulakohad olid kasutusel pikka aega. Kasvatati nisu ja otra, loomadest kitsi ja lambaid. Mõned uurijad ei pea Karanovot omaette kultuuriks, vaid üldistavad kogu Kagu-Euroopa selle perioodi kultuurina Starcevo-Körösi kultuuri. (7.5. at eKr või u 55004500 eKr). Kultuur levis laial alal Ungaris (Körös), end Jugoslaavias (Starcevo, Vinca), Kreekas, Bulgaarias, Rumeenias. Starcevo nimimuistis asub Serbias Belgradi lähedal, Doonau põhjakaldal. Piirkonna
Mõisnike ajal kasutati mäge Rõngu krahvide Mannteuffelite matusepaigana. Mäge katab tihe segamets, kus leidub väga mitmeid puuliike. Kivivare linnamägi Linnamägi Aakre lähedal Palamuste külas on tuntud ka Pangamäe nime all. See on 6-12 m kõrgune eraldiseisev liivaküngas, mille põhjajalamil voolab Verioja. Mäe kirdenõlv on kõige kõrgem, loodenõlv astanguline. Linnuseala eraldub ülejäänud künnisest 3-4 m kõrguse astanguna, mida katab 0,35-0,5 m paksune kultuurkiht. Vooremägi Muistne linnamägi Võrtsjärve kaldal oli kasutusel II aastatuhandel. Moreenkünka kõrgus on 10-11 m, pikkus 44 m, laius 34 m. Linnuse asukoht oli suure strateegilise tähtsusega ja ümbrus tihedalt asustatud. Rahvasuu kõneleb Vooremäe põues peituvatest käikudest ja keldritest. Veisjärv Suur, kuid madal järv (pindala 4,87 km2, sügavus umbes 3,5 m) asub Sakala kõrgustikul 96 m üle merepinna. Järvest saab alguse Õhne jõgi
6. moreen liustikust väljasulanud sete, mida iseloomustab terajämeduse suur varieeruvus 7. muda pinnaseliik, millel on suur (üle 6%) orgaaniliste ainete sisaldus, jaotatakse liivmuda, möllmuda, savimuda ja tekke põhjal järvemuda ja turbamuda 8. turvas orgaanilise aine sisaldus üle 60%, tekkekoha järgi eristatakse madalsoo-, siirdesoo- ja rabaturvast 9. tehispinnas inimtegevuse tulemusena tekkinud või muutunud pinnas, kultuurkiht, heitmed, aherainekogumid, looduslikkust materjalist koosnevat täitepinnast loetakse looduslikuks pinnaseks Head ehitusaluse pinnased on kalju, paerähk, kruus, jämedateraline kuiv liiv, kuiv või väheniiske savipinnas. Halb pinnas on tolmliiv, plastne ja voolav savipinnas, muld turvas, muda, mis tavaliselt püütakse eemaldada. 9 Pinnase külmakerkelisus sõltub pinnase terastikulisest koostisest, pinnase veesisaldusest,
tõttu tekkinud kiht, mis sisaldab mitmesuguseid orgaanilisi jäänuseid. Aegade jooksul on see jäänud pinnase ja/või teiste ajajärkude ehitiste alla. Kuna selline kiht on tekkinud üksnes seal, kus inimesed on kunagi elanud v tegutsenud ning see kajastab tolleaegse elukultuuri taset, nim seda kultuurkihiks. See on peamiseks uurimisobjektiks arheoloogilistel kaevamistel. Kultuurkihi paksus sõltub muistise iseloomust, selle kasutamisperioodi pikkusest ja intensiivsusest. Kultuurkiht võib olla nii ühe- kui ka mitmekihiline. Arheoloogiline kultuur kui teatud territooriumi muististe uurimisel on täheldatav ühtsus. Ühise alaga seotud muististe rühm, mida ühendab ka samast ajast pärinemine ja ühised tunnusjooned. Arheoloogia Lähedalt seotud antropoloogiaga ja ajalooga. Antropoloogia laiemalt on uurimus inimestest, nii inimeste füüsilisest karakteristikutest kui ka mittebioloogilistest karakteristikutest, ehk kultuurist
Arheoloogidel oli enda nõudeid kehtestada üpriski raske. Briti arheoloogia võttis 1972 vastu memorandumi ajaloo erosioon, arheoloogia planeerimine (?). Peale seda õnnestus mitmetes linnades luua linnavalitsuste juurde linnaarheoloogia üksusi, mis hakkasid tegelema päästekaevamistega. Sama asi toimus ka Lääne-Saksamaal. Tuleb läbi viia linna inventariseerimine, kuna toimusid igasugused kanalisatsiooni ja kaablipanekud ning oli vaja fikseerida, kus mingi kultuurkiht säilinud on. Tartus alustati kõigepealt kaevamisi linnusel Vilma Trummal aastatel 1956-1958, 1960. Fikseeriti ka keskaegseid leide. Õnnestus raha saada ka Tartu vanalinna uurimiseks. Jaan Tamm (sünd 1948) Ta on esimene keskajale spetsialiseerunud arheoloog. 1972. aastal asus tööle KRPI-sse, kultuurimälestiste projekteerimise instituut (Tallinna linn, Pirita klooster) Viis Tallinnas läbi arheoloogilisi päästekaevamisi, kõige suurem töö oli Pirita klooster. Tegutses seal Villem
Rauasulatamiseksperiment 1990a soomaagist raua tegemine, edukas. Savinõude tegemine, põletamine ja muu. Relvade testimine (30m pealt läksid raudnooled rõngasrüüst läbi. Rõngasrüü kaitseb siis, kui riivatakse mingi relvaga.) Arheoloogia allikad: kinnismuistendid (suured asjad) ja irdmuistendid (üksikesemed). Kinnismuistendite jagunemine: · Elupaigaga seotud · Matusepaigad · Majanduslikul tagajärjel tekkinud · Kultuslikud · Liiklemisega seotud Kultuurkiht inimese tegevuse või elamise tagajärjel tekkinud mullakiht, mis sisaldab ehitiste jäänuseid ja inimeste kasutatud esemeid. Kalmed on ühed olulisemad muistised, sest sealt leiab tihti väga palju asju. Kalmed jagunevad järgmiselt: maahauad (auk maa sees, laip augus), haudehitis (maapealne rajatis), konstruktsioon maa sees. Matmisviisid on laibamatus, põletusmatus ja mumifitseerimine. Sissesoolatud/suitsetatud laip ei säili kaua. Hästi säilivad laibad järgmiselt:
Olemas eraomand? Ja ülik, kes seda maksustas ? Oder, nisu, linnused. Mäepealsed asulad(Iru, Pada, Alatskivi) ja ringvallid(Võhma, Pidula). Kaali kindlustatud asulas elatud eelrooma ja rooma rauaajal. Seal võisid elada need, kes hoolitsesid Kaali järve kui pühapaiga eest? Ringvallid pole kaitserajatistena eriti efektiivsed, madal vall on. Kultuurikiht õhuke. Rootsis pigem rituaalsete pidustuste paikadena, eliidile? Jägala linnamägi üks Eesti suurimaid linnuseid, kultuurkiht õhuke ja leide vähe- võis kasutada ajuti(ohu korral, alaliselt elas vaid ülik). Looduslikult kaitsutd paik plus kindlustustööd.Kuna kiht on õhuke, pole eriti kaevatud, sest raha napib. 250 a eKr tõsisemad muutused. Oma raua tootmine ja hakkab märgatamalt kasvama raudesemete hulk. Muutused tulenevad ühiskonna muutusetes ja võimuvõitlustega seotud võitlustest? Arheoloogia teoorias võib tõlgendusi välja pakkuda aga selle toetuseks peaks ka teooria olema. Roomarauaaeg 50-450pKr.
Taani, Soome lõunaossa, Kesk-Saksamaale, Poolasse, Sveitsi, Eestisse, Lätisse, Ülem- ja Kesk-Volgani välja. Selleski eristatakse rida lokaalseid ilminguid: näiteks Taanis nimetatakse seda üksikhaudade kultuuriks, Ida-Euroopas Fatjanovo kultuuriks jne. Alguse sai see u 2500 eKr, selle päritolu ja leviku kohta on mitmeid erinevaid teooriaid. Kultuuri leviku lähteala ei ole suudetud kindlaks teha, ilmselt sai see alguse kusagil Reini ja Dnepri vahel. Iseloomulik on õhuke asulakohtade kultuurkiht, millest on oletatud, et tegu oli suhteliselt liikuvate kogukondadega. Esemetest olid ühisjooneks kivist venekujulised kirved, millest paljudel oli esiküljel terast kannani pikuti sisselihvitud soon või kaks paralleelset soont nende vahele jääva harjaga. Need jäljendavad kivis kahe poolega vormis valatud vask või pronkskirve õmblust. Sellest tulenevalt arvatakse, et kivist venekirveste eeskujuks olid lõunapoolsete alade metallkirved
Muinaslinnuste hulka loetakse ka pronksiaegsed kindlustatud asulad: Asva, Ridala, Iru, Narva Joaoru, Kaali. Vanema rauaaja (ca 500 eKr – 450 pKr) linnused või suletud asulad ehk sulendikud. Mäepealsed asulad – paiknevad tavaliselt küllaltki järsunõlvalistel küngastel ning nendes on leide ääretult vähe. Kaitserajatiste jäänuseid pole samuti võimalik eristada. Enamik mäepealseid asulaid paiknevad enamasti hilisematel linnustel ning hilisemate ehitustöödega on varasem kultuurkiht suures osas segamini keeratud. Sinna hulka kuuluvad Alatskivi Kalevipoja säng, Pada II asula, Peedu linnus, sinna on loetud ka Tartu linnus jne. Tõlgenduste järgi neid tegelikkuses linnuseks nimetada ei saanudki, kuna kaitserajatisi neil tõenäoliselt ei olnud. Oli pigem prestiiži küsimus – kui olid rikkam, siis elasid nö alamatest elukoha poolest kõrgemal. Varased ringvall-linnused – hästi madala ringvalliga linnused, aluseks on mingi küngas
Vanade majade probleemid Eesti paljud talumajad on ehitatud ilma vundamendita. Seina nurkadesse ja pikemate seinte puhul ka vahekohtadesse on paigutatud suuremad maakivid. Arvata võib, et sellised aluskivid on talvel külmaga mõnevõrra kerkivad, kuid palkmaju sellised külmakerked ei kahjusta. Probleemiks on siin kohal väikeste kividega ääristatud põranda selv, kust tungib läbi külm ja niiskus, nii tuppa kui ka alumistesse seinapalkidesse, mis hakkavad mädanema. Peale selle on kultuurkiht majade ümber aastatega tõusnud mõnikümmend sentimeetrit, mille tõttu alumised palgid on tihti jäänud maapinnast allapoole ning mädanenud. Vanade hoonete remontimisel tuleb samaaegselt vundamentide ehitamisega ja alumiste seinapalkide vahetamisega ka hoonet tõstanii, et vundamendi pealispind jaaäks maapinnast vähemalt 30 cm kõrgemale. Palkmaja vundament võiks olla kivikbetoonist või looduskivist mrdil laotud lintvundament.
Head asjad tuleks lükata edasi et marineeida heaolutundes. Juhtimisvõte 3 Mäletame paljusid suurepäraseid fakte, aga mitte neid, millest meil sel hetkel kasu oleks. Selleks tulevad meile appi tehnilised vahendid. Kasuta ühte kindlat vahendidt. Regulaarsus ja süsteemsus. On asju, mis võivad tunduda ühe suure ülesnadena meeletu. Väiksemateks osadeks jagades saab see lihtsamaks. Juhtimismõte 4. Mitu % lauast on nähtav. Kui üle 50% on kaetud, siis on juba väga pahasti. Alumine kultuurkiht oma teed ellu ei leia hea on kui midagi ei juhtu. Seadus 5 Ei on aus kui ül hakkab üle jõu käima, siis on see ka küsija suhtes aus. Tahame olla vajalikud ja armastatud, aga see võib osutuda ka väga kahjulikuks. Kohandatud variant Ei · Ei, põhjendad ja ütled veel kord ei · Katkise plaadi tehnia näiteks kui tulevad need tolmuimeja mehed korrutad. Ei põhjendagi. Põhjendused lükkavad hoopis sae käima.
retoorika, filosoofia, õigusteadus. Kuna filosoofiakooli eeskujul avati ka teisi koole, siis linnaelanikud olid reeglina kirjaoskajad. Kui türklased vallutaisd Bütsantsi, siis paljud teadlased põgenesid Lääne-Euroopasse ja viisid sinna kreeka kirjanduse. Hagiograafia pühakute elulood. Esiaeg Algas inimese tekkest, lõppes kirja tekkimisega (sumerid) ~3300-3500 eKr Esemelised e. ainelised ajalooallikad. Tegeleb: muinasteadus e. arheoloogia. Kultuurkiht inimetegevuse jäänuseid sisaldav mulla või kivi kiht Muistis inimese valmistatud või inimtegevusega seoses olnud aineline objekt; jaguneb: kinnismuistis ja irdmuistis. Ajalooline aeg (Eestis ~1200) Esemelised + kirjalikud ajalooallikad Jaguneb: 1) vanaaeg: kiri ~3300-3500 eKr 2) keskaeg: Lääne-Rooma keisri kukutamine 5. saj. 3) uusaeg: Konstantinoopoli vallutamine (15. saj), Ameerika avastamine (15. saj.), usureformid (16. saj.) 4) Lähiajalugu: I maailmasõda
Seda osa tulekski nimetada maastikuks. Möödunud sajandil oli tavaline kultuuri- ja loodusmaastiku vastandamine. Eesti keelsesse käsitlusse tõiselle granö ja ingliskeelsesse Sauer. Loodusmaastik on siis inimtegevusest puutumata maastik, millest inimene oma tegevusega kujundab kultuurimaastiku. Nende vahele jääb hulk vaheastmeid. Teised nagu jones ja Cosgrove välistavad vastandamise, kultuuri ja loodust käsitletakse kui maastiku kaht eri kihti. Looduskiht all (reljeef, taimed, veed), kultuurkiht peal (teed, hooned, põllud). Maastik on pärand. Kolmas käsitlus jätab loodusmaastiku kõrvale ja käsitleb kultuurimaastiku kui pelgalt mentaalset, konstrueeritud nähtust. See on meie ettekujutus ümbritsevast. Paljud geograafid peavad aga maastiku tervikuks, mis koosneb looduslikke ja inimtekkeliste objektide ja nähtuste kogumist, kindlal ajal kindlas kohas, mida vaatleja tunnetab ja mille on sümboli väärtus ja tähendus ja mida saab lugeda kui teksti.
Esimene homo sapiens avastati Euroopas 1868. a, kui prantsuse arheoloog De Cro leidis ühest koopast luustiku. See oli kromanjoon ehk homo sapiens. Esimene leid on umbes 30 000 a vanad. Leiti 7 luustikku, keskmine pikkus oli 187 cm. Kromanjoonid olid pikad, püstised, saleda joonega, europiidse rassi esindajad. Umbes samal ajal sai tuntuks ka Aurinagnaci koobas, kust leiti 17 luustikku, kuid kohalik kirkikuõpetaja mattis nad kohalikku surnuaeda. Koopasse jäi alles suur kultuurkiht, see koobas andis nime paloliitikumi Aurignaci kultuuri perioodile. Kromanjoonlasi on üha enam leitud. Esimesed leitud luustikud oli küllalt suure koljuga. Esimeste kromajoonide juures oli selgelt märgata tööriistade areng, avastati 10 eri liiki tööriistu, see näitab mõistuse arengut. 19. saj lõpu poolel avastati esimesed koopamaalingud, mis omistati samuti neile. Kas inimene on pärast kromanjoonide tulekut üldse kehaliselt edasi arenenud
vürstiriigi huve ja näitaks naaberalade talle kuuluvust. Meile olulised Novgorodi ja Pihkva kroonikad. Kroonikate kirjutamise traditsioon 18. sajandini. Tähtsamate vürstide, kirikutegelaste ja pühakute elulood kroonikate kõrval. Need on kohati ehk slaavilikus ülistamises üle paisutatud aga teatud fakte ka. Lugulaulue ja sõjajutte. Bolina Vene eepiline kangelaslaul.Tohtkirjad, neid on leitud Vene linnadest, Novgorodist üle tuhande ning vanim 11. sajandist. Ka Pihkvast leitud, kus kultuurkiht tohtu hästi säilitab. Tohtkirjade hulgas on väga erinevate inimeste kirju. On arveid, armastuskirju, võlanõudeid, koolipoiste kirju. Idaslaavlaste päritolu temaatika Küsimusega on palju tegeldud, eriti peale II maailmasõda Nõukogude ajal. Keele alusel kolm rühma: I lääneslaavlased (poolakad, tsehhid, slovakid, sorbid), II idaslaavlased )venelased, valgevenelased, ukrainlased) ja III lõunaslaavlased
pinnaveekogudesse · Kaasaegse maa-aluse veevahetuse seisukohast moodustab Eesti ala naaberpiirkondadest suhteliselt sõltumatu arteesiabasseini · Kivimite erineva filtratsioonitakistuse tõttu lasuvad siin vaheldumisi vettandvad ja vettpidavad kihid, mis liigestatakse veelademeteks, veeladestiteks ja veepidedeks. · Veelade koosneb enam-vähem ühtalse litoloogilise ilmega kivimist · Kvaternaari ladestik sisaldab surveta vett · Kultuurkiht sisaldab reostunud vett · Soosetete (turba) vesi · Tuulesetete vesi seotud üldiselt peeneteraliste ja hästi sorteeritud luiteliivadega · Jõesetted (kruus, liiv, saviliiv ja liivsavi), järvesetted (saviliiv, liivsavi, järvelubi ja järvemuda), meresetted (liiv, rannakruus), jääjärvelised setted (levivad Eestis laialdasel alal, liiv, saviliiv ja viirsavi), liustikujõesetted (moodustavad sandureid, oose, mõhnu ja
Mineraalse koostisosa valdava fraktsiooni järgi eristataske: liivmuda, möllmuda, savimuda. Tekketingimuste järgi eristatakse järvemuda ja turbamuda Turvas on taimejäänuste mitte täielikul lagunemisel liigniiskuse ja hapnikuvaeguse tingimustes tekkinud orgaaniline sete. Turba orgaanilise aine sisaldus on üle 60%. Tekkekoha järgi eristatakse madalsood, siirdesood ja kõrgsood. Tehispinnas on inimtegevuse tulemusena tekkinud või muutunud pinnas: kultuurkiht, heitmed (prügi, tuhk). Looduslikust materjalist koosnevat täitepinnast kirjeldatakse samadel alustel nagu looduslikku pinnast. Head ehituspinnased on: Kalju Paerähk Kruus Jämedateraline kuiv liiv Kuiv või väheniiske savipinnas Halb ehituspinnas on Tolmliiv, plastne ja voolav savipinnas Turvas Muda Muld Vundamendi rajamine allapoole pinnasevee taset suurendab kulutusi veetõrje tõttu. Vee külmumine põhjustab külmakerkeid.
annaabi.ee 
